Hageja D. N. (isikukood XXX), seaduslik esindaja B. N. Kostja M. S. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
27. juuni 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M. S. elt välja D. N. kasuks elatis alates 17. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 kokku 984,44 eurot.
3.Mõista M. S. elt välja D. N. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 1. juulist 2023 kuni D. N. (sündinud 17. novembril 2021) täisealiseks saamiseni XXX.
4.Elatis tasuda iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks pangakontole nr XXX (Swedbank), selgitusega „D. N. elatis“.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.B. N. esitas 17. detsembril 2022 oma alaealise lapse D. N. (hageja) nimel Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse isalt M. S. elt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue 25. jaanuari 2023. a määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maksekäsu kiirmenetluse avalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 100 eurot kuus alates 17. detsembrist 2022. Hagimenetluses esitas hageja 18. veebruaril 2023 taotluse, mille kohaselt soovib muuta nõutava elatise suurust. Hageja palub välja mõista elatise 200 eurot kuus.
3.Nõude põhjenduste kohaselt on kostja lapse isa, kuid kostja ei osale lapse ülalpidamises. Lapsega seotud kulud ühes kalendrikuus keskmiselt on järgmised: mähkmed ja puhastuslapid 70 eurot, piimapulbrid 50 eurot, püreed 60 eurot, apteegikaup 20 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, kütus 50 eurot, huviring 21 eurot, riided 40 eurot. Tegemist on keskmiste summadega, mis võivad igakuiselt varieeruda. Siiani on suur on riietest saadud lähedastelt ja tuttavatelt, mistõttu on riiete kulu olnud võimalik madalal hoida. Lisaks eelnevale sööb laps ka emaga ühtset tavatoitu, millise kulu keskmist suurust ei osanud hageja ema välja tuua. Samuti ei osanud hageja ema määratleda, kui palju kulub lapse peale elektrit, vett ja muid kommunaalteenuseid. Hageja esindaja igakuised tulud olid lapsetoetus 80 eurot, vanemahüvitis 1038,42 eurot ja osaline töövõimetoetus 288,44 eurot. Vanemahüvitis lõppes aprillis, kohtumenetlusaegne elatisabi oli määratud kuni 17. maini 2023 ja osalist töövõimetoetust sai hageja ema kuni 19. märtsini 2023. Kohtuistungil avaldatu põhjal on hageja ema menetluse ajal asunud tööle ja töötab AS-s Kroonpress keskkonna projektijuhina. Kostja ja tema pere poolt on kantud hagejale elatisrahasid järgmiselt: S. S. e poolt 19. augustil 2022 summas 100 eurot ja 10. veebruaril 2023 summas 100 eurot ning kostja poolt 7. septembril 2022 summas 59,84 eurot, 24. oktoobril 2022 summas 45 eurot ja 24. novembril 2022 summas 35 eurot. Tõenditena esitas hageja korteri kommunaalkulude ja elektriarved ning oma pangakonto väljavõtte.
4.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostjal puuduvad vanglas viibimise tõttu rahalised vahendid hagejale elatise maksmiseks. Kostjal ei ole võimalik tasuda 100 või 200 eurot kuus. Kostja palub kohtul lubada toetada hagejat vabatahtlikult, või et kohus määraks igakuise maksena 25 eurot. Vangis viibimise ajal kostja toetab hagejat läbi oma pere. Hagejale on muretsetud erinevaid asju ja on rahaliselt toetatud. Kostja lõpetas vanglas keevituse eriala, kuid vanglas ei ole võimalik kohe tööd saada. Kostja vabaneb vanglast 2027. aastal. Kostjal on võlgnevusi üle 10 000 euro. Kostjale ei kuulu vara, mille arvel elatist tasuda.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja alaealine laps. Hageja on seega õigustatud kostjalt ülalpidamist saama ja kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Kostja kannab karistust XXX, mistõttu tal ei ole võimalik lapse ülalpidamises ja kasvatamises vahetult osaleda. Seega on kostja kohustatud hageja ülalpidamiskohustust täitma elatise maksmise teel.
7.Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14 ja seal viidatud lahendid).
Kostja on väitnud, et on oma pere kaudu hagejat toetanud, ostetud on erinevaid asju ja toetatud ka rahaliselt. Hageja ema võtab omaks, et on mõningaid asju saanud, kuid regulaarset pidevat toetust nende poolt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja oleks hagejale (oma pere kaudu) piisavalt ja regulaarselt ülalpidamist andnud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise väiksemas ulatuses kui PKS § 101 alusel arvutatavas elatise miinimumsummas. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 17. detsembril 2022, ja 18. veebruaril 2023 avalduse nõude suurendamiseks 200 euroni.
9.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on esile toonud lapsega seonduvad kulud igakuiselt 321 euro ulatuses. Nimetatud summas ei ole hageja ema arvestanud täielikult lapse toidukulusid ja lapse eluasemekulusid. Hageja ema on selgitanud, et elab koos lapsega kolmetoalises korteris. Hageja on esitanud kohtule korteriühistu ja Eesti Gaasi poolt esitatud arved. Kostja ei ole kulude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et elatist nõutakse alla miinimummäära ja loeb tõendatuks, et lapse vajadused ühes kuus on vähemalt 400 eurot.
10.PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
12.Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna tal puuduvad vanglas viibimise tõttu elatise maksmiseks rahalised vahendid. Kostja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt perioodil 1. augustist 2022 kuni 21. veebruarini 2023 on kostja sissetulekud kokku 358,65 eurot, mis seisnevad valdavas oas sugulastelt ja tuttavatelt laekunud summades. Kohus leiab, et kostja vanglas viibimine ei
ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava elatise summa. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning sellest tulenevast sissetuleku teenimise kohustusest põhjusel, et vanglas viibimise tõttu on tema võimalused sissetulekut teenida piiratud. Kostja viibib vanglas kuriteo toimepanemise pärast, seega kostja ise põhjustas olukorra, kus ta ei saa lapse ülalpidamiseks piisavat sissetulekut teenida. Tegemist on ajutise olukorraga. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava elatise summa ei ole ka asjaolu, et hageja ema majanduslik seisund on kostja seisundist parem. Samuti ei anna elatise vähendamiseks põhjust asjaolu, et kostjal on üle 10 000 euro võlgnevusi.
13.Eeltoodud põhjendustel määrab kohus elatise suuruseks 100 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 17. detsembril 2022 kuni 17. veebruarini 2023 ning 200 eurot kuus alates nõude suurendamisest 18. veebruaril 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Nimetatud perioodil on S. S. tasunud 10. veebruaril 2023 kostja ülalpidamiseks 100 eurot, millises ulatuses tuleb lugeda elatis kostja poolt tasutuks. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude osaliselt. Alates 17. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 on kostja kohustatud tasuma hagejale elatist kokku 984,44 eurot [(2022 detsember 100 eurot : 31 päeva x 14 päeva + 2023 jaanuar 100 eurot + 2023 veebruar 100 eurot : 28 päeva x 17 päeva + 200 eurot : 28 päeva x 11 päeva + 2023 märts–2023 juuni 4 x 200 eurot) – veebruaris tasutud 100 eurot], mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 1. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus välja elatise 200 eurot kuus.
14.PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatis iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja pangakontole.
15.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 järgi läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
16.Kohus juhib tähelepanu, hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
17.Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.
18.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.