Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-41220
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS-i hagi TT (T) vastu 6408,27 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6408,27 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), esindaja Tiina Saluste Kostja TT (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.01.2016 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i hagi TT vastu 6408,27 euro väljamõistmiseks, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada Salva Kindlustuse AS-i hagi ja mõista TT-lt välja 6408,27 eurot Salva Kindlustuse AS kasuks.
3.Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Rahuldada Salva Kindlustuse AS taotlus ja võtta asja juurde OT 10.11.2011 seletuse tõlge eesti keelde.
5.Poolte maakohtus ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TT kanda.
1(9)
6.Välja mõista TT-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks 375 eurot maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks ja 450 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, kokku 825 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.09.2013 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt teatas SR Salva Kindlustuse AS-ile (hageja) 05.11.2011 toimunud kahjujuhtumist Pärnus Uus-Sauga tn 1 korterelamus. Tulekahju sai alguse korterist 7, mille omanikuks kahjujuhtumi toimumise ajal oli TT (kostja). Kahjujuhtumi tõttu sai kannatada SR-ile (kindlustusvõtja) kuuluv korter 3 ja kodune vara, mille kindlustamiseks oli SR 28.01.2011 sõlminud hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr G111C0031222) kindlustusperioodiga 16.02.2011-15.02.2012. 16.11.2011 esitas SR Salva Kahjukäsitluse OÜ-le kahjuavalduse. Kindlustuslepingu alusel hüvitas hageja SR-le kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju 6408,27 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tuginedes korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 või alternatiivselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, palus hageja kostjalt regressi korras välja mõista 6408,27 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines oma nõudes Lääne-Eesti Päästekeskuse õiendile, mille kohaselt tulekahju tõrjunud meeskonna vanem märkis, et korteri 7 elutoas köögi poolse vaheseina ligiduses oli ca 15 cm kõrgune tuhahunnik ning tulekahju oli tõenäoliselt alguse saanud korterist 7, levides läbi vahelae korterisse
3.Päästeameti 21.05.2013 kirjaga on ümber lükatud spetsialist HS seisukoht. Lisaks kontrollis Päästeamet ka versiooni, et tulekahju sai alguse elektripaigaldisest, kuid vahelae sees ega tulekahju tekkepiirkonna vahetus läheduses ei leitud elektripaigaldusi, millel oleks seos tulekahju tekkimisega. HS seisukohad jätta tähelepanuta, kuna need on antud puudulike lähtematerjalide alusel. Vastuseks kostja väitele, et kahjuhüvitis on põhjendamatult suur, märkis hageja 31.10.2013 menetlusdokumendis, et FIE TA hinnapakkumises märgitud tööd ei oleks olnud piisavad kahju tagajärgede kõrvaldamiseks. Hinnapakkumine ei sisalda prügivedu ega kivivilla vahetust. Samuti ei sisalda pakkumine aluspõranda taastamist ega kõiki viimistlustöid. Hageja seevastu lähtus AS Pärnu
2(9)
REV pakkumisest, mis sisaldab kõiki tulekahju tagajärgede likvideerimiseks vajalikke töid ning materjale. Kostja vastuväited
2.Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu hagis esitatud asjaoludele, kuid kostja ei nõustu sellega, et tulekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist 7. Kostja hinnangul ei ole hageja seda väidet tõendanud. Kostja ei ole rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Spetsialist HS 23.04.2013 arvamuse kohaselt on välistatud tulekahju tekkimine korter 7 küttesüsteemist, vaheseinas paiknevast juhistikust või ka korter 7 põranda tasapinnal paiknenud kuumadest küttejääkidest või lahtisest allikast. Tuletõrje saabus sündmuskohale 23:37 ning asus kustutustöid tegema, kuid kostja korterisse siseneti alles 00:49, s.o. üle tunni aja hiljem. Kui tulekahju algallikas oleks asunud kostja korteris, oleks tuletõrjujad nende tegevusloogikat arvestades, pidanud alustama kostja korterist. SR helistas ca 1 tund enne tulekahju tekkimist TA-le, kes teostas kostja korraldusel korteris nr 7 remonttöid ja väitis, et majas on elektrikatkestus. Seega võis tulekahju alguse saada elektrijuhtmestikust. Päästeameti 21.05.2013 kiri hagejale ei ole käsitatav asjatundja arvamusena. HS arvamuse aluseks on Päästeametist saadud materjalid. VI on oma seisukohtades tuginenud vaid teiste isikute ütlustele. