Võlaõigus › Muud

1(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 sätestatud määras alates menetluskulusid välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

2(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 kulus kokku 7,63 eurot, 1,09 eurot kord. Kontrollimaks, kes pani ülalkirjeldatud tehingud toime, tuli hagejal võtta SEB pangast tõend, mille teenustasu oli 1,60 eurot. Kogumis tekitas kostja ühistule kahju 2807,55 eurot. Hageja leidis, et kostja rikkus ühistu sisesuhtes seadusest tulenevat kohustust täita juhatuse liikmena ainult talle pandud ülesandeid ning kohustust mitte ületada oma volituse piire ja esindada ühistut teistele juhatuse liikmetele pandud kohustuste ulatuses tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja on oma vastutusala piirest väljudes käsutanud õigustamatult ühistu vara, otsustades lepingute sõlmimise kolmandate isikutega ning teostades väljamakseid ühistule ebavajalike teenuste ostmiseks. Tekkinud kulude ulatuses on kostja põhjustanud ühistule otsese varalise kahju. Kostja vastutab tekkinud kahju eest ainuisikuliselt, kuna tema poolt teostatud maksed on tehtud juhatuse otsuse vastaselt ega ole ühistu enamuse liikmete huvides, seega ei ole ühistul põhjust kiita tehinguid heaks. 22.05.2013.a, 27.05.2013.a ning 29.05.2013.a hagiavalduse täienduse ja täpsustusega palus hageja keelata kostjal tehingute tegemine hageja nimel kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni või alternatiivselt keelata kostjal hageja rahaliste vahendite (sh arvelduskontode) käsutamine kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni. Täiendava nõude alus on järgnevad asjaolud: 16.05.2013.a toimunud ühistu volinike koosolekul kutsuti kostja ühistu juhatuse liikme kohalt tagasi. Tagasikutsumisega lõppes kostja esindusõigus hageja nimel tehingute teostamiseks. Kostja on teadlik tagasikutsumise otsusest, mis nähtub volinike koosolekule esitatud seisukohast. Sellest hoolimata on kostja pärast esindusõiguse lõppemist käsutanud ühistu liikmete vara. Järjekordse ülekande summas 350 eurot ühistu SEB Panga arvelduskontolt sooritas kostja Advokaadibüroole Tamar 17.05.2013.a, see on päev pärast tema tagasikutsumist. Järelikult on kostja tegevuses tahtliku ja jätkuva kahju tekitamise tunnused. Kostjapoolset ühistu varade omavolilist käsutamist ja esindusõiguse puudumist ignoreerivat tegevust saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel lugeda kahju õigusvastaseks tekitamiseks, kuna see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega ja sama sätte punkti 7 järgi seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju õigusvastane tekitamine on kestev. Arvestades, et kostja ületas juba juhatuse liikmeks oleku ajal ühistu sisesuhetes piiratud esindusõigust, tehes lubamatuid ülekandeid pea 3000 euro ulatuses ja kasutab ka pärast tagasikutsumist ära registri ebaõiget kannet juhatuse liikmeks oleku kohta, on hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja jätkab hagejale õigusvastaselt kahju tekitamist. Seda eriti olukorras, kus kostja võib soovida oma tagasikutsumist vaidlustada ühistu vara arvel, tehes ülekande kohe pärast oma tagasikutsumist advokaadibüroole, kes on seni tegutsenud tegevjuhatusele oponeeriva rühma nõustajana. Kuivõrd registrikaardi muudatuse tegemine võib võtta aega, on hageja seni kaitsetu kostja õigusvastase tegevuse suhtes. Kostja vastutus ühistu ees tugineb ühistule arusaamatute ja ebamõistlike kohustuste ning põhjendamatute riskide võtmises olukorras, kus kostja on ignoreerinud juhatuse kui kollektiivse organi otsuseid, olles ise samas ebapiisavalt informeeritud ning näitamata üles ühistu juhtimisel vajalikku hoolsust. Volinike koosolek oli õigustatud võtma vastu otsust kostja osas juhatuse liikmena tagasikutsumise ja hüvitisnõude kohtusse esitamise kohta. Kostja vastuväited

