1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 6 sõnastust tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmise osas.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Välja mõista A.R.lt M.R. kasuks igakuine elatis 70 eurot perioodi 28. veebruar 2023 kuni 1. märts 2023 eest ja 90 eurot alates 1. aprillist 2023 kuni M.R. õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui M.R. 21-aastaseks saamiseni
(XXXXXXXXXX).
2.3.Välja mõista A.R.lt M.R. kasuks elatis perioodi 29. oktoober 2022 kuni 27. veebruar 2023 eest (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) 242,33 eurot.
2.4.Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb tasuda M.R. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „elatis“.
2.5.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
2.6.Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi 2. august 2022 – 28. oktoober 2022 eest (s.o nõue enne hagiavalduse esitamist).
3.Rahuldada A.R. apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Võtta tsiviilasja materjalide juurde A.R. 28. aprillil 2023 ja 24. mail 2023 esitatud tõendid (töövõime hindamise eksperthinnang, Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus, pangakonto väljavõtted ja arved).
5.Võtta asja materjalide juurde ringkonnakohtu kogutud tõendid (pankade ja Maksu- ja Tolliameti vastused kohtupäringule).
6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.R. (hageja) esitas 29. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.R. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 130 eurot alates 2. augustist 2022. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealine tütar, kes õpib X Gümnaasiumi 12. klassis. Kostja maksis hagejale elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja vajab ka täisealisena ülalpidamist. Hageja igakuised kulud on kokku 643,05 eurot, sh kulud eluasemele 200 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 50 eurot, sideteenustele 20 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot. Koolikohustuse täitmisele kulub keskmiselt 50 eurot aastas. Lisaks on hageja vältimatuks püsikuluks kulu hambaravile ja breketitele 168,89 eurot.
Hageja ema tagab hageja ülalpidamise keskmiselt 440 euroga kuus. Hageja ema on raskelt haige ning kasvatab raske liikumispuudega hageja väikevenda ja ka üht gümnaasiumis õppivat venda. Alates 2022. a augustist töötab hageja kooli kõrvalt käsunduslepingu alusel X OÜ-s, et rahaliselt toime tulla. Hageja läks tööle, et ema koormust vähendada. Hageja ei saa pikalt tööl käia, sest tulemas on eksamiperiood ning on vaja keskenduda õppimisele. Hageja soovib jätkata õpinguid ülikoolis. Hetkel on raske juba gümnaasiumi lõpetamisega toime tulla, kuna kohustusi on palju. Kostja omandas kinkelepingu alusel XXXXXX. Kostja müüs oma vara maha, st tegi end ise varatuks. Kostjal tuleks ülal pidada enda bioloogilisi lapsi, mitte oma abikaasa lapsi. Hageja ei ole kunagi XXXXXX OÜ-s töötanud nagu väidab kostja.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja nõustus maksma hagejale elatist 45-50 eurot kuus. Kostja on töötu ja pole võimeline tööl käima. Kostjal on osaline töövõime ja tema sissetulekuks on pension 598,89 eurot kuus. Kostjal puudub vara ning ta maksab kahele alaealisele lapsele (hageja vendadele) elatist kokku 239,32 eurot kuus. Peale oma laste on kostjal kohustus ka oma uue pere ees, kus on samuti kaks last. Kostja kasutütar, kes käib ülikoolis, on kostjat toetanud ja aidanud arstide juures käimisega ning toetanud ka rahaliselt. Kostja kasupoeg on aga veel alaealine ja tal pole stabiilset sissetulekut. Lisaks elab kostja abikaasale kuuluvas majas ning elamiskulud on jagatud võrdselt: elekter, küttepuud, sidevahendid jne. Kuu lõpuks ei jätku kostjal raha iseendalegi. Kostja teada töötab hageja XXXXXX OÜ-s alates 2021. a juulist. Kostja on nõus maksma hagejale elatist, kui teiste laste elatist vähendatakse. Kostja müüs 2020. aastal kinnistu maha võlgadest vabanemiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 130 eurot kuus alates 28. veebruarist 2023 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 29. oktoober 2022 – 27. veebruar 2023 eest ühekordse summana 527,96 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude perioodi 2. augusti 2022 - 28. oktoobri 2022 eest (elatise nõue enne hagiavalduse esitamist). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Täisealiseks saanud lapse puhul ei ole põhjendatud kohaldada tema elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on hageja väitel 643 eurot. Kostja leidis, et kõik kulutused ei ole vajalikud ja põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei saa eeldada hagejalt õppetöö tõttu täistööajaga töötamist ja sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on hagejal põhjendatud nõuda ülalpidamist oma vanematelt (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Maakohus märkis, et hageja vanemad on PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kostja avaldas, et tal on osaline töövõime ning ta on töötu. Maakohus leidis, et kostja osaline töövõime ei tähenda täielikku töövõimetust ning kostjal on võimalik võimete kohane töö otsida ning Riigikohtu praktika kohaselt on kostjal kohustus hankida iseenda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, et tagada lapse ülalpidamine. Hageja soovib kostjalt elatist 130 eurot kuus. Hageja ei taotle ülalpidamist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks, vaid ainult osaliselt. Kostja on seisukohal, et kuna hagejat aitavad rahaliselt ka