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 13.01.2016 otsusega hagi rahuldamata. Pooled ei vaielnud tulekahju toimumise ega selle tagajärjel SR korteris tekkinud kahju üle. Menetluse käigus nõustus kostja kahju suurusega. Vaidlus oli selle üle, millest sai tulekahju alguse ja kas hageja on tõendanud oma väidet, et tulekahju sai alguse kostja korterist, kustutamata tuha asetamisest põlevmaterjalist anumasse. Maakohus luges tõendatuks, et SR-l oli tekkinud kahju summas 6408,27 eurot. Küsimuse all oli, kas kostja oli KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust rikkunud, kas ta vastutas selle eest ja kas see rikkumine oli põhjuslikus seoses hagejal saabunud tagajärjega. Hageja, kellele on korteriomaniku nõue VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud, võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kindlustusvõtjale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. Vaidluse lahendamine eeldab äärmiselt spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi tulekahjude, tule leviku, põlemise, erinevate materjalide omaduste jms kohta. Spetsialisti teadmiste kasutamine kohtuliku ekspertiisi kujul osutus võimatuks. Tsiviilasja materjalid ei võimaldanud eksperdil tulekahju põhjustanud asjaolu kindlaks teha ning ka täiendava materjali kogumine polnud sündmuskoha mittesäilimise tõttu võimalik. Lääne-Eesti Päästekeskuse asjatundja – menetlusbüroo juhtivinspektori VI arvamuse kohaselt sai ainsaks tulekahju tekkepõhjuseks olla kostja korteris korstnajala ja ukse lähedusse seina äärde põlevmaterjalist kasti asetatud tuhk. Päästekeskuse arvamus rajanes sündmuskohal viibinud 3(9)
päästetöötaja TT ütlustele, et korteris 7 oli elutoas köögipoolse vaheseina ligiduses 15 cm kõrgune tuhahunnik. Ehkki kohtul puudus alus kahelda sündmuskohale saabunud ja kustutustöödes osalenud päästetöötajate tähelepanekutes ja nende alusel VI poolt tehtud järeldustes, ei ole neid võimalik kontrollida. Asjatundja HS arvamus, mis on tehtud 1,5 aastat pärast tulekahju toimumist puudulike algmaterjalide alusel sündmuskoha vaatluseta, ei kinnitanud kohtule ei seda, et tulekahju sai alguse korterist 7 ega ka seda, et see sai alguse korterist 3. Asjatundja HS arvamust ei saa aluseks võtta, kuna HS ei saanud vahetult sündmuskohta vaadelda ning see polnud tema arvamuse andmise ajaks enam säilinud. Samuti puudusid ammendavad vaatlusprotokollid, puudusid kvaliteetsed fotod, osade piirkondade kohta puudusid fotod hoopiski. Asjatundja HS tugines paljuski kostja ütlustele, kes oli selleks ajaks saanud hageja 21.03.2013 regressinõude ning seega võisid tema ütlused olla moonutatud soovist vabaneda kohustustest hageja ees. Kohus ei tuvastanud, et vahelaes või selles piirkonnas oleks olnud elektripaigaldisi või juhtmestikku, millest võis tulekahju alguse saada. Korstna ja küttekehaga seonduvat ei ole tulekahju põhjusena märkinud ei Päästekeskuse töötajad ega HS ega kostja ise. Hagi jäi rahuldamata, kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kvaliteetsed fotod, samuti fotod olulistest piirkondadest puudusid, mistõttu ei saanud kohus asjas esitatud arvamuste ja hinnangute paikapidavust lõpuni kontrollida ja kohtul ei olnud võimalik kindlaks teha, kas tulekahju tekkis Päästeameti kirjeldatud viisil. Kohus saaks olemasolevate materjalide põhjal teha oletusi, kuid eriteadmiste puudumise tõttu ei saa kohus oletuste pinnal tulekahju versioone ei eitada ega jaatada. