2-16-4225/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXXOÜ (likvideerimisel) esitas 15.03.2016 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt algatas Harju Maakohus 19.12.2013 määrusega Muinsuskaitseameti taotluse alusel võlgniku likvideerimismenetluse ning määras likvideerijaks Toomas Saarma. XXXOÜ (likvideerimisel) kanti äriregistrisse 26.02.2009, majandusaasta aruandeid registripidajale ei esitatud. 20.02.2012 tegi registripidaja XXXOÜle (likvideerimisel) hoiatuse registrist kustutamise kohta seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Likvideerija tegi kindlaks likvideeritava osaühingu varalise seisu ning tuvastas, et osaühingule kuulub XXX mõis (registriosa nr XXX). Hüpoteegipidaja OÜ XXX (likvideerimisel) esitas nõude likvideerimismenetlusse 14.09.2015. Hüpoteegi summa on 31 956 eurot ning kinnistusraamatu kande kohaselt on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Muinsuskaitseameti järelevalve eksperdi Ly Renteri sõnul oli 2012 kevadeks mõis rüüstatud ja kaasa võetud kõik vähegi kõlbulik. Hoone on varisemisohtlik, Muinsuskaitseamet on kulutanud vajalikeks hooldustöödeks 10 000 eurot, millest enamus kulus heakorratöödele, Muinsuskaitseamet on eraldanud 1500 eurot AS-le XXX maanteepoolse otsa kohandamiseks, sh katuseharja parandamiseks. Et vältida mõisa hävimist, on Muinsuskaitseamet püüdnud leida mõisale ostjat. Ostjat leitud ei ole. Likvideerija tuvastas mõisa ülevaadates, et sulgemata on akna- ja ukseavad, mis võimaldab kõrvalistel isikutele sissepääsu hoonesse. Akna- ja ukseavade sulgemiseks kuluks 500-600 eurot, likvideerimismenetluses selleks vahendid puuduvad. Hoone maanteepoolse osa välissein on varisemisohtlik ning vajaks viivitamatult renoveerimist. XXXOÜ (likvideerimisel) viimane juhatuse liige XXXsai likvideerija teabenõude kätte, kuid sellele ei vastanud, pole andnud selgitusi ega üle andnud dokumente äriühingu vara, kohustuste ja muude asjaolude kohta. Likvideeritava kontol on 0,15 eurot, konto on Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel arvestitud 31.05.2012 ja 25.10.2013, mõlemal korral summas 30,25 eurot. Muud vara XXXOÜl (likvideerimisel) ei ole. XXXOÜl (likvideerimisel) on maksuvõlg 121 eurot ja võlg Muinsuskaitseametile, mille sissenõudmiseks (nõude suurus 650 eurot) toimub täitemenetlus nr 195/2013/4244 alates 02.10.2013 (kohtutäitur Kaja Lilloja). Kohustuste suurus on 774,89 eurot. Likvideerimismenetluses esitas nõude OÜ XXX (likvideerimisel) summas 42 916,02 eurot (sh põhinõue 31 955,82 eurot ja viivisenõue 10 960,20 eurot).