hageja ema ning vanemad õed-vennad ning hageja on võimeline osalise tööajaga töötama, siis ei peaks kostja panustama hageja ülalpidamisse. Maakohus selgitas, et vanematel on ühine ülalpidamiskohustus hageja ees ning kostja kohustust ei välista ka asjaolu, et hageja õed-vennad teda võimaluse korral toetavad. Hageja soovib kostjalt elatist vaid 130 eurot kuus, mis ei rahuldagi kõiki tema vajadusi. Maakohus leidis, et kostja uue pere lapsed (nii alaealised kui ka täisealised õppivad lapsed) ei ole kostja ülalpeetavad ning nendega ei saa kohus arvestada käesoleva elatise väljamõistmisel. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja sissetulekuks tema pension. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on käinud ka töötukassa vahendusel koolitustel ning saanud nende eest stipendiumi. See kinnitab maakohtu veendumust, et kostja on võimeline asuma oma tervislikust seisundist hoolimata tööle, mis tagaks kostjale suurema sissetuleku. Kostja ei ole kohtule esitanud oma kulusid tõendavaid dokumente. Kostja on oma kirjalikus seisukohas väitnud, et peab kandma elukohaga seotud kulusid võrdselt oma abikaasaga, kuid ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit eluasemekulude kohta. Konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud telefoni, elektri jms arveid, kuid millises määras (täielikult, osaliselt) kostja neid tasub, ei ole kohtule teada. Täisealise lapse ülalpidamise ulatuse hindamisel on üheks kriteeriumiks tema tavaline elulaad. 130 eurot ei ületa maakohtu hinnangul hageja tavalist elulaadi. Hageja nõutud elatis katab ainult hageja põhivajadused (eluasemega seotud kulud, kooliga seotud kulud, riided, hügieenitarbed jms). Maakohus leidis eeltoodut arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis 130 eurot kuus alates 28. veebruarist 2023 kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Perioodil 20. oktoober 2022- 27. veebruar 2023 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks elatise välja ühekordse summana 524,97 eurot. Kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei pöördunud kohtusse koheselt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 50 eurot kuus alates 28. veebruarist 2023 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui tema 21-aastaseks saamiseni. Kostja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise perioodi 29. oktoober 2022 - 27. veebruar 2023 eest 204,82 eurot. Hageja on oma ülalpidamiskulude suuruseks märkinud 643 eurot kuus, mis on suurem kui kostja pension. Hagejal on võimalik elada säästlikumalt. Isik vabaneb ülalpidamiskohustustest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei saa tervislikel põhjustel töötada.
5.Hageja (vastustaja) apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu väljamõistetava elatise suuruse osas.
Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab kostjalt välja mõistetava elatise suurust (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja on kostja täisealine laps, kes on esitanud PKS § 97 p 2 ja § 99 alusel alates 2. augustist 2022 elatise nõude kuni oma õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud kui „kahju hüvitamise nõue perioodi 2. august 2022 – 28. oktoober 2022 eest“) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 29. oktoobril 2022 130 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust temalt välja mõistetud elatise suuruse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.
8.PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et hageja õpib X Gümnaasiumi 12. klassis. Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et hagejalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks ning tal on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hagejalt saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Samas tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda ulatuses milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kuivõrd hageja on täisealine laps, on asjakohatu maakohtu viide Riigikohtu praktikale PKS § 102 lg 2 kohaldamise osas. Maakohus asus ka põhjendamatule seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi täisealise lapse (osalisest) ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama, tööle asuma ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.
9.Maakohus tuvastas hageja igakuised vajalikud kulud 643 eurot kuus. Kostja leiab küll apellatsioonkaebuses, et hagejal on võimalik säästlikumalt elada ja endale ise sissetulekut teenida, kuid ei täpsusta, millised hageja kulud on kostja hinnangul mittevajalikud või ülepaisutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väljatoodud kulutused on tema elulaadi arvestavad ning PKS § 99 lg 2 mõttes põhjendatud kulud.
10.Hageja on avaldanud, et tema ema tasub hageja ülalpidamiseks keskmiselt 440 eurot kuus, kostjalt kui teiselt vanemat soovib hageja saada ülalpidamist 130 eurot kuus, mis kataks alla poole hageja ülalpidamiseks vajalikust kulust.
Kostja on seisukohal, et elatise maksmine hagejale 130 eurot kuus kahjustab tema enda ülalpidamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus elatise suuruse määramisel piisavalt välja selgitanud kostja sissetulekute suurust ja varalist seisundit. Lisaks jättis maakohus kontrollimata, kas kostja vabaneb PKS § 102 lg 1 alusel hageja ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus tuvastab seetõttu need asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja hindab selleks tõendeid (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja 2).
