Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 4891 lg 5).
Asjaolud
1.Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (edaspidi võlausaldaja) esitas 11.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.E`a (edaspidi võlgnik) vastu 5488,90 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu 1 (6)
2-14-34910 hüvitamiseks. Avalduses oli võlgniku elukohana märgitud Eesti aadress. Võlausaldaja nõue tuleneb võlgniku poolt põhjustatud liiklusõnnetusest tekkinud varalisest kahjust. Võlausaldaja hüvitas kannatanule võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab võlgnikult tagasi antud juhtumi käsitelmisel tekkinud kulusid ja hüvitatud varalist kahju. Võlgniku vastuväite korral palus avaldaja anda asi üle hagimenetlusse. Pädevaks kohtuks nimetas võlausaldaja Harju Maakohtu. Võlausaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuste kohustuste täitmisest.
2.19.11.2014 koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku summas 5697,99 eurot ja toimetas kohtumääruse võlgnikule 11.03.2015 kätte e-posti aadressile: XXX. Võlgnik on kohtumääruse kättesaamist kohtule kinnitanud 11.03.2015 e-kirjaga.
3.Võlgnik B.E kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. Maakohtu määrus
4.22.04.2015 koostas Pärnu Maakohus maksekäsu summas 5886,49 eurot ja saatis võlgnikule e-posti aadressile: XXX. Maakohus kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 5488,90 eurot, kõrvalnõudeid summas 199,52 eurot ning hüvitama riigilõivu 178,07 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Makseettepanekule ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud. Kohtule ei ole teatatud võla tasumisest. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsul kajastas kohus võlgniku elukohana välisriigi aadressi. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.22.12.2015 esitas võlgnik määruskaebuse menetluste 2-14-34910, 2-14-34913, 2-1434914 ja 2-14-34915 kohta, paludes määruskaebuse rahuldada ja tühistada 22.04.2015 koostatud maksekäsk.
6.Võlgnik sai maksekäsu kätte 27.11.2015 Soome Vabariigis. Määruskaebuse esitaja tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 1 ja 3 ning leiab, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üle antud, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kuna avaldajal on tema vastu tagasinõue summas 24 688,90 eurot (määruskaebuse lisas avaldaja poolt 23.10.2014 määruskaebuse esitajale saadetud dokument, mis on pealkirjastatud kui „Tagasinõue summas 24 688,90 eurot, tlk 23), siis avaldaja on teinud nimetatud nõude väljamõistmiseks neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Avaldaja leiab, et kuna TsMS § 481 lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot, siis ei ole vaidlust võimalik lahendada maksekäsu kiirmenetluses.
7.23.03.2016 määrusega vabastas Pärnu Maakohus B.E`a menetlusabi korras riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel summas 192 eurot.
8.Kohtunikuabi edastas määruskaebuse seisukoha saamiseks avaldajale.
9.07.04.2016 avaldaja vastuse kohaselt palub avaldaja jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja leiab, et kuna määruskaebuse esitaja on elektrooniliselt makseettepaneku kätte saanud, siis ei oma tähendust asjaolu, kas talle on makseettepanek isiklikult allkirja vastu kätte antud või mitte. Määruskaebust ei ole võimalik rahuldada, kuna vastuväidet ei esitatud ettenähtud tähtaja jooksul. Isegi kui võtta aluseks Soome Vabariigis dokumentide kättesaamise kuupäev, 27.11.2015, oleks pidanud vastuväite esitama hiljemalt 26.12.2015, mida määruskaebuse esitaja ei teinud. Samuti leiab avaldaja, et 6400 euro piir kehtib vaid juhul kui võlausaldajal on võlgniku vastu ühest võlatunnistusest tulenev üks nõue. Avaldaja hinnangul on liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded oma olemuselt 2 (6)
2-14-34910 erinevad võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel. Näiteks on ühes liiklusõnnetuses kannatanuks mitu sõidukit või on kannatanul isikutel liiklusõnnetuse tõttu tekkinud ka tervisekahju või muu varaline kahju. Sellisel juhul laekuvad kindlustusandjale nõuded erinevatel aegadel. Sellises olukorras ei ole kindlustusseltsil otstarbekas koguda nõudeid kokku ja esitada ühe nõudena, vaid iga kahjustatud eseme eest võib kindlustusandja esitada eraldiseisva regressnõude. Seda seetõttu, et kuna hüvitised tasutakse välja erinevatel aegadel, on ka igal nõudel erinev aegumistähtaeg.