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 4465,56 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja osutas õigusabiteenuseid 33,83 tunni ulatuses hinnaga 110 eurot/tund. Maakohus pidas põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu, s.o esindaja tasu 28,5 tunni eest hinnaga 110 eurot tund ehk 3135 eurot + käibemaks 627 eurot = 3762 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus jättis tähelepanuta Lääne-Eesti Päästekeskusele korteris 7 elava OT 10.11.2011, s.o. 5 päeva pärast tulekahju toimumist, antud venekeelse seletuse, kus ta märgib, et 05.11.2011 kell 9 puhastas ta kaminat tolmuimejaga ning tekkis väike karp tuhaga, mille pani kamina juurde. Enne korterist lahkumist jättis ta hunniku laste joonistusi põrandale seina äärde kööki viiva ukse juurde ning lahkus korterist. OT seletus on Päästeameti Lääne-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo poolt tulekahju tekkepõhjuste uurimise käigus kogutud ning hageja poolt maakohtus esitatud tõend. Maakohus ei ole otsuses nimetatud tõendile hinnangut andnud ning selle arvestamata jätmist põhjendanud. Hageja juhib tähelepanu ka Lääne-Eesti Päästekeskuse asjatundja arvamusele, mille kohaselt tulekahju põhjustas tuha asetamine põlevast materjalist anumasse, mille tõttu süttis vahelagi. Hageja on seisukohal, et arvamuse koostanud menetlusbüroo juhtivinspektor VI ei ole sellisele järeldusele jõudnud ainult TT ütlustest lähtuvalt, vaid hinnates neid ütlusi muuhulgas koos OT selgituses tooduga, mille kohaselt asetas viimane karbi tuhaga just samasse kohta elutoa köögipoolsesse seina äärde. Päästeameti 21.05.2013 vastuskirjast hagejale nähtub, et korteris 7 kustutustöid teinud meeskonna vanema kirjeldatud tuhahunnik asetses täpselt vahelaes leitud kahjustuste kohal. Seega ei hinnanud maakohus kõiki esitatud tõendeid kogumis, vaid jättis tähelepanuta OT selgituse ning järeldas valesti, et Päästeameti arvamus rajanes vaid TT selgitustele.
4(9)
Hageja ei pea põhjendatuks kohtu hinnangut, et kuna riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert HP ei saa materjalide taasesitamise võimatuse tõttu Päästeameti asjatundja arvamust kontrollida, ei ole tõendatud tulekahju alguse saamine kostja korterist. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja kohtu määratud tähtajaks apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu. I
7.Kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse üle vaidlus puudub. Poolte vahel on vaidlus vaid tulekahju tekkepõhjuse üle. Maakohus tuvastas õigesti vaidlusaluse tulekahju toimumise ja selle tagajärjed korterile nr 3, samuti hageja poolt kindlustuslepingu alusel tulekahjust tingitud kahju suuruse ja kahju hüvitamise hageja poolt korteri nr 3 omanikule SR-le. Maakohus leidis otsuses, et hageja ei tuginenud asjaolule, et korteris 7 asetati tuhk põlevmaterjalist anumas põrandale korstnajala ja ukse lähedusse seina äärde. Täpselt sellist väidet hageja maakohtus ei esitanud, kuid tugines järjepidevalt asjaolule, et tulekahju sai alguse korterist nr 7 (hagiavaldus p 1.1); tuletõrjujad nägid korteri nr 7 elutoas köögi poolse vaheseina ligiduses ca 15 cm kõrgust tuhahunnikut ja 30 cm läbimõõduga tuhahunnikut, tulekahju sai alguse nimetatud korteris tuha asetamisest põlevmaterjalist anumasse (hageja 31.10.2013 menetlusdokumendi p-d 1, 2 ja 6). Ka kohus ise analüüsis hageja väidet, et tulekahju sai alguse kustutamata tuha asetamisest põlevmaterjalis anumasse, kus see hõõgudes levis läbi vahelae korterisse 3 (otsuse p 32).
8.Hageja viitas konkreetselt ka sellele, et kostja vastutus on tekkinud seoses sellega, et ta vastutab oma tegevusega – hooletu käitumine kustutamata tuhaga – põhjustatud kahju eest. Seega tõi hageja välja asjaolud ja kostjale etteheidetavad tegevused. Kostja ei ole väitnud, et kustutamata tuhka korteris põlevmaterjalist anumas põrandale korstnajala lähedusse ei asetatud. Kostja on väitnud, et tulekahju ei saanud sel põhjusel tekkida (kostja 09.10.2013 menetlusdokument p 4.1 alapunkt 4). Kui maakohtule jäi ebaselgeks, kes tuhaga hooletult ringi käis ja maakohus pidas seda otsuse tegemisel oluliseks, tulnuks seda hagejale selgitada asja ammendava arutamise eesmärgil (TsMS § 435).
