2-23-4941
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
04.08.2023. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-4941
Tsiviilasi
A. P. i hagi H. P. i vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. P. post:XXX);
(isikukood XXX; elukoht XXX; e-
Kostja: H. P. (isikukood XXX; elukoht XXX) Menetlustoiming
Hagist loobumise avalduse lahendamine
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
A. P. esitas 30.03.2023. a kohtule hagiavalduse H. P. i vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus võttis hagi 06.04.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. Kohtul ei ole seni õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Dokumendid saadeti tähitult kostja teadaolevale elukoha aadressile XXX, kuid need tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis dokumendid kostjale ka elektrooniliselt hageja poolt
avaldatud e-posti aadressile XXX, kuid kostja ei ole kinnitanud sealt dokumentide kättesaamist. 03.08.2023. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on hagist loobumise põhjuseks poolte ära leppimine.
Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Hageja esitatust nähtuvalt ei loobunud ta hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, seega puudub vajadus määrata kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suurust. Koos hagist loobumise avaldusega esitas hageja kohtule taotluse temale hagilt tasutud riigilõivu summas 100 eurot täies ulatuses tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 30.03.2023. a hagilt riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kuna hageja on hagist loobunud, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Kohus tagastab summa hageja kontole, millelt riigilõivu tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.