10.13.04.2016 andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel.
11.Pärnu Maakohus jättis 14.04.2016 kohtumäärusega B.E`a 22.04.2015 määruskaebuse 22.04.2015 maksekäsu kohtumäärusele rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad. Avaldaja teatas ringkonnakohtule, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Võlgniku poolt esitatud menetluskulude nimekirjale summas 300 eurot avaldaja vastuväidet ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 22.04.2015 kohtumääruse (maksekäsu) ning saadab avaldaja nõude TsMS § 4891 lg 4 1. lause alusel hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule.
14.Avaldaja on vastuses määrusekaebusele leidnud, et määruskaebus ei ole kohtule esitatud õigeaegselt. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.
15.Kohtumäärusest nähtub, et 22.04.2015 maksekäsk on loetud võlgnikule kättetoimetatuks 28.04.2015 TsMS § 3141 alusel selle edastamisega e-posti aadressile XXX. Kuna 11.03.2015 on võlgnik eelnimetatud e-posti aadressilt kinnitanud makseettepaneku kättesaamist (tlk 13), on vaidlustatud maksekäsu kättetoimetamise viis ringkonnakohtu hinnangul olnud lubatav. Samas ei ole tsiviilasja materjalidest, kohtute infosüsteemist ega maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist tuvastatav, kas maksekäsu edastamise e-kirjas sisaldusid TsMS §-st 314 1 tulenevad hoiatused. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus kontrollida, kas võlgnik oli teadlik asjaolust, et kohus loeb menetlusdokumendi võlgniku e-posti aadressile saatmisest 3 tööpäeva möödumisel temale kättetoimetatuks.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 22.04.2015 maksekäsku ei ole võimalik lugeda võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 3141 alusel 28.04.2015 selle edastamisega e-kirja teel. Kuna määruskaebuse esitaja on määruskaebuses kinnitanud, et sai maksekäsu kätte 27.11.2015 Soome Vabariigis ning teisi tõendeid kohtul maksekäsu kättesaamise võimaliku aja kohta pole, leiab ringkonnakohus, et maksekäsk tuleb määruskaebuse esitajale kätte toimetatuks lugeda TsMS § 307 lg 3 alusel alates menetlusdokumendi tegelikust saajani jõudmisest, so alates 27.11.2015, millest hakkas kulgema määruskaebuse esitamise tähtaeg.
17.Kuna menetluses oli võlgnik oma elukohana avaldanud välisriigi aadressi, mis kajastus ka maksekäsul, võis võlgnik määruskaebuse esitada TsMS § 4891 lg 1 1. lause kohaselt 30 päeva jooksul alates maksekäsust teadasaamisest. Määruskaebuse esitas võlgnik 22.12.2015. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt.
3 (6)
2-14-34910
18.Määruskaebuse esitaja on leidnud, et kuna makseettepanekut ei toimetatud talle kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuulub määruskaebus rahuldamisele TsMS § 4891 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole TsMS § § 489 1 lg 2 p-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise eeldus täidetud.
19.TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Seega on seadusest tulenevalt lubatav makseettepaneku kättetoimetamine isiklikult kättetoimetamise teel või elektrooniliselt.
20.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik maakohtule 11.03.2015 e-kirjas edastanud kinnituse dokumentide kättesaamise kohta 11.03.2015 (tlk 13). E-kirjast nähtuvalt on üheks saadetiseks dokument nr 2-14-34910/2, millisele numbrile vastab 19.11.2014 koostatud makseettepanek (tlk 6-7). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et makseettepanek on võlgnikule kätte toimetatud elektrooniliselt 11.03.2015 ning seega ei ole täidetud TsMS § § 489 1 lg 2 p-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise eeldus. Nimetatud sättele oleks määruskaebuse esitaja saanud tugineda juhul, kui makseettepanekut ei oleks talle elektrooniliselt või isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud.