9.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei analüüsinud tulekahju tekkepõhjuste osas kõiki olulisi tõendeid. Nimetatuga on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest see võis viia asja ebaõige lahendamiseni.
10.Maakohtus ei osutunud enam tagantjärele võimalikuks kohtuliku ekspertiisi tegemine tulekahju põhjuste osas. Maakohus leidis põhjendatult, et tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et kustutamist ei alustatud korterist nr 7. Seejuures tugines maakohus põhjendatult HS kui vastava ala spetsialisti arvamusele ja SR ütlustele (otsuse p 40). 11.Maakohus leidis, et ei saa anda hinnangut Päästekeskuse töötajate hinnangute alusel tehtud Lääne-Eesti Päästekeskuse asjatundja – menetlusbüroo juhtivinspektori kokkuvõttele, mis tugineb sündmuskohal viibimise käigus tehtud tähelepanekutele ja oletustele ning kogemustele vastavas valdkonnas, kuna sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kvaliteetsed fotod, samuti fotod olulistest piirkondadest puuduvad ja kohus ei saa antud hinnangute paikapidavust kontrollida.
5(9)
Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnal pole võimalik määratleda tulekahju tekkepõhjust. Päästeameti töötajad, kes on käinud vahetult sündmuskohal ja puutuvad igapäevaselt kokku tulekahjude tekkimiste ja likvideerimistega, on spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel tulekahju tekkimise põhjustele. II
12.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud hindamata OT seletuse ega ole ka põhjendanud, miks ta vastavat tõendit ei arvesta. Hageja taotluse alusel kohustas maakohus Päästeametit esitama tulekahju kohta kogutud materjalid, mille hulgas oli OT venekeelne seletus (I kd, tl 170-171). Seletuse võõrkeelsuse tõttu taotles kostja 30.07.2014 menetlusdokumendis OT tunnistajana ülekuulamist (I kd, tl 182-183). 21.10.2015 toimunud kohtuistungil loobus kostja oma taotlusest. Samal kohtuistungil olid nii hageja kui kostja nõus arvestama OT seletustega kui kirjaliku tõendiga tingimusel, et kostja esitab selle tõlgituna eesti keelde (II kd, tl 4 pöördel). Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks kostjale andnud TsMS § 33 lg 1 alusel tähtaja tõlke esitamiseks. Kostja kirjaliku tõendi tõlget ei esitanud. Kuigi TsMS § 33 lg 3 kohaselt on võimalik jätta tõend tähelepanuta, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, ei ole seda normi võimalik rakendada, kuna kohus ei ole hagejale tähtaega andnud ega vastava tagajärje kohaldamise eest hoiatanud.
13.Kuivõrd kohtuistungil seadsid menetlusosalised tõendi lubatavuse sõltuvusse eesti keelse tõlke esitamisest, siis oleks maakohus pidanud selguse huvides võtma tõendi osas seisukoha hiljemalt otsuse põhjendamisel. Maakohus seda ei teinud. Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud ka tõendi tõlke. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud ega tõlke vastuvõtmisele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja väitnud, et sooviks tõlke vastuvõtmise korral esitada omapoolseid tõendeid või muid taotlusi. Kuivõrd korterit 7 kasutava OT seletus võib olla asja lahendamisel olulise tähtsusega ja hageja esitas koos apellatsioonkaebusega OT seletuse tõlgituna eesti keelde (II kd, tl 56), siis kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu menetlusliku minetuse, võtab tõendi tõlke asja juurde ja analüüsib tõendit.