11.Ringkonnakohtu menetluses esitas kostja 28. aprillil 2023 uute tõenditena töövõime eksperthinnangu ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse. Ringkonnakogus kogus pankadelt ja Maksu- ja Tolliametilt andmeid kostja varalise seisundi väljaselgitamiseks. Kostja esitas 24. mail 2023 uute tõenditena pangakonto väljavõtted perioodil 23. mai 2021 – 23. mai 2023 ja elektriarved. Hageja ei vaielnud kostja tõendite vastuvõtmisele vastu ning esitas nende osas 12. juunil 2023 oma seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohaste tõenditega, kuivõrd nendest nähtuvad kostja sissetulekud ja kulud viimasel ajal. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 238 lg 1).
12.Kostja selgitas, et maksab kahele alaealisele lapsele (hageja vendadele) elatist kokku 239,32 eurot kuus. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on käesoleval ajal 62-aastane. Kostja esitas ringkonnakohtule Eesti Töötukassa 6. märtsi 2023 otsuse, millega on kostjale määratud osaline töövõime alates 29. märtsist 2023 kuni vanaduspensionieani. Kostjal puudub kinnisvara ning ta elab oma abikaasa majas. Maksu- ja Tolliameti tõendi (tl 99) kohaselt on kostja saanud hagi esitamisest kuni märtsini 2023 Sotsiaalkindlustusametilt makseid kokku 3801,96 eurot (tl 99-99 pöördel). Kostja väitel jagunevad tema leibkonnas majapidamisega seotud kulud kolme täiskasvanud isiku vahel, kuid kostja ei ole kohtumenetluses välja toonud igakuiste kulutuste täpsemat suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et kostja pangakonto väljavõtetelt (1. november 2021- 17. oktoober 2022) ei nähtu regulaarseid arvete tasumisi. Ringkonnakohus tuvastab kostja pangakonto väljavõtete alusel, et kostja on keskmiselt tasunud arveid ja makseid (Maksu- ja Tolliametile, TF Bank AB Eesti filiaalile, Elisa Eesti AS-ile, Eesti Energiale) alates 2022. a novembrist (st hagi esitamisest) kuni 2023. aasta märtsini ca 203 eurot kuus. Arvestades, et kostja väitel tasub ta koos teiste leibkonna liikmetega (abikaasa ja viimase täisealine laps) kulutusi võrdselt (st jagatuna kolme vahel), siis on kostja panus leibkonna püsikuludesse keskmiselt 203 eurot kuus usutav. Lisaks nähtuvad kostja pangakontolt kulutused toidule.
13.Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et kostja pension on ajas suurenenud. Kostja sai pensionit perioodil oktoober-detsember 2022 598,93 eurot kuus, perioodil jaanuar-märts 2023 643,66 eurot kuus ja alates 2023. a aprillist 716,30 eurot kuus. Muid alalisi sissetulekuid ei ole ringkonnakohus kostjal tuvastanud. Kui arvutada kostja ühe kuu pensionist maha elatis alaealistele lastele (239,32 eurot) ja leibkonna kulude kostjale langev osa (203 eurot), jääb kostjale arvestades tema pensioni suurust ühes kuus kätte 156,61 eurot (oktoober-detsember 2022), 201,34 eurot (jaanuar-märts 2023) ja 273,98 eurot (alates aprillist 2023). Ringkonnakohus nõustub, et arvestades kostja sissetulekute suurust toob hageja nõutav elatis 130 eurot kuus kaasa kostja enda tavalise ülalpidamise kahjustamise. Seega nõustub
ringkonnakohus kostjaga, et ajal, mil kostja sai pensioni 598,93 eurot, oli mõistlik elatis hagejale 50 eurot kuus. Arvestades, et kostja pension on alates 2023. a jaanuarist tõusnud, on suurenenud ka kostja võime tasuda hagejale suuremat elatist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Ringkonnakohus, hinnates kostja sissetulekuid, kulusid ning hageja vajadusi leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisena perioodil 29. oktoober 2022 – 31. detsember 2022 50 eurot kuus, perioodil 1. jaanuar 2023 - 31. märts 2023 70 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2023 90 eurot kuus. Seetõttu vähendab ringkonnakohus ka perioodi 29. oktoober 2022 – 27. veebruar 2023 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest tasumisele kuuluva elatise suurust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sel perioodil elatis ühekordse maksena 242,33 eurot (oktoobri 2022 3 päeva eest (50÷31)×3=4,83 eurot, november 2022 - jaanuar 2023 eest 50+50+70=170 eurot (ning 2023. a veebruari 27 päeva eest (70÷28)×27=67,50 eurot).
14.Maakohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude (PKS § 108) rahuldamata ning hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Maakohus on ekslikult märkinud otsuse resolutsiooni, et rahuldamata on jäetud kahju hüvitamise nõue perioodil 2. august 2022 – 28. oktoober 2022. Tagamaks maakohtu otsuse resolutsiooni kooskõla esitatud nõudega, ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ning märgib, et rahuldamata on jäänud hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 2. august 2022 – 28. oktoober 2022 eest.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.