30.oktoobril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-13-24323
Kohtuasi
Korteriühistu XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks 2807,55 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev
Kohtuistungi toimumise aeg
30.septembril 2015
Resolutsioon
1.Korteriühistu XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks rahuldada
2.Välja mõista XXX 2807,55 Korteriühistu XXXkasuks
3.Keelata XXXtehingute tegemine Korteriühistu XXXnimel kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni
4.Keelduda kostja 02.10.2015 esitatud taotluse ja tõendite vastuvõtmisest
Jätta kostja 02.10.2015 esitatud taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud XXXkanda
2.Välja mõista XXXmenetluskulud – riigilõiv 450 eurot ja Korteriühistu XXXesindaja
osutatud õigusabikulud 1512 eurot (käibemaksuga), kokku 1962 eurot Korteriühistu XXXkasuks
3.Välja mõista XXXKorteriühistule XXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt on XXX(edaspidi kostja) üks Korteriühistu XXX(edaspidi hageja või ühistu) üheksast juhatuse liikmest. Ühistu põhikirja p-st 4.17 tulenevalt on ühistu liikmete esindusõigus reguleeritud vastavalt kohustuste jaotusele juhatuse liikmete vahel. Pärast juhatuse koosseisu valimist määrati 06.03.2012 juhatuse koosolekul juhatuse liikmete tööjaotus nendevahelises sisesuhtes selliselt, et kostja kohustuseks sai teostada kontrolli garaažikompleksi tuleohutuse reeglite täitmise üle ja vastava töö teostamine. Sellega piirati kostja esindusõigust vastavalt põhikirjale.
2.Ühistul on 922 liiget ja liikmete suur arv on moodustunud kahe samas hoones asunud garaažiühistu baasil. Ühistute tegevuste ühendamisel on väike osa liikmetest üldkoosolekul enamuse otsusega valitud juhtkonna vastu. Initsiatiivgrupp taotles kevadel 2012 juhatuselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, mille suhtes ühistu juhatus asus 18.04.2012 otsusega seisukohale, et vastav taotlus ei ole põhjendatud. Seetõttu teavitas ühistu juhatus initsiatiivrühmale nende taotluse puudulikkusest ja vastavat ühistu seisukohta jagas ka kostja, kes on hääletanud juhatuse otsuse poolt ja allkirjastanud initsiatiivgrupile antud vastuse.
3.Kuivõrd initsiatiivgrupp siiski viis koosoleku seadusvastaselt läbi, esitas ühistu liige otsuse tühisuse tuvastamiseks hagi ühistu vastu. Tulenevalt ühistu juhatuse seisukohast, mida oli väljendanud ka kostja, otsustati hagi õigeks võtta. Kostja aga hakkas tegutsema oponeeriva initsiatiivrühma huvides. Eirates juhatuse kui kollektiivse organi otsust, tegi kostja kulutusi õigusabile, vaieldes menetluses eelnimetatud hagiavaldusele vastu. Kostja teostas alates 16.08.2012 ühistu varadest rahalisi makseid tsiviilasjas nr 2-12-25418 õigusabiteenust osutavale IMG Konsultant AS-le kogusummas 1532 eurot ja OÜ-le Advokaadibüroo Tamar kogusummas 1250 eurot. 06.03.2012 juhatuse otsuse kohaselt võis pangatoiminguid teostada üksnes XXX.
4.Vastavalt põhikirjale ja juhatuse otsusele ei kuulunud kostja vastutusalasse ühistu seisukohtade kujundamine õigusvaidlustes ega rahaliste kohustuste võtmine, seega ei ulatunud kostja esindusõigus ka õigusteenuste lepingute sõlmimisele. Ühistu varade käsutamisega on kostja ületanud oma esindusõiguse piire. Samuti on kostja tegutsenud vastuolus ühistu juhatuse otsusega, mitte vaielda vastu hagiavaldusele. Käesolevaks ajaks on Tallinna Ringkonnakohus teinud otsuse, millega hagi ühistu vastu rahuldati täies ulatuses ja
vastuvaidlemine oli perspektiivitu. Nii oli hagile vastanud ka juhatus, mille liikmeks kostja on. Seega rikkus kostja hagile vastuvaidlemisega ühistu juhatuse otsust ja tegutses ühistu liikmete huvide vastaselt, millega tekitas ühistule kahju 2782 eurot.