3(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 esitatud hagi (tsiviilasi nr 2-13-35581). Hagis märgitud esinduspiirang ei kehti kolmandate isikute suhtes, seega oli kostja juhatuse liikmena õigustatud sõlmima õigusabi lepingud olukorras, kus vaidlustati üldkoosoleku 11.06.2012.a otsust, millega valiti uus juhatus ja millega senine juhatus ei olnud rahul. Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-25418 aktsepteerisid kostja volitusi ja senine juhatus ei takistanud nimetatud asja menetluses kostja poolt sõlmitud õigusabilepingute täitmist. Hageja ei takistanud kostja tegevust väidetavalt õigustamata arvete tasumisel, olles sellest teada saanud juba esimese arve tasumisel. Seega kostjal oli ja on ka täna esindusõigus ühistu esindamiseks kolmandate isikute suhtes, kuna kostja on jätkuvalt registris juhatuse liige, kostja esindusõigust ei ole kehtivalt piiratud (ühistu volinike otsus on tühine) ning kohustuste jaotus juhatuse liikmete vahel ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kostja tehtud väljamaksed õigusabi eest puudutasid kohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-12-25418, kus kostjal olid lepingulised esindajad. Asjas ei tuvastatud, et õigusabikulud oleksid ülemäära suured (kolmes kohtuastmes kokku 2782 eurot). Hagiavaldusest ei selgu, kas võimalik kahju on tekkinud kostja esindusõiguse puudumise või kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Volinike koosolekuga ei saa juhatuse liiget tagasi kutsuda. Käesoleval juhul ei ole rikutud esindusõiguse piirangut. Juhatuse 06.03.2012.a otsuse p 2 ei võta üheltki juhatuse liikmelt õigust ühistut esindada. Esimese astme kohtu otsus