Võlgniku kohustused on 43 752,05 eurot, varaks on kontol olev raha 0,15 eurot ja XXXvallas asuv XXX mõis. Avaldaja on maksejõuetu ning tema majanduslik seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja taotleb XXXOÜle (likvideerimisel) ajutise halduri määramist. Maakohus nimetas 21.03.2016 määrusega võlgnikule ajutise halduri Terje Eipre. 15.04.2016 esitas ajutine haldur aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara 35 000,15 eurot (sh mõisa väärtusega 35 000 eurot) ja kohustusi vähemalt 44 808,79 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur kindlaks ei teinud, see selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri ettepaneku kohaselt tuleks välja kuulutada XXXOÜ (likvideerimisel) pankrot. 18.04.2016 istungil jäi ajutine haldur aruandes esitatud seisukohtade juurde. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasuna välja mõista 1152 eurot arvestades tööks kulunud ajaks 12 tundi ja tunnitasumääraks 96 eurot, millele lisandub käibemaks 130,40 eurot ning pankrotimenetluse kulude hüvitise 300 eurot (sisaldab käibemaksu). Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud palub ajutine haldur välja maksta 1682,40 euro suuruses OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele . Ajutise halduri tasust 397 eurot+ käibemaks palub ajutine haldur määrata hüvitamisele riigi vahenditest juhul, kui selgub, et pankrotivaral turuväärtus puudub ja pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega. Avaldaja jäi kohtuistungil esitatud avalduse juurde, selgitas, et muinsuskaitse piirangute tõttu ei ole likvideerija saanud mõisa müüa (muinsuskaitse all on nii mõisahoone kui park). Ajutise halduri aruandele, sh ajutise halduri tasule, avaldaja vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXOÜl (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Terje Eipre. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku kohustuste kogumaht 43 752,05 eurot. Avaldaja võlgneb Maksuja Tolliametile 186,03 eurot, Muinsuskaitseametile 650 eurot ja OÜle XXX (likvideerimisel) 42 916,02 eurot. Avaldaja pangakontol on 0,15 eurot ning avaldajale kuulub XXXvallas XXX mõis, mille müümine ei ole õnnestunud muinsuskaitse piirangute tõttu. Ajutise halduri 15.04.2016 aruande kohaselt on võlgniku kohustused vähemalt 44 808,79 eurot, vara väärtusega 35 000,15 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused varasid ning arvestades, et võlgnik on likvideerimisel, võib eeldada, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuigi võlgniku majanduslik olukord on selline, et võlgniku likviidsest varast ei pruugi piisata pankrotimenetluse kulude katteks, ei saa kohus asja raugemisega lõpetada, arvestades, et võlgnikul võib olla nõudeid kolmandate isikute vastu või võimalus tehingute tagasivõitmiseks (PankrS § 29 lg 1) ning varana kinnisasi. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 35 lg 1 kohaselt panroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Ajutine haldur Terje Eipre on 15.04.2016 aruandes ja 18.04.2016 esitatud aruande täpsustuses (ajutise halduri tasu ja kulude kohta) esitanud taotluse halduri tasu ja kulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on tema tunnitasu määr 96 eurot. Ajutine haldur on teinud järgmisi toiminguid: võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamiseks järelepärimiste koostamine, saatmine (1,5 h), avaldaja, riiklike registrite, ametiasutuste ja võlausaldajate poolt esitatud dokumentide jt võlgnikuga seonduvate dokumentide õiguslik analüüs võlgniku vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste väljaselgitamine (3 h), ajutise halduri aruande koostamine, sh kohtuistungil osalemine (4 h) ning avaldajaga ja Muinsuskaitseameti töötajaga suhtlemine ning varaga kohapeal tutvumine (3,5 h). Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 300 eurot (sh käibemaks; fotokoopiad, bürookulud). Halduri tasu on kokku. Koos kuludega palub haldur välja mõista 1682,40 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulud välja mõista võlgnikult. Ajutise halduri tasust 397 eurot+ käibemaks palub ajutine haldur määrata hüvitamisele riigi vahenditest juhul, kui selgub, et pankrotivaral turuväärtus puudub ja pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega. Haldur palub kulu ja tasud kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele . Kohus leiab, et ajutise halduri taotletav tasu on vastavuses tehtud töö mahuga (12 h). Asjas tuli teha päringuid ning suhelda võlgniku likvideerijaga ja teiste asjast puudutatud isikutega, analüüsida võlgniku dokumente ja võlgnikuga seotud dokumente ning kirjutada aruanne. Ka taotletavad kulud on olnud vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks 1152 eurot+km=1382,40 eurot ning kuludeks 250+km=300 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud kokku 1682,40 eurot välja võlgniku pankrotivarast. XXXOÜl (likvideerimisel) tuleb kindlaksmääratud tasu ja kulud kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele . Juhul kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega ning pankrotivaral turuväärtus puudub, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest 476,40 euro suuruses (sh käibemaks; PankrS § 23 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik