maksekäsu kiirmenetluse avaldus Jaanus Leemets'a vastu 6400 euro nõudes Jaanus Leemets'a määruskaebus Pärnu Maakohtu 13.04.2015. a kohtumäärusele, s.o maksekäsule Määruskaebuse esitaja (võlgnik) Jaanus Leemets, isikukood *, elukoht * Määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja Indrek Repnau, Repnau Õigusbüroo OÜ, asukoht Liivalaia 11/4, Tallinn, e-post * Vastustaja (avaldaja) Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS, registrikood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn Vastustaja lepinguline esindaja Kaspar Vahtre, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn, e-post *, *
1.Rahuldada Jaanus Leemets'a 22.12.2015. a esitatud määruskaebus Pärnu Maakohtu 13.04.2015. a kohtumäärusele, s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-14-34913.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.04.2015. a kohtumäärus, s.o maksekäsk tsiviilasjas nr 2-14-34913, millega kohustati võlgnikku Jaanus Leemets tasuma avaldajale Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS põhinõudeid summas 6400 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot.
3.Anda Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS nõue Jaanus Leemets'a vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
4.Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
1.Asjaolud 11.11.2014. a esitas Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jaanus Leemets'a vastu 6612 euro saamiseks. 19.11.2014. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2015. a e-posti teel /tlk 14/. Makseettepanekule ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud. Kohtule ei ole teatatud võla tasumisest.
2.Vaidlustatud kohtumäärus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 13.04.2015. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu /tlk 15-16/, millega kohustas võlgnikku Jaanus Leemets tasuma avaldajale Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS põhinõudeid summas 6400 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud TsMS § 3141 alusel 20.04.2015. a.
3.Määruskaebus, menetluse käik
3.1.22.12.2015. a esitas võlgnik esindaja Jaanus Leemets esindaja Indrek Repnau vahendusel kohtule määruskaebuse Pärnu Maakohtu 13.04.2015. a määrusele, s.o maksekäsule käesolevas tsiviilasjas /tlk 20-24/, milles tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 1 ja 3. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üle antud, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kuna avaldajal on tema vastu tagasinõue summas 24 688,90 eurot (määruskaebuse lisas avaldaja poolt 23.10.2014. a määruskaebuse esitajale saadetud dokument, mis on pealkirjastatud kui „Tagasinõue summas 24 688,90 eurot, tlk 24), siis avaldaja on teinud nimetatud nõude väljamõistmiseks neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Avaldaja leiab, et kuna TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot, siis ei ole vaidlust võimalik lahendada maksekäsu kiirmenetluses. Määruskaebuse esitaja palub tühistada maksekäsk.
3.2.23.03.2016. a saatis kohtunikuabi seisukoha nõude avaldaja esindajale TsMS § 663 lg 3 alusel.
3.3.24.03.2016. a määrusega on J. Leemets menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel summas 192 eurot /tlk 35-36/.
3.4.07.04.2016. a esitas avaldaja esindaja vahendusel kohtule seisukoha määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebusega tekkivad menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda /tlk 38-41/. Avaldaja leiab, et kuna määruskaebuse esitaja on elektrooniliselt makseettepaneku kätte saanud, siis ei oma tähendust asjaolu, kas talle on makseettepanek isiklikult allkirja vastu kätte antud või mitte. Samuti leiab avaldaja, et 6400 euro piir kehtib vaid juhul kui võlausaldaja on võlgniku vastu ühest võlatunnistusest tulenev üks nõue. Avaldaja hinnangul on liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded oma olemuselt erinevad võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel. Sellises olukorras ei ole kindlustusseltsid otstarbekas koguda nõuded kokku ja esitada ühe nõudena vaid iga kahjustatud eseme eest võib kindlustusaandja esitada eraldiseisva regressnõude.
3.5.14.04.2016. a andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel.
4.Kohtu seisukoht
4.1.Kohus hindab esmalt, kas määruskaebus on esitatud kohtule tähtaegselt. 14.03.2016. a kohtumäärusest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses on 13.04.2015. a maksekäsk loetud võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 3141 alusel 20.04.2015. a maksekäsu edastamisega e-posti aadressile *. Nimetatud e-posti aadressilt on J. Leemets 11.03.2015. a kinnitanud makseettepaneku kättesaamist /tlk 14/, millest tulenevalt selline kohtumääruse (s.o maksekäsu) kättetoimetamise viis on kohtu hinnangul põhjendatud, kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, kas e-kirjas, millega võlgnikule saadeti 13.04.2016. a maksekäsk, olid hoiatused tulenevalt TsMS §-st 3141. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida, kas võlgnik oli teadlik asjaolust, et kohus loeb menetlusdokumendi võlgniku e-posti aadressile saatmisest 3 tööpäeva möödumisel temale kättetoimetatuks. Muid andmeid ega tõendeid kohtul 13.04.2015. a maksekäsu kättetoimetamise kohta võlgnikule tsiviilasja materjalides puuduvad. Seega leiab kohus, et käesolevas olukorras ei ole võimalik maksekäsku lugeda kättetoimetatuks TsMS § 3141 alusel 20.04.2015. a. Määruskaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et sai maksekäsu kätte 27.11.2015. a *. Eeltoodust tulenevalt oli võlgnikul määruskaebuse esitamiseks 30 päeva vastavalt TsMS § 4891 lõikele 1. Seega on 22.12.2015. a esitatud määruskaebus kohtule esitatud tähtaegselt.