5.Lisaks eelnevale tellis kostja esindusõiguse piire ületades SEB Pangast mittevajaliku konto väljavõtte, tekitades sellega ühistule varalist kahju teenustasu arvel 16,32 eurot. Arusaamatul põhjusel sulges kostja seitsmel korral SEB Pangas konto, millele paljud ühistu liikmed teostavad makseid. Konto taastamiseks kulus kokku 7,63 eurot, 1,09 eurot kord. Kontrollimaks, kes pani ülalkirjeldatud tehingud toime, tuli hagejal võtta SEB Pangast tõend, mille teenustasu oli 1,60 eurot. Kogumis tekistas kostja ühistule kahju 2807,55 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et kostja rikkus ühistu sisesuhtes seadusest tulenevat kohustust täita juhatuse liikmena ainult talle pandud ülesandeid ning kohustust mitte ületada oma volituse piire ja esindada ühistut teistele juhatuse liikmetele pandud kohustuste ulatuses tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja on oma vastutusala piirest väljudes käsutanud õigustamatult ühistu vara, otsustades lepingute sõlmimise kolmandate isikutega ning teostades väljamakseid ühistule ebavajalike teenuste ostmiseks. Tekkinud kulude ulatuses on kostja põhjustanud ühistule otsese varalise kahju. Kostja vastutab tekkinud kahju eest ainuisikuliselt, kuna tema poolt teostatud maksed on tehtud juhatuse otsuse vastaselt ega ole ühistu enamuse liikmete huvides, seega ei ole ühistul põhjust kiita tehingud heaks.
7.22.05.2013 kohtule esitatud täiendava nõude aluseks on alljärgnevad asjaolud: 16.05.2013 toimunud ühistu volinike koosolekul kutsuti kostja ühistu juhatuse liikme kohalt tagasi. Tagasikutsumisega lõppes kostja esindusõigus hageja nimel tehingute teostamiseks. Kostja on teadlik tagasikutsumise otsusest, mis nähtub volinike koosolekule esitatud seisukohast. Sellest hoolimata on kostja pärast esindusõiguse lõppemist käsutanud ühistu liikmete vara. Seega isegi juhul, kui kostja leiab õigustusi juhatuse otsuste vastasele tegevusele ajal, kui ta veel oli juhatuse liige, on tema tegevus pärast esindusõiguse lõppemist igal juhul õigusvastane. Järjekordse ülekande summas 350 eurot ühistu SEB Panga arvelduskontolt sooritas kostja Advokaadibüroole Tamar 17.05.2013, see on päev pärast tema tagasikutsumist. Järelikult on kostja tegevuses tahtliku ja jätkuva kahju tekitamise tunnused.
8.Kostjapoolset ühistu varade omavolilist käsutamist ja esindusõiguse puudumist ignoreerivat tegevust saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel lugeda kahju õigusvastaseks tekitamiseks, kuna see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega ja sama sätte punkti 7 järgi seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kuivõrd õigusvastane kahju tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist. Arvestades, et kostja ületas juba juhatuse liikmeks oleku ajal ühistu sisesuhetes piiratud esindusõigust tehes lubamatuid ülekandeid pea 3000 euro ulatuses ja kasutab ka pärast tagasikutsumist ära registri ebaõiget kannet juhatuse liikmeks oleku kohta, on hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja jätkab hagejale õigusvastaselt kahju tekitamist. Seda eriti olukorras, kus kostja võib soovida oma tagasikutsumist vaidlustada ühistu vara arvel, tehes ülekande kohe pärast oma tagasikutsumist advokaadibüroole, kes on seni tegutsenud tegevjuhatusele oponeeriva rühma nõustajana. Kuivõrd registrikaardi muudatuse tegemine võib võtta aega, on hageja seni kaitsetu kostja õigusvastase tegevuse suhtes.
