Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
31.07.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-23-9172
Tsiviilasi
O. R. avaldus abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks
Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
ja
nende Avaldaja: O. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; viibimiskoht Eestis: xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Avaldaja lepinguline esindaja: Vitali Denikin (Õigusbüroo Vitali Denikin OÜ; e-post: [email protected]); Avaldaja: Andrei Vasnik (sünniaeg xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:). Avalduse läbi vaatamata jätmine
avaldus abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks läbi
Avaldaja esitas (lepingulise esindaja kaudu) kohtusse avalduse abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks. Avalduse kohaselt tutvus avaldaja oma tulevase abikaasaga 2021. a oktoobris internetis ja nende vahel tekkisid lähedased suhted. Isikud ootavad sügisel ühist last ning soovivad abielluda Põlvas, abielu sõlmimise kuupäevaks on märgitud 17.11.2023. a. Avaldaja Eestis viibimise aluseks on elamisluba. Kuna Ukraina asutused ei väljasta perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg-le 1 vastavat abieluvõimetõendit, palub avaldaja kohtult luba abieluvõimetõendita abiellumiseks.
Kohus selgitas avaldajale, et vastavalt perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lõikele 6 ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrist nähtuvalt elab avaldaja Eestis juba alates 11.04.2022 ja tema perekonnaseisuandmed on samuti kajastatud rahvastikuregistris, kust nähtub, et tema ja Y. R. abielu sõlmiti 04.06.2011 ning see lõppes 21.12.2015. Kohus kohustas avaldajat selgitama, miks on avaldajal vajalik saada kohtult luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. 04.07.2023. a esitas avaldaja kohtule taotluse avalduse tagasi võtmiseks.
Avaldus kuulub vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 8 lahendamisele hagita menetluses. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata juhul, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd avaldaja on teatanud soovist võtta avalduse tagasi, kuna ta ei vaja kohtult luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita, jätab kohus avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohtule ei ole teada menetluskulude tekkimist menetlusosalistel ning menetlusosalised ei ole ka menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu ei määra kohus kindlaks avaldaja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.