21.Määruskaebuse esitaja on leidnud, et määruskaebus kuulub rahuldamisele TsMS § 4891 lg 2 p 3 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei ole täidetud, sest avaldajal on tema vastu tagasinõue summas 24 688,90 eurot. Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on TsMS § § 489 1 lg 2 p-s 3 sätestatud määruskaebuse esitamise eeldused täidetud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
22.TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. TsMS § 481 lg 2 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. See summa hõlmab nii põhikui ka kõrvalnõudeid.
23.Määruskaebuse lisana on määruskaebuse esitaja esitanud kohtule AS Inges Kindlustus poolt 23.10.2014 võlgnikule saadetud dokumendi „Tagasinõue summas 24 688,90 eurot“ (tlk 23), millest nähtub, et 02.10.2013 toimus Soome Vabariigis Espoo linnas liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai varakahju V. V. AS-i Inges Kindlustus andmetel põhjustas liiklusõnnetuse võlgniku poolt juhitud sõiduk ja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud AS-s Inges Kindlustus, kes on tekkinud kahju summas 24 201,90 eurot kannatanule hüvitanud. Nimetatud summale lisanduvad liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 alusel arvutatud juhtumi käsitlemiseks tehtud kulutused, tagasinõue kokku moodustab 24 688,90 eurot. AS Inges Kindlustus on palunud nimetatud summa kandmist AS-i Inges Kindlustus arveldusarvele ning hoiatanud võlgnikku, et vastasel juhul pöördutakse tema vastu hagiavaldusega Pärnu Maakohtu poole.
24.Avaldaja ei ole oma vastuses määruskaebusele eelnimetatud tõendi osas selgitusi andnud ega lisanud tõendeid väite kohta, et käesoleval juhul tekkisid võlgniku vastu nõuded erinevatel aegadel erinevates summades. Vastuses on abstraktselt selgitatud, et liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded on oma olemuselt erinevad võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel, kindlustusseltsil ei ole otstarbekas koguda nõudeid kokku ja esitada ühe nõudena, vaid iga kahjustatud eseme eest võib kindlustusandja esitada eraldiseisva regressnõude. 4 (6)
2-14-34910
25.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõendiga on tõendatud asjaolu, et avaldajal võib olla võlgniku vastu nõue kokku summas 24 688,90 eurot, mis koosneb kahest osast: 13.06.2014 otsuse alusel kannatanule hüvitatud kahju summas 24 201,90 eurot ja liikluskindlustuse seaduse alusel juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused summas 487 eurot (24 688,90–24 201,90).
26.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitanud seoses nelja maksekäsuga tsiviilasjades nr 2-14-34910, 2-14-34913, 2-14-34914 ja 2-14-34915. Ringkonnakohus kontrollis kohtute infosüsteemi ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi kaudu nimetatud tsiviilasjades esitatud avaldusi, millest nähtus, et 11.11.2014 on avaldaja võlgniku vastu esitanud järgmised nõuded: tsiviilasjas nr 2-14-34910 nõude summas 5488,90 eurot, tsiviilasjas nr 2-14-34913 nõude summas 6400 eurot, tsiviilasjas nr 214-34914 nõude summas 6400 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-34915 nõude summas 6400 eurot. Kokku summas 24 688,90 eurot, mis vastab tagasinõudel (tlk 23) märgitud summale.