4(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 pangakonto käsutamiseks. Hageja volinike 16.05.2013.a koosoleku otsusega on tõendatud, et koosolekul otsustati kostja juhatuse liikmete kohustuste jaotusest tuleneva esindusõiguse rikkumise ja ilma volitusteta ühistu pangakonto kasutamise ja rahaliste ülekannete tegemisega põhjustatud kahju tekitamise eest, juhatuse koosseisust välja arvata ja ühistule tema poolt põhjustatud kahju sisse nõuda. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja ületas oma esindusõiguse piire, sest vastavalt põhikirjale ja 06.03.2012.a juhatuse koosoleku otsusele ei kuulunud tema kui juhatuse liikme vastutusalasse pangakonto käsutamine, ühistu õigusvaidlustes seisukohtade kujundamine, rahaliste kohustuste võtmine ega õigusteenuste osutamiseks lepingute sõlmimine. Kostjale ei ole antud ka sellekohast volitust, vaid kostja tegutses vastuolus hageja otsustega mitte toetada initsiatiivgruppi ja võtta kohtule esitatud hagi õigeks. Seega rikkus kostja hagile perspektiivitu vastuvaidlemisega ja selleks õigusabi tellimisega ühistu juhatuse otsust ja tegutses vastuolus ühistu liikmete huvidega. Järelikult ei täitnud kostja juhatuse liikmena oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ega olnud ühistule lojaalne tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 lõike 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 mõttes. Kostja vastutab MTÜS § 32 lg 2 kohaselt tekkinud kahju eest ainuisikuliselt, kuna tema poolt teostatud maksed on tehtud juhatuse liikmete ühiselt vastuvõetud otsuse vastaselt ja ühistu ei ole neid heaks kiitnud. Kostja ei ole tõendanud, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja vastuväited, et juhatuse liige HI kahjustas ühistut, on paljasõnalised ning kostja väited, et ta tegutses ühistu huvides on kohtu poolt uuritud tõenditega kogumis ümber lükatud. Kahju hüvitamise eesmärk on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Kohus leidis, et kostja tegevus on põhjuslikus seoses ühistule kahju tekkimisega, sest kui kostja ei oleks oma volitusi ületades kolmandatele isikutele maksete tegemise näol tehinguid teostanud, pangakonto väljavõtet tellinud ja pangakontot korduvalt sulgenud, ei oleks ühistule kahju tekkinud. Kohtule esitatud SEB panga konto väljavõtetega on tõendatud, et õigusabiteenust osutavale IMG Konsultant AS-le ja OÜ-le Advokaadibüroo Tamar kandis kostja ühistu arvelt üle kokku 2782 eurot, millega tekitas ühistule samasuure kahju. SEB Panga teenuse lepingu lõpetamise avaldusega, maksekorraldusega ja asjaolude omaksvõtuga on tõendatud, et kostja tellis pangakonto väljavõtte ja sulges seitsmel korral pangakonto, tekitades sellega ja ühistu vajadusega pangakonto taasavada ühistule kulutusi teenustasu arvel kokku 25,55 eurot. SEB Panga teenuste hinnakiri on avalikult kättesaadav panga kodulehelt. Kuna kostjal ei olnud volitusi pangakonto käsutamiseks ja need tegevused olid vastuolus ühistu huvidega, tekitas kostja ühistule varalist kahju 25,55 eurot. Seega on tõendatud, et kostja tekitas hagejale kahju kokku 2807,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Juriidilise isiku seadusliku esindamise õigus on vastavalt TsÜS §-le 34 üksnes juhatusel. Ühistu põhikirja p-st 4.15 tuleneb volinike koosoleku pädevus. Juhatuse liikme võib vastavalt MTÜS § 28 lg-le 2 igal ajal tagasi kutsuda. Ühistu volinike 16.05.2013.a koosoleku otsusega on kostja juhatuse liikmest kohalt tagasi kutsutud. Seega on kostja esindusõigus hageja nimel tehingute teostamiseks lõppenud. Kostja on 16.05.2015.a otsusest teadlik, mis nähtub protokolli lõppu lisatud märkusest, selle kohta, et ta esitas avalduse, milles ei nõustu koosoleku otsusega. 17.05.2013.a maksekorraldusega summas 350 eurot Advokaadibüroole Tamar on tõendatud, et kostja jätkas pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ühistu pangakonto ja sellel olevate rahaliste vahendite käsutamist. Sellist tegevust saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel lugeda kahju õigusvastaseks tekitamiseks, kuna see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega ja sama sätte punkti 7 järgi seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Hageja kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja palus kostjal lõpetada ühistu arvel oleva raha

5(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 käsutamise ja tagastada ühistu arvelt kuritarvitatud raha. Arvestades asjaolu, et käesoleva ajani ei ole tehtud mittetulundusühingute registris kannet kostja juhatuse liikme volituste lõppemise kohta, et kostja ületas juhatuse liikmeks oleku ajal ühistu sisesuhetes piiratud esindusõigust tehes lubamatuid ülekandeid rohkem kui 2000 euro ulatuses ja kostja kahju õigusvastane tekitamine oli kestev, võib kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist. Kohus leidis, et hageja nõue - keelata kostjal tehingute tegemine hageja nimel kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni, kuulub rahuldamisele. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1962 eurot (sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 1512 eurot) ning menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 14 t tasumääraga 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks, summas 1512 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja kulud riigilõivule ja esindaja õigusabile on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele kokku summas 1962 eurot. Apellatsioonkaebus