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole ühistu juhatuse liikmel XXXl õigust volitada Kaili Siilakut esindama ühistut lepingulise esindajana kohtus, kuna üldkoosolek ei ole sellist otsust vastu võtnud. Volinike koosoleku päevakorra punktis 4 oli märgitud XXX poolt ühistule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmine ning tema juhatuse koosseisust väljaarvamine. KÜ volinike 16.05.2013 otsus on aga pädevuse puudumise tõttu tühine ning selle tuvastamiseks on Harju Maakohtule esitatud hagi (tsiviilasi nr 2-13- 35581).
10.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagis märgitud esinduspiirang ei kehti kolmandate isikute suhtes, seega oli kostja juhatuse liikmena õigustatud sõlmima õigusabi lepingud olukorras, kus vaidlustati üldkoosoleku 11.06.2012 otsus, millega valiti uus juhatus ja millega senine juhatus ei olnud rahul. Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-25418 aktsepteerisid kostja volitusi ja senine juhatus ei takistanud nimetatud asja menetluses kostja poolt sõlmitud õigusabilepingute täitmist. Seega kostjal oli ja on ka täna esindusõigus ühistu esindamiseks kolmandate isikute suhtes, kuna kostja on jätkuvalt registris juhatuse liige, kostja esindusõigust ei ole kehtivalt piiratud (ühistu volinike otsus on tühine) ning kohustuste jaotus juhatuse liikmete vahel ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kostja tehtud väljamaksed õigusabi eest puudutasid kohtumenetlust tsiviilasjas nr 212-25418, kus kostjal olid lepingulised esindajad. Asjas ei tuvastatud, et õigusabikulud oleksid ülemäära suured (kolmes kohtuastmes kokku 2782 eurot). Hagiavaldusest ei selgu, kas võimalik kahju on tekkinud kostja esindusõiguse puudumise või kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli ühistu juhatuse liige perioodil 26.11.1997 kuni 18.03.2010, et kostja tegutses vastuolus juhatuse kollektiivse otsusega võtta kohtusse esitatud hagi üldkoosoleku otsuste tühistamiseks õigeks ja tegi kulutusi õigusabile, et vaielda esitatud hagile vastu, kostja teostas alates 16.08.2012 hageja pangaarvelt rahalisi makseid ühistule tsiviilasjas nr 2-12-25418 õigusabiteenust osutavale IMG Konsultant AS-le ja OÜ-le Advokaadibüroo Tamar, et kostja sulges seitsmel korral hageja pangakonto ja võttis pangakonto väljavõtte.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on õigusabiteenust osutavatele isikutele maksete teostamise ja korduvate pangakonto sulgemistega hagejale kahju tekitanud.
13.Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 26 lg 1 järgi esindab mittetulundusühingut juhatus ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu.
14.TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab esindusõiguse ulatuse esindatav ja MTÜS § 27 lg 3 järgi on juhatuse liikmed kohustatud mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. TsÜS § 35 lõike 1 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
15.Ühistu põhikirja (lk 14-19) p-st 4.17 tulenevalt on ühistu liikmete esindusõigus reguleeritud vastavalt kohustuste jaotusele juhatuse liikmete vahel. 06.03.2012 juhatuse koosoleku protokolliga on tõendatud, et juhatuse liikmete töö jaotati selliselt, et kostja kohustuseks sai teostada kontrolli garaažikompleksi tuleohutuse reeglite täitmise üle ja vastava töö teostamine ning pangatoiminguid võib teostada üksnes XXX. Sellega piirati kooskõlas põhikirjaga sisesuhtes kostja esindusõigust.
16.Juhatuse vastusega initsiatiivgrupile (lk 22) on tõendatud, et ühistu juhatus teavitas initsiatiivgruppi koosoleku kokkukutsumise puudustest ja koosoleku läbiviimise mittetoetamisest. Vastuse initsiatiivgrupile allkirjastas ka kostja. Vastusega Harju Maakohtule tsiviilasjas 2-12-25418 (lk 31) on tõendatud, et hageja võttis hagi õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 kohtuotsusega (lk 34-40) on tõendatud, et kohus jättis muutmata Harju Maakohtu 17.12.2012 otsuse ühistu 11.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsuste ja jooksvate küsimuste tühisuse. Järelikult oli juhatuse liikmete ühise otsusena vastuvõetud seisukoht, et initsiatiivgrupi algatusel koosoleku läbiviimine ei ole seadusega kooskõlas ja hagile vastuvaidlemine on perspektiivitu, põhjendatud.
