B2 Kapital SIA hagi Kalle Kiika vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
330 eurot • Hageja: B2 Kapital SIA (reg.kood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia) • Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, reg.kood 10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127, e-post [email protected] ) • Kostja: Kalle Kiika (ik XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Kalle Kiikalt B2 Kapital SIA kasuks 11.02.2015 sõlmitud laenulepingust nr 2100289484 tulenev võlgnevus summas 108,25 eurot (ükssada kaheksa eurot ja 25 eurosenti), millest põhivõlg on 100 eurot, intress 0,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8,25 eurot.
Jätta rahuldamata B2 Kapital SIA leppetrahvi nõue summas 50 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 45 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 32,8 % ulatuses Kalle Kiika ja 67,2% ulatuses B2 Kapital SIA kanda.
7.Määrata B2 Kapital SIA menetluskulude suuruseks 150 eurot.
8.Välja mõista Kalle Kiikalt menetluskulu 49,20 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja 20 eurosenti) B2 Kapital SIA kasuks.
Tsiviilasi nr 2-16-4539 Otsuse täiendamine
9.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
10.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 28.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
13.PC Finance OÜ, registrikood 12323276, (edaspidi laenuandja või nõude loovutaja), omab interneti portaali www.credito.ee. Laenu võtmise üldtingimused ja kord on kajastatud portaali koduleheküljel.
14.Laenuandja Üldtingimuste p-i 2.1. kohaselt esmakordsel laenu taotlemisel, tuleb laenutaotlejal registreerida laenuandja kodulehel www.credito.ee, kus laenutaotlejal tuleb täita kõik kohustuslikud väljad, sh küsimustik enda maksevõime hindamiseks. Andmete muutumisel
Tsiviilasi nr 2-16-4539 kohustub laenutatoletja teavitama laenuandjat või muutma need iseteeninduskeskkonnas www.credito.ee. Seejärel tuleb laenutaotlejal registreerimine ja enda andmete õigsus kinnitada, saates tekstisõnumi numbrile 17100 sisuga “CREDIT”. Pärast nimetatud sõnumi saamist edastab laenuandja laenutaotleja e-posti aadressil personaalse kinnituskoodi, mis tuleb sisestada Laenuandja kodulehel www.credito.ee iseteeninduskeskkonda esmasel sisselogimisel.
15.Laenutaotluse esitamine toimub www.credito.ee iseteeninduskeskkonnas ja seda saab esitada eespool märgitud reeglite järgi registreeritud kasutaja. Laenutaotlejal tuleb valida sobiv laenusumma ja laenu periood. Pärast sobiva laenu valimist avaneb graafik, millel on näha laenu osamaksete arv, suurus, käsitlustasu ja muud laenulepingu tingimused, mis tuleb kinnitada nõustumisega, tehes märge vastavasse lahtrisse (Üldtingimuste p. 2.3).
16.Laenutaotleja on kohustatud enne laenutaotluse esitamist tutvuma põhjalikult laenuandja kodulehel toodud selgitustega, lepingu üldtingimustega sh. laenu käsitlustasu, perioodi ning kohustustega, mis tekivad laenusaajal juhul, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi lepingu kohaselt (Üldtingimuste p. 2.4).
17.Laenutaotleja kinnitab, et ta on üldtingimustega hoolikalt tutvunud ja lepingu sõlmimine vastab tema otsesele, tegelikule ja vabale tahtele ning ta soovib laenu saada, numbrile 17100 tekstisõnumi sisuga “CREDIT” saatmisega (Üldtingimuste p. 2.5.).
18.Üldtingimuste p-s 6.2. on sätestatud laenusaaja teavitamiskohustus, mis seisneb selles, et laenusaaja on kohustatud teavitama laenuandjat 5 (viie) tööpäeva jooksul igast lepingu täitmist ohustavast või ohustada võivast asjaolust ning selle kohustuse rikkumise eest maksma leppetrahvi Üldtingimuste p-s 6.3. ette nähtud suuruses ehk 50 eurot.
19.11.02.2015 kinnitas kostja interneti kaudu laenutaotluse. Vastavalt laenutaotlusele soovis kostja saada laenu, summas 100 eurot 30 päevaks, mille pealt oli kokku lepitud intress summas 35 eurot.
20.11.02.2015 aktsepteeris laenuandja laenutaotluse ja väljastas kostjale laenu summas 100 eurot. Vastavalt laenu väljastamise tingimustele ja kostjale edastatud arvele kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi, summas kokku 135 eurot.
21.Üldtingimuste p-i 12.5. järgi kohustub laenusaaja hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud. Lepingu rikkumisega seotud kulud, mis tuleb laenusaajal hüvitada, on toodud samas üldtingimuste p-s 12.5. Seoses kostjapoolse lepingurikkumisega on laenuandja alates 15.03.2015 edastanud kostjale mitmeid võlanõudekirju ja teateid.
22.Kuna kostja ei ole nimetatud kirjadele ja teadetele reageerinud ega lepingu täitmist takistavast asjaolust vastavalt Üldtingimuste p-le 6.2. teatanud, edastas laenuandja oma nõude kostja vastu menetlemiseks inkassoettevõttele.
23.24.03.2015 algatas PC Finance OÜ Creditreform Eesti OÜ vahendusel kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. Nõude loovutamine hagejale toimus 25.05.2015, millisest asjaolust teavitas hageja kostjat e-posti teel 19.06.2015.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
25.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-16-4539
26.Hagiavalduse kohaselt on PC Finance OÜ (laenuandja) ja Kalle Kiika vahel sõlmitud 11.02.2015 tarbijakrediidi leping nr 2100289484. Lepingu alusel laenas laenuandja kostjale 100 eurot 30 päevaks intressiga 35 eurot, mis tuli tagastada 13.03.2015.
27.Hageja nõuab kostjalt 295 eurot, mis koosneb laenusummast 100 eurot, intressist 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 100 eurot, leppetrahvist 50 eurot ja kahjuhüvitisest summas 45 eurot.
28.Kohus leiab, et hageja nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
29.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
30.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
31.Hageja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses krediidi kulukuse määra märkinud. Kohtu arvutuste kohaselt on selleks aga 467,25%. Eesti Panga poolt veebruaris 2015 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 24,15%. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui 19 korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte leppetrahvi või lepingust tulenevat võlgnevuse sissenõudmise kulusid.
32.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 13.03.2015, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 100 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
33.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 100 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 0,004 eurot (100 eurot*0,05%*30/365) kuni võla tagastamise kuupäevani 13.03.2015 ning sissenõutavaks muutunud viivis 8,248 eurot
Tsiviilasi nr 2-16-4539 alates 14.03.2015 kuni 22.03.2016 (viivisemäär 8,05%,
päeva (100*8,05%/365*374=8,248€).
34.Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 100 eurot, intressi summas 0,004 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 8,248 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~32,8% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 32,8% ulatuses kostja kanda ja 67,2% ulatuses hageja kanda.
36.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.