Tsiviilasi nr 2-23-6110 Liidetud tsiviilasja number 2-23-5060
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-6110
Tsiviilasi
M.T. hagi V.J. vastu elatise nõudes H.T. ja T.M. hagi T.H. vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoimiung Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: M.T. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja 1 seaduslik esindaja: T.H. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja: V.J. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja 2: H.T. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja 3: T.M. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hagejate 2 ja 3 seaduslik esindaja: V.J. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hagejate 2 ja 3 lepinguline esindaja: vandeadvokaat K.L.-E. (e-post: XXX) Kostja: T.H. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
Kohtuistung
27. juuni 2023, sekretär Katriin Oja juuresolekul
V.J. esitas 31.03.2023. a Tartu Maakohtusse alaealiste laste H.T. ja T.M. nimel hagiavalduse T.H. vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 260,33 eurot kuus alates 01.04.2023. a. H.T. ja T.M. hagid registreeriti tsiviilasjana nr XXX. T.H. esitas 24.04.2023. a Tartu Maakohtusse alaealise lapse M.T. nimel hagiavalduse V.J. vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 01.04.2023. a. M.T. hagi registreeriti tsiviilasjana nr 2-236110. 27.06.2023. a tsiviilasjas nr 2-23-6110 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe mõlemas eelnimetatud tsiviilasjas. Kohus liitis hagid ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-23-6110. Pooled saavutasid kokkuleppe selles, et laste elukohaks jääb laste isa elukoht ning elatise nõuetest nii XXX kui XXX vastu loobutakse; vanematel ei ole erimeelsusi laste kasvatamise osas ning vanemad pingutavad, et lapsed saaksid võrdselt toetust, võimalikult parema hariduse ja hoolitsuse. Vanematel oli ühine nägemus nende kaasomandis oleva korteri kasutamisest laste hüvanguks. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja kompromiss reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.