17.Vaidlust ei ole, et kostja tellis SEB Pangast ühistu konto väljavõtte ja sulges seitsmel korral pangakonto, tekitades sellega ja ühistu vajadusega pangakonto taasavada teenustasu arvel ühistule kulutusi. Kostjal ei olnud 06.03.2012 juhatuse koosoleku otsusest tulenevalt volitusi pangakonto käsutamiseks.
18.Hageja volinike koosoleku otsusega 16.05.2013 (lk 41-42, 62) on tõendatud, et koosolekul otsustati kostja juhatuse liikmete kohustuste jaotusest tuleneva esindusõiguse rikkumise ja ilma volitusteta ühistu pangakonto kasutamise ja rahaliste ülekannete tegemisega põhjustatud kahju tekitamise eest, juhatuse koosseisust välja arvata ja ühistule tema poolt põhjustatud kahju sisse nõuda.
19.Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja ületas oma esindusõiguse piire, sest vastavalt põhikirjale ja 06.03.2012 juhatuse koosoleku otsusele ei kuulunud tema kui juhatuse liikme vastutusalasse pangakonto käsutamine, ühistu õigusvaidlustes seisukohtade kujundamine, rahaliste kohustuste võtmine ega õigusteenuste osutamiseks lepingute sõlmimine. Kostjale ei ole antud ka sellekohast volitust, vaid kostja tegutses vastuolus hageja otsustega mitte toetada initsiatiivgruppi ja võtta kohtule esitatud hagi õigeks. Seega rikkus kostja hagile perspektiivitu vastuvaidlemisega ja selleks õigusabi tellimisega ühistu juhatuse otsust ja tegutses vastuolus ühistu liikmete huvidega. Järelikult ei täitnud kostja juhatuse liikmena oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ega olnud ühistule lojaalne TsÜS § 35 lõike 1 ja MTÜS § 32 lg 1 mõttes.
20.MTÜS § 32 lg 2 järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja vastutab tekkinud kahju eest ainuisikuliselt, kuna tema poolt teostatud maksed on tehtud juhatuse liikmete ühiselt vastuvõetud otsuse vastaselt ja ühistu ei ole neid heaks kiitnud.
21.Kostja ei ole tõendanud, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja vastuväited, et juhatuse liige XXX kahjustas ühistut, on paljasõnalised ning kostja väited, et ta tegutses ühistu huvides on kohtu poolt uuritud tõenditega kogumis ümber lükatud.
22.Kahju hüvitamise eesmärk on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seoses kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks talle etteheidetaval viisil käitunud. Eitava vastuse korral sellele küsimusele peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma temapoolse kohustuse rikkumiseta (RK 3-2-1-149-05). Kui selgub, et kahju oleks tekkinud ka ilma kostjate tegudeta, siis ei saa neid tegusid lugeda kahju vajalikuks põhjuseks ning kostjate vastutus on välistatud. Kohus on seisukohal, et kostja tegevus on põhjuslikus seoses ühistule kahju tekkimisega, sest kui kostja ei oleks oma volitusi ületades kolmandatele isikutele maksete tegemise näol tehinguid teostanud, pangakonto väljavõtet tellinud ja pangakontot korduvalt sulgenud, siis ei oleks ühistule kahju tekkinud.
