Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-2754 lapsetoetusest (Käesoleval ajal baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – 1⁄2 lapsetoetust 40 eurot = 260,33 eurot).

2-23-2754 ajab tal südame pahaks siis tema heaolu nimel pidin lahkuma. Ja last näitas ta ka mulle vastu tahtmist. Omavahelistes vestlustes ta pidevalt väitis, et ta ei taha, et laps minusugusega läbi käiks. Veel oli meil kokkulepe, et hageja ei soovi minult lapsele elatist, kuna ma ehitasin neile eluaseme. Hageja jättis oma nõudest välja ühe väga olulise asjaolu: Nimelt elamu kus hageja lapsega elab on minu ehitatud ja enamus ehitusmaterjalid olid minu soetatud. Kogu sisustus (mõõbel, tv, köögitehnika ja muud ) olid minu soetatud. Ehitus antud hoones algas 2019 aasta suvel ja lõppes siis minu väljaviskamisega s.o. 2022 veebruar. Ja oli aru saada, et mind enam ei vajata, kuna hoone oli elamiskõlblikuks ehitatud. Meil oli küll omavahel suusõnaline kokkulepe, et kui me lahku läheme siis läheb kinnistu müüki ja saadud tulu läheb meie vahel jagamisele. Aga seda kahjuks pole siiani juhtunud. Jah ma sain küll tema käest 500 eurot selle eest, et ma ei viiks ära köögitehnikat. Ma olin sellega nõus ( lapse heaolu nimel ). Ja mul ei olnud plaaniski midagi ära viia. Seoses hagiga on minu nägemus selline: Kuna tänu hagejale kaotasin ma oma elukoha ( elamu mida ma ehitasin meile kogu hinge ja oma varaga ). Ja kaotasin ka oma töökoha. On minu seisukoht selline: Mina olen maksnud juba piisavalt hageja ja lapse heaolu eest. Ma oleks nõus lapsele elatist maksma kui minu tehtud töö ja vaev saavad tasutud ( vara jagamise näol ). Ma olen nõus kompromissiga: Hageja ei nõua minult elatist ja mina ei nõua vara jagamist. Seoses eeltooduga palun jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluse käik

2-23-2754 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg.5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses , milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kehtiva PKS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg.3 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot , alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209.20 eurot ja alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249.78 eurot. PKS § 101 lg.4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 baassumma 200 + 3% s.o. 43.44 = 243.44 eurot ; alates 01.04.2022 baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 = 255.64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 = 300.33 eurot. PKS § 101 lg.5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses , milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS § 17 lg.3 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega käesoleval ajal kehtiva PKS järgi on miinimumelatis ühe lapse kohta alates 17.02.2023 (hagi esitamise aeg) baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 – 1⁄2 lapsetoetust (80: 2) 40 eurot = 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – 1⁄2 lapsetoetust 40 eurot = 260,33 eurot. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest 17.02.2023 seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Laps kostja juures viibinud ei ole. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisest osa võtma võrdselt.

2-23-2754 vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus v. olukord , kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 10.2 Vastavalt äriregistri andmebaasile on M.H. Xxxxxxxxxxx osaühing , reg.kood 16370124 osanik , juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (tl.50-51). OÜ Xxxxxxxxxxx põhitegevusala elamute ja mitteeluruumide ehitus ning lisategevusala mootorsõidukite hooldus ja remont. Kostja on töövõimeline meesterahvas. See, et kostja ei tööta piisaval määral (isegi mitte miinimumtöötasu saamiseks) ei ole alus elatise vähendamiseks alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr.124/09.12.2022 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 1 jaanuarist 2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Kui kostjal on alaealised lapsed on ta kohustatud tegema kõik võimaliku , et tööd leida, töötasu teenida ja alaealisi lapsi ülal pidada. Kui kostja ei tule toime osaühingu juhtimisel töötasu teenimisega on tal võimalik asuda palgatööle ja saada piisavat töötasu arvestades, et kostja enda kohtuistungil antud selgituste järgi on tal keskeriharidus ja on auto keretehnik, osaühingus töötab haljastuse peal, aga kui pakkumised tulevad tegeleb ka auto hooldusega (tl.58). Kostja ei ole esile toonud andmeid, et elatise väljamõistmisel jääks teine laps vähem kindlustatud olukorda. Kohtuistungil kostja selgitas, et teise lapse ülalpidamiseks kulub tal 200 eurot kuus. Vastavalt rahvastikuregistri andmebaasile on L.-K.H.. sündinud xxxxxxxxxxx (tl.19). On üldteada asjaolu, et suuremate laste ülalpidamiskulud on suuremad kui väiksemate laste ülalpidamiskulud. Seega ei ole millegagi põhjendatud, et ühte last üldse ülal ei peeta ja teist last peetakse. Lapse kulutusi ei ole vajalik tõendada kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Kohus leiab, et kostjal M.H.`il puuduvad alused elatise vähendamiseks alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära ja kohus mõistab elatise välja seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras märkides lahendis elatise suuruse muutmise alused vastavalt PKS § 101 lg.3 – 5.

Lk 5 / 6

2-23-2754 12.1 TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Elatise nõue on vastavalt RLvS § 22 lg.1 p.2 riigilõivuvaba.

/allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.