14.OT seletusest nähtuvalt ahju ei kasutanud ta üldse sel perioodil ning kaminat küttis viimast korda esmaspäeval või teisipäeval ning reedel põletas vaid laste joonistusi. Tulekahju toimumise päeva kohta andis ta järgmise seletuse: „5. novembril kella 9 paiku ma puhastasin kaminat ja käisin selle tolmuimejaga üle. Sain väikse karbitäie tuhka ja ma panin selle karbi kamina kõrvale, et puhastada betoonpinda. Enne korterist lahkumist jätsin hunniku laste joonistusi põrandale seina äärde, kööki viiva ukse kõrvale. Seejärel lahkusime korterist.“
15.Tulekahju toimus laupäeval kell 23.27 (I kd, tl 8, 36). Seega köeti kaminat 4 ööpäeva enne tulekahju puhkemist ning eelmisel päeval põletati selles paberit. Tõendi usutavuse ja kaalukuse üle otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuistungil ülekuulatud asja tundev isik HS ei ole välistanud, et kaminast välja võetud tuhk võib tekitada 2-3 päeva hiljem tulekahju, selgitades, et see sõltub mitmest tehnilisest asjaolust.
16.Maakohus on loetlenud otsuse p-des 32-34, 37-39 poolte poolt esitatud tõendeid ja refereerinud tunnistaja VI ning asja tundva isiku HS ütlusi, tegemata neist siiski konkreetseid järeldusi. Mõlemad isikud on Päästeameti töötajad ja neil on vastavad erialateadmised tulekahju tekkepõhjuste ja likvideerimiste kohta. HS arvamus tulekahju põhjuste kohta oli koostatud 1,5 aastat peale selle toimumist puudulike algmaterjalide alusel sündmuskoha vaatluseta nagu maakohus õigesti leidis. HS kinnitas ülekuulamisel maakohtus, et temal olemasolevate materjalide pinnal tulekahju tekkepõhjust tuvastada ei saa. HS arvamus (I kd, tl 30-49 ja 77-95) ja ütlused kohtuistungil (II kd, tl 20-21), mille kohaselt tuli ei saanud alguse hageja märgitud viisil tuhast, on ümber lükatud teiste asjas esitatud tõenditega.
6(9)
17.Et tulekahju tekkepõhjuseks oli kustutamata tuha asetamine põlevmaterjalist anumasse, on kinnitanud Lääne-Eesti Päästekeskus oma 23.11.2011 õiendis vastuseks hageja päringule (I kd, tl 8). Nimetatud seisukohta on täpsustatud hageja päringule (I kd, tl 29) saadetud vastuses (I kd, tl 5055), mille kohaselt oli korteris nr 7 kustutustöid teostanud meeskonna vanema sõnul elutoas köögi poolse vaheseina ligiduses 30 cm läbimõõduga tuhahunnik, mille ümber oli põrandalaudadel söestumismärgid. Joatorust vee laskmisel uhuti põrandal olnud tuhahunnik põranda alla ja nähtavale tuli põrandas olev läbipõlemisauk. /.../ Korteris nr 7 kustutustöid teostanud meeskonna vanema kirjeldatud tuhahunnik asetses täpselt vahelaes leitud kahjustuse kohal. Tuhahunnik on selgesti eristatav muust põlenud räbust. Kogenud tuletõrjuja ei aja segamini kütteseadmest võetud tuhka ja näiteks paberi põlemise jääkprodukte.
18.Lääne-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektori VI 14.11.2011 arvamuse (II kd, tl 23-25) kohaselt oli vaidlusaluse tulekahju tekkekoht korteri nr 7 elutoas köögipoolse vaheseina ääres korstna vahetus läheduses põranda tasapinnal. Dokumentaalsest tõendist nähtub, et järeldus on tehtud korstnapühkija KV, PÄRNU 12 meeskonna vanema TT ja PÄRNU 11 vanempäästja EŠ seletuste pinnalt tulekahju tekkepõhjuste osas. Tunnistajana üle kuulatuna väitis VI oma ütlustes (II kd, tl 37-40), et viibis tulekahju kohas järgmisel päeval peale põlengut. VI väitis oma tähelepanekute ja päästetöö kogemuse põhjal, et kuivõrd vaidlusaluse vahelae soojustusmaterjalina oli kasutatud luulina, võis kustutamata tuhk hõõgudes levida põranda kaudu vahelaele, sest linaluule on iseloomulik hõõguv põlemine, mis levib igas suunas, ka alla sunnas. TT 09.11.2011 seletusest (I kd, tl 164-165) nähtuvalt avastas ta päästeameti töötajana korterisse nr 7 tuld kustutama sisenedes tulekolde, mis asetses köögiuksest vasakul, elutoas, seina ääres. Põrandal asetses umbes 30 cm läbimõõduga tuhahunnik, mille ümber oli põrandalaudadel söestumismärgid. Koheselt kasutasime joatorust vett ja põrandal olnud tuhahunnik uhtus põranda alla ja nähtavale tuli põrandas olev läbipõlemisauk. Pärast OT seletuse analüüsimist järeldab ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates, et hageja väide, et tulekahju sai alguse kustumata tuhaga põlevmaterjalist anuma asetamisest põrandale, on tõendatud. III
19.Maakohus märkis õigesti, et korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10).