27.Kõigi nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus on identne: „Võlgnik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Inges Kindlustus AS tema liikluskindlustuse kindlustajana hüvitas kannatanule võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab hüvitatud summa liiklusõnnetuse tavalepingu punkti 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 punkti 4 alusel võlgnikult tagasi.“ Ka on identsed kõigi nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõude aluseks olevate tõendite loetelud: „Muu (Teade liiklusõnnetusest), Muu (Kahju hüvitamise otsus), Muu (Käsitluskulude arvestus), Muu (Remondikalkulatsioon), Muu (Pildid kannatanu sõidukist).“
28.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka maksekäsu kiirmenetluse avaldused ei tõenda, et avaldaja on esitanud võlgniku vastu erinevatel aegadel tekkinud erinevad kahjunõuded. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja nõude näol tegemist ühe, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõudega, millele on lisandunud kahjujuhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. Seega on avaldaja tagasinõude summas 24 688,90 eurot jaganud nelja ossa ja esitanud kohtule neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust sama võlgniku vastu samal kuupäeval. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas juhul ei ole täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused vastavalt TsMS § 481 lg 22, mille kohaselt ei toimu maksekäsu kiirmenetlust nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot, mida selgitab alljärgnevalt.
29.TsÜS § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Ringkonnakohus leiab, tõlgendades maksekäsu kiirmenetluse norme koosmõjus TsMS § 200 lg 1, § 477 lg 1, et maksekäsu kiirmenetluse ja täpsemalt TsMS § 481 lg 22 eesmärgiks ei ole lubada ühe tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude jagamist vastavalt vajadusele osanõueteks selliselt, et täita formaalselt TsMS § 481 lg-s 22 sätestatud lubatud ülempiir 6400 eurot ning asendada sel viisil hagimenetluses hagita menetlusena toimuva formaalse maksekäsu kiirmenetlusega, mille puhul puudub kohtul nõude tõendatuse kontrollikohustus. Tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude jagamist lubav tõlgendus on ringkonnakohtu hinnangul vastuolus ka TsMS §-ga 2, mille kohaselt kohtumenetluse ülesandeks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Nii kaasneks näiteks võlgnikule TsMS § 481 lg 22 alusel osadeks jagatud 640 000 eurose nõude puhul 100 maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud (viivised põhinõude osalt, riigilõivud, menetlemise kulud ja lepingulise esindaja kulud), sama nõude hagimenetluses menetlemisega aga ühe kohtuasjaga seotud kulud. Ka oleks võlgnik 5 (6)
2-14-34910 koormatud rohkete kohtuasjadega ning potentsiaalselt sama paljude täitemenetluse ning nendega seonduvate kuludega (täitemenetluse algatamise tasu, täituri tasud jne), mis omakorda võib oluliselt riivata omandipõhiõigust.
30.TsMS eelnõu 208 SE I seletuskirjas on maksekäsu kiirmenetlust kirjeldatud kui menetlust, mille puhul on sisuliselt tegemist hagimenetlust ennetava ja formaliseeritud menetlusega täitedokumendi saamiseks kindla rahasumma maksmisele suunatud nõuete puhul ning toimub sissenõutavaks muutunud nõuete puhul summaga kuni 30 000 krooni. Maksekäsu menetluse mõte on seletuskirja kohaselt selles, et paljudel juhtudel ei ole võlgnikul esitatud nõude vastu esitada ühtegi õiguslikku vastuväidet, nad lihtsalt ei ole kohustust täitnud. Sellistel juhtudel aitab maksekäsu menetlus vältida tavalist kohtumenetlust ja saada kiiresti täitedokument. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluse näol silmas pidanud lihtsustatud ja kiiret menetlust seaduses sätestatud ülemmäära mitte ületavate nõuete puhul.
31.Ringkonnakohus leiab ka, et käesoleval juhul ei ole avaldaja käitumine kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamisega TsMS § 200 lg 1 mõttes, esitades neli avaldust nelja kohtuasja algatamiseks ühe nõude sissenõudmiseks ühelt ja samalt isikult.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab TsMS § 4891 lg 4 alusel 22.04.2015 maksekäsu, millega kohustati võlgnikku B.E tasuma avaldajale Aktsiaselts Inges Kindlustus põhinõudeid summas 5488,90 eurot ning hüvitama riigilõivu 178,07 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot.
33.TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust.
34.Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
35.Ringkonnakohus juhib tähelepanu TsMS § 75 lõikele 1, mille kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
36.TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.