23.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks
24.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
25.Kohtule esitatud SEB Panga konto väljavõtetega (lk 23-29) on tõendatud, et õigusabiteenust osutavale IMG Konsultant AS-le ja OÜ-le Advokaadibüroo Tamar kandis kostja ühistu arvelt üle kokku 2782 eurot, millega tekitas ühistule samasuure kahju. SEB Panga teenuse lepingu lõpetamise avaldusega, maksekorraldusega ja asjaolude omaksvõtuga on tõendatud, et kostja tellis pangakonto väljavõtte ja sulges seitsmel korral pangakonto, tekitades sellega ja ühistu vajadusega pangakonto taasavada ühistule kulutusi teenustasu arvel kokku 25,55 eurot (lk 32,
33). SEB Panga teenuste hinnakiri on avalikult kättesaadav panga kodulehelt. Kuna kostjal ei olnud volitusi pangakonto käsutamiseks ja need tegevused olid vastuolus ühistu huvidega, siis tekitas ta ühistule varalist kahju 25,55 eurot. Seega on tõendatud, et kostja tekitas hagejale kahju kokku 2807,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Juriidilise isiku seadusliku esindamise õigus on vastavalt TsÜS §-le 34 üksnes juhatusel. Lähtudes MTÜS § 25 lg-st 1 võib mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses volinike koosolek. Ühistu põhikirja p-st 4.15 tuleneb volinike koosoleku pädevus. Juhatuse liikme võib vastavalt MTÜS § 28 lg-le 2 igal ajal tagasi kutsuda. Ühistu volinike 16.05.2013 koosolek (lk 41, 42, 62) otsusega on kostja juhatuse liikmest tagasi kutsutud. Seega on kostja esindusõigus hageja nimel tehingute teostamiseks lõppenud.
27.Kostja on 16.05.2015 otsusest teadlik, mis nähtub protokolli lõppu lisatud märkusest, selle kohta, et ta esitas avalduse, milles ei nõustu koosoleku otsusega. 17.05.2013 maksekorraldusega summas 350 eurot Advokaadibüroole Tamar (lk 30) on tõendatud, et kostja jätkas pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ühistu pangakonto ja sellel olevate rahaliste vahendite käsutamist. Sellist tegevust saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel lugeda kahju õigusvastaseks tekitamiseks, kuna see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega ja sama sätte punkti 7 järgi seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Hageja kirjaga kostjale (lk 43) on tõendatud, et hageja palus kostjal lõpetada ühistu arvel oleva raha käsutamise ja tagastada ühistu arvelt kuritarvitatud raha. Arvestades asjaolu, et käesoleva ajani ei ole tehtud mittetulundusühingute registris kannet kostja juhatuse liikme volituste lõppemise kohta, et kostja ületas juhatuse liikmeks oleku ajal ühistu sisesuhetes piiratud esindusõigust tehes lubamatuid ülekandeid rohkem kui 2000 euro ulatuses ja kostja kahju õigusvastane tekitamine oli kestev, siis võib kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist. Järelikult kuulub hageja nõue keelata kostjal tehingute tegemine hageja nimel kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni, rahuldamisele.
28.Kostja vastuväide, et hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mistõttu ei oleks saanud hagi menetlusse võtta, ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele on alla kirjutanud jurist Kaili Siilak lepingulise esindajana kooskõlas TsMS §-ga 218 lg 1 p 2. Kaili Siilaku esindusõiguse tõendamiseks on kohtule esitatud 20.05.2013 volikiri, millele on alla kirjutanud ühistu juhatuse liige XXX. Kooskõlas MTÜS § 19 lg-ga 1 on õigusvaidluse pidamise kostja vastu otsustanud volinike koosolek 16.mail 2013. Volinike 16.05.2013 otsuse tühisus on tõendamata, kuna esitatud hagi jäeti kohtu poolt läbi vaatamata.
29.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. Kostja esitas 02.10.2015 täiendused ja seletused kohtuistungi protokollile ja täiendavad tõendid. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ning tõendid on esitatud hilinemisega.
30.Kohus on seisukohal, et kostja 02.10.2015 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ja täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja kuulas ära poolte kohtukõned 30.09.2015, seega kaks päeva enne tõendite esitamist. Kohtuistungi protokoll kajastab menetluse käiku ja istungil väljendatud seisukohti piisava täpsusega, mistõttu protokolli parandamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
33.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Hageja esitas kohtule 05.10.2015 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on ta hagi esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot ja esindaja kulud kokku moodustavad 1512 eurot. Esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 14 h tasumääraga 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks, summas 1512 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 3, et hüvitamiseks esitatud kulud on seotud kohtumenetlusega ning tulenevalt TsMS 174 lg-st 6, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi arvestada.
36.Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja kulud riigilõivule ja esindaja õigusabile on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele kokku summas 1962 eurot.
37.Hageja taotleb, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märgitakse vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ka kohustus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Seega tuleb kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.