20.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kuna käesolevas asjas oli tulekahju tekkepõhjuseks tegevus, tuleb kasutada elimineerimismeetodit ning vaadata, kas tulekahju võis tekkida muudel põhjustel. Elimineerimismeetodit kasutatakse eelkõige siis, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti. Seejuures võib isiku tegu väljenduda kas aktiivses käitumises või tegevusetuses. Tegevusetuse (sh mitteküllaldase tegutsemise) kui kohustuse rikkumise tuvastamise eelduseks on kostja kohustus tegutseda. Elimineerimismeetodi kohaselt on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja
7(9)
tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.
21.Maakohus leidis põhjendatult esitatud tõendeid analüüsides, et tõendamist ei leidnud elektrikatkestus majas ja tulekahju tekkimine elekripaigaldistest või juhtmestikust (otsuse p 46). Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega ja neid ei korda.
22.Käesoleval juhul heideti kostjale ette, et tema korteris asetati tuhk põlevmaterjalist anumasse, kus see süttis ja põhjustas tulekahju. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja korteri elanik ei oleks tuhaga sellisel viisil ümber käinud. Sellega ei taganud kostja oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Sellega rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg p-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-s t 5 ja AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest tulenevaid kohustusi.
23.Kostja ei ole tuhaga hooletu ümberkäimise kohta mingeid asjaolusid selgitanud, k.a ei ole kostja väitnud, et seda teinuks üürnik. Viimane asjaolu ei omaks ka vaidluse lahendamisel tähendust. Kostjat ei vabastaks vastutusest asjaolu, et hooletult käitus korteris viibinud teine isik, sõltumata millisel õiguslikul alusel ta korterit kasutas. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud isikute käitumise eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides või korterit muul alusel teise isiku kasutusse andmisel arvestama riskidega, mis võivad tuleneda nende isikute rikkumistest. Kui korterit kasutanuks üürnik üürilepingu alusel, oleks sellel tähendus üksnes kostja ja üürniku vahelises suhtes. Kui üürnik rikkus VÕS § 276 lg-test 2 ja 3 tulenevat kohustust kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestada majaelanike ja naabrite huvidega, võib kostjal üürileandjana olla üürniku vastu üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kui üürnik ise vastutab VÕS § 1043 jj alusel teisele korteriomanikule tekitatud kahju eest ja üürileandja vastutab sama kahju eest VÕS § 115 lg 1 alusel, on üürnik ja üürileandja kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt. Sellisel juhul võib üürileandjal olla üürniku vastu hüvitisnõue VÕS § 137 lg 2 järgi (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13 p 33). IV
24.Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel vastutusest. Seega vastutab kostja SR korterile tekkinud kahju eest.
25.Pooled ai vaidle, et SR korterile tekkis kahju. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kindlustatud korteri omanikule SR-le korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 mõttes). Pooled ei vaidle, et hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Nagu ringkonnakohus tuvastas, esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
26.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju 6408,27 eurot kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb hageja võimalik kahju hüvitamise nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel üle. Kuna hageja on kindlustusvõtjale kahju hüvitanud, läks selles ulatuses hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu üle. Pooled ei vaidle nõude suuruse üle nagu maakohus õigesti tuvastas. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 6408,27 eurot. V 8(9)
27.Seoses hagi rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud maakohtus kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad ringkonnakohtu menetluskulud seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostja kanda.
28.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Hageja on maakohtu menetluses kohtuistungil palunud arvestada kindlaksmääratava menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 375 eurot (II kd, lk 34 pöördel). Ringkonnakohtus esitas hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles palus apellatsiooniastme hüvitatava menetluskuluna arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 375 eurot (I kd, lk 56) ning apellatsioonkaebuse esitamisel 450 eurot (II kd, k 55). Ringkonnakohus leiab, et riigilõivu kulu on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 375 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 450 eurot, kokku 825 eurot.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu
Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.