6(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 menetluses jurist, kes esitas ka kassatsioonkaebuse. Seega on õigusteadmistega isikud pidanud asja perspektiivseks. Isegi kui kostja on rikkunud kohustusi pädevuse piiri ületades, ei saa omistada kostjale hoolsuskohustuse rikkumist. MTÜ puhul peab juhatuse liige tõendama, et ta tegutses tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja tegutses tsiviilasja nr 2-12-25418 menetlemisel kõrgendatud hoolsusega, kuna ei tuginenud õigusteadmiseta isikute seisukohale, vaid võttis juristi. Seega tegi jurist õigustatult tööd, mille eest kohustus hageja tasuma. HI keeldus IMG Konsultant ASle ja Advokaadibüroole Tamar nende osutatud teenuste eest tasuma. Nimetatud ühingutega sõlmitud lepingud on kehtivad, seega oli kostja hoolas, kui ta tasus arved ära viiviste ja kahju hüvitamise nõuete vältimiseks. Seega tugines kostja eriteadmistega isiku arvamusele vaidluse perspektiivikuse osas ning seega tuleb eeldada, et ta ei tea ega pea teadma, et asja perspektiivikust on hinnatud valesti (RKTKo 3-2-1-197-13). Kostja on täitnud korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse ja kohustust olla otsuste vastuvõtmisel informeeritud. Lisaks on kohtuasjas nr 2-12-25418 menetlemisel 22.11.2012.a toimunud istungist osa võtnud ka HI, kellel oli ainupädevus sõlmida õigusabilepinguid, kuid ei taotlenud Marko Bronzov’i menetlusest kõrvaldamist viidates kostja volituste puudumisele õigusabi lepingute sõlmimisel. HI osales ka ringkonnakohtu menetluses. Seega on HI nõustunud Marko Bronzov’i ja Ljudmila Tamar’i esindusega. Käesoleval juhul ei ole kahju tekkinud. Hageja sai tasutud arvete eest teenuseid. Kahju saaks tekkida vaid siis, kui hageja ei oleks teenuseid saanud. On tavapärane, et advokaadibürood ja õigusbürood saavad tasu mitte tulemuse, vaid teenuse osutamise eest. Kostja vaidlustas 16.05.2013.a otsuse, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi. Kostja ei ole rikkunud enda kohustusi juhatuse liikmena, piirates HI õigusi konto käsutamisel, kuna kostja nägi, et OÜ-le Pearu Õigusbüroo kanti raha samal ajal, kui sama õigusbüroo esindas teises menetluses ühistu vastaspoolt. Hageja pangaarvelt liigutati likvideeritud GÜ Paas arvele alates 2012.a juulist rahalisi vahendeid kümnete tuhandete eurode kaupa ning kostja kahtlustas vargust. HI ei esitanud mitte mingeid finantsdokumente. Kohus rikkus kostja tagasikutsumisega juhatusest MTÜS §-i 199, TsÜS § 125 lg 2, § 69 p 1 ning korteriühistute seaduse § 13 p 1 (kohtuasjad 2-12-25418, 2-13-35581, 2-14-15505, 2-15-4179, 2-15-8491). 06.03.2012.a üldkoosolekut ei toimunud. Kostja ei nõustunud, et üldkoosoleku kohustuste täitmist saab anda volinike koosolekule. Vana juhatuse ja HI volitused on lõppenud 25.02.2015.a ning K. Siilakul puudub esindusõigus. Kostja vastu õigusalase vaidluse alustamine oli otsustatud 16.03.2013.a, milleks ei omanud koosolek volitusi ja see on tühine. Koosolek peeti vigadega, kuna koosolekust võtsid osa SS ja D, kes ei ole volinikud ega ühistu liikmed, kuna nad müüsid oma garaažiboksid ära 2012.a. Kohalviibijate nimekirjas märgitud K ja K tegelikult puudusid koosolekult. Koosolekul puudus kvoorum. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja paranduste ja täiendustega 30.09.2015.a istungi protokollile. Vastustaja seisukoht

7(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus kaebusele vastuseks siiski järgmist.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-13-24323 apellatsioonimenetluses järgmised toimingud: tutvus apellatsioonkaebusega 0,75 tunni vältel, koostas apellatsioonkaebusele vastust 3,5 tunni vältel, valmistas ennast kohtuistungiks ette 0,3 tunni vältel ja osales kohtuistungil 0,75 tunni vältel. Hageja tehinguline esindaja osutas õigusteenust hinnaga 90 eurot tunni eest, millele lisandus ka käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et viidatud toimingud ei ole ülepaisutatud mahus. Nendest toimingutest ei saa ka midagi ebavajalikuks pidada. Eespool toodust tulenevalt tuleb lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele mõista kostjalt hageja kasuks välja ka hageja apellatsioonimenetluse kulud summas 572,40 eurot.

Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.