4.2.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4891 lg 2 p-le 1 ja 3 võib määruskaebus tugineda asjaolule, et: - makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; - maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Käesolev määruskaebus on esitatud eelnimetatud asjaoludele tuginedes. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üle antud, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kuna avaldajal on tema vastu tagasinõude õigus summas 24 688,90 eurot ja avaldaja on teinud nimetatud nõude väljamõistmiseks neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust, siis tulenevalt TsMS § 481 lg 22 ei ole vaidlust võimalik lahendada maksekäsu kiirmenetluses.
4.3.Kohus hindab esmalt TsMS § 4891 lg 2 p-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise asjaolu, s.o kas makseettepanek on võlgnikule kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 19.11.2014. a maksettepaneku kättesaamist võlgnik Jaanus Leemets kinnitanud 11.03.2015. a e-posti teel /tlk 14/ J. Leemets on e-kirjas kinnitanud, et on mh kätte saanud dokumendi nr 2-14-34913/2 11.03.2015. a. Nimetatud dokumendi numbrile vastab 19.11.2014. a koostatud makseettepanek tlk 7-8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et makseettepanek on kätte toimetatud võlgnikule elektrooniliselt 11.03.2015. a, millest tulenevalt ei ole täidetud TsMS § § 4891 lg 2 p-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise eeldus. Nimetatud sättele tuginedes on võimalik määruskaebuses tugineda vaid siis, kui makseettepanekut ei ole võlgnikule elektrooniliselt või isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud makseettepaneku kättetoimetamine võlgnikule elektrooniliselt, mistõttu puudub alus hinnata võlgniku süüd maksettepaneku õigeaegsel kättetoimetamisel.
4.4.Järgnevalt hindab kohus hindab TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 sätestatud määruskaebuse esitamise asjaolu, s.o kas maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
4.4.1.Määruskaebuse esitaja on leidnud, et kuna avaldajal on nõue kostja vastu summas 24 688,90 eurot, siis antud vaidlust ei ole võimalik lahendada maksekäsu kiirmenetluses tulenevalt TsMS § 481 lõikes 22 sätestatust. Avaldaja on aga nõude sissenõudmiseks esitanud J. Leemets'a vastu neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust tsiviilasjades 2-14-34910, 2-1434913, 2-14-34914 ja 2-14-34915.
4.4.2.TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. See summa hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse lisana esitanud kohtule AS Inges Kindlustuse poolt 23.10.2014. a J. Leemets'ale saadetud dokumendi, mis on pealkirjastatud kui „Tagasinõue summas 24 688,90 eurot“ /tlk 24/. Nimetatud dokumendist nähtub, et 02.10.2013. a toimus * * linnas liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai varakahju V. V. AS-i Inges Kindlustus andmetel põhjustas liiklusõnnetuse J. Leemets'a poolt juhitud sõiduk ja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud AS-s Inges Kindlustus, kes on tekkinud kahju summas 24 201,90 eurot kannatanule hüvitanud. Nimetatud summale lisanduvad liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 alusel arvutatud juhtumi käsitlemiseks tehtud kulutused, mis moodustavad kokku 24 688,90 eurot. AS Inges Kindlustus on palunud nimetatud summa kandmist AS-i Inges Kindlustus arveldusarvele ning hoiatanud J. Leemets'a, et vastasel juhul pöördutakse tema vastu hagiavaldusega Pärnu Maakohtu poole.
4.4.3.Avaldaja AS Inges Kindlustus ei ole oma seisukohta esitatud tõendi kohta esitanud, kuid on leidnud, et 6400 euro piir kehtib vaid juhul kui võlausaldaja on võlgniku vastu ühest võlatunnistusest tulenev üks nõue. Avaldaja hinnangul on liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded oma olemuselt erinevad võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel. Sellises olukorras ei ole kindlustusseltsid otstarbekas koguda nõuded kokku ja esitada ühe nõudena vaid iga kahjustatud eseme eest võib kindlustusaandja esitada eraldiseisva regressnõude.
4.4.4.Kohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldaja kogunõue summas 24 688,90 eurot oli avaldajale teada juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamist, s.o 23.10.2014. a, s.o aeg, mil tagasinõude dokument on J. Leemets'ale saadetud /tlk 24/. Maksekäsu kiirmenetluse avaldused (4 avaldust) on kohtule esitatud 11.11.2014. a. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja väited, nagu ta oleks terviknõude esitamiseks pidanud ootama, et kõik nõuded kokku koguda ja siis ühe nõudena esitada. Maksekäskude esitamise hetkeks oli avaldajale kogu tagasinõude summa teada.
4.4.5.Avaldaja on põhjendatud nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist sellega, et avaldaja hinnangul võib ühest ja samast liiklusõnnetusest tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel. Samas ei ole avaldaja esitanud kohtule ühtegi enda väidet tõendavat dokumenti, millest nähtuks nimetatud erinevatel aegadel tekkinud erinevad nõuded. Tagasinõude dokumendist nähtuvalt on võimalik nimetatud nõue jagada kahte osasse, s.o kannatanule hüvitatud kahju summas 24 201,90 eurot ja kahju käsitlemise kulud summas 487 eurot (24 688,90 – 24 201,90). Määruskaebuse esitaja on nimetanud, et avaldaja on esitanud tema vastu neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust tsiviilasjades nr 2-14-34910, 2-14-34913, 214-34914 ja 2-14-34915. Kohus on kohtuinfosüsteemi kaudu kontrollinud nimetatud tsiviilasjades esitatud avaldusi, millest nähtus järgnev: tsiviilasjas nr 2-14-34910 on avaldaja 11.11.2014. a esitanud J. Leemets'a vastu nõude summas 5488,90 eurot, tsiviilasjas nr 2-1434913 on 11.11.2014. a esitanud nõude summas 6400 eurot, tsiviilasjas nr 2-14-34914 on 11.11.2014. a esitanud nõude summas 6400 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-34915 on 11.11.2014. a esitanud nõude summas 6400 eurot. Kõigis nimetatud tsiviilasjades esitatud nõuete summa kokku on 24 688,90 eurot (5488,90 + 6400 + 6400 + 6400) ja avaldused on kõik esitatud kohtule samal kuupäeval (11.11.2014. a). Seega on tõendamist leidnud, et avaldaja on tagasinõude summas 24 688,90 eurot jaganud nelja osasse ja esitanud kohtule neli maksekäsu kiirmenetluse
avaldust sama võlgniku vastu samal kuupäeval. Samuti on kõigi nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja tõendite loetelu identne: „Võlgnik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Inges Kindlustus AS tema liikluskindlustuse kindlustajana hüvitas kannatanule võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab hüvitatud summa liiklusõnnetuse tavalepingu punkti 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 punkti 4 alusel võlgnikult tagasi.“ Tõendid: „Muu (Teade liiklusõnnetusest), Muu (Kahju hüvitamise otsus), Muu(Käsitluskulude arvestus), Muu (Remondikalkulatsioon), Muu (Pildid kannatanu sõidukist).“ Seega ei ole võimalik ka maksekäsu kiirmenetluse avaldustest välja lugeda, et avaldaja on esitanud erinevatel aegadel tekkinud erinevad kahjunõuded J. Leemets'a vastu, nagu avaldaja on kohtule väitnud.
4.4.6.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käesolevas olukorras ei olnud täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused, s.o maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. Käesoleval juhul on tõendatud, et avaldaja tegelik nõue J. Leemets'a vastu oli 24 688,90 eurot ja avaldaja on nõude jaganud nelja osasse ja esitanud neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Kohus leiab, et olukorras, kus on võimalik esitada üks nõue (haginõue) ühe isiku vastu kohtumenetluses ei ole avaldaja käitumine mingilgi viisil kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamisega TsMS § 200 lg 1 mõttes, kui õigustatud isik esitab neli avaldust nelja kohtuasja algatamiseks ühe nõude sissenõudmiseks ühelt ja samalt isikult. Kõnealuses olukorras on vaja võlgnikul esitada neljas tsiviilasjas samasisulisi vastuväiteid, mis ei ole kohtu hinnangul kooskõlas mõistliku isiku arusaamaga kiirest kohtumenetlusest. Ka Riigikohtu õigusteabeosakonna kohtupraktika analüüsis „Maksekäsu kiirmenetluse kohtupraktika probleeme“ (Tartu, juuni 2011, kohtupraktika analüütik Margit Vutt) on p-s 3.1 asutud seisukohale, et kui nõue kokku ületab 6400 eurot, siis peaks kogu nõude maksmapanek toimuma hagimenetluses ja kohus peaks tegema määruse maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta TsMS § 483 lg 2 p 1 alusel. Maksekäsu kiirmenetluse eelduste mittetäidetuse korral on võlgnikul TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt õigus esitada maksekäsu peale määruskaebus.
4.4.7.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et määruskaebuse esitamine kõnealuses olukorras on õigustatud, kuna esinevad TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud, mistõttu kohus rahuldab J. Leemets'a esitatud määruskaebuse. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid.
4.4.8.TsMS § 4891 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-14-34913 13.04.2015. a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Jaanus Leemets tasuma avaldajale Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS põhinõudeid summas 6400 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot.
4.4.9.TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohus ja kohus annab asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt üldisele kohtualluvusel TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on J. Leemets'a registrijärgne elukoht * linnas * maakonnas. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 järgi teenindab *
maakonda Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 79 lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
4.4.10.TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.