Tarmo Tina OÜ Aktiva Finants hagi M. G. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi
770 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post [email protected] ) Kostja: M. G. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Kostja lepinguline esindaja: Irina Kuzmina (e-post [email protected] )
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi M. G. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista M. G.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 466, 69 eurot, sh. võlgnevuse põhiosa 385 eurot, intress 20 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 61, 69 eurot perioodi 02.04.2014-03.03.2016 eest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Jätta tasutud riigilõivust 175 eurost 61 % M. G.i kanda ja ülejäänud osas hageja kanda ning poolte esindajate õigusabikulud tervikuna poolte endi kanda.
Välja mõista M. G.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks riigilõiv 106, 75 eurot.
5.Välja mõista M. G.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (106, 75 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
2-16-100509 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 17.03.2014 4finance OÜ ja M. G. vahel laenuleping nr 9993483002, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 400 eurot tagastamise tähtajaga 01.04.2014. Kostja isikusamasus tuvastati Eesti Posti postkontoris vastavalt üldtingimuste pdele 2.2 ja 2.3. Kostja täitis isikuandmete ankeedi ja esitas isikut tõendava dokumendi, millest postitöötaja tegi koopia. Laenulepingu p 2 ja üldtingimuste p 1.2 kohaselt oli intressimäär 121, 67% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga kokku summas 420 eurot. Laenulepingu p 2 ja üldtingimuste p 8.3 kohaselt oli ja viivisemäär 0, 166% päevas. 2. 4finance OÜ loovutas 30.07.2015 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja arvestas perioodi 02.04.2014-03.03.2016 eest kokku viiviseid 465, 46 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendas viivise nõuet.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 770 eurot sh põhivõlgnevus 385 eurot, intress 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 365 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt menetluskulud 462, 60 eurot, sh. riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 287, 60 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ei ole laenu saanud. Hageja ei ole esitanud laenulepingut ja dokumente, mis tõendaks laenu üle kandmist kostjale ja nõude loovutamise lepingut. Kuna kostjale ei ole saadetud nõude loovutamise dokumenti, on loovutamine tühine. Kuna hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist, siis puudub kostjal võlgnevus põhinõude osas ning ainuüksi seetõttu ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded (intress, viivis). Jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 770 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-16-100509 Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada laen koos intressi ja viivistega. Kostja väitel ei ole ta laenu saanud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).
6.Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta ei ole laenu saanud. Laenu saamine kostja poolt on tõendatud isikuandmete tuvastamise ankeediga (tl. 22-24), laenutaotlusega ja laenulepingute üldtingimustega (tl. 25-32) ning maksekorraldustega (tl 72, 73). Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping summas 400 eurot. Kohus leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. Laenulepingu p 2 ja üldtingimuste p 1.2 kohaselt oli intressimääraks 121, 67% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega summas 420 eurot 01.04.2014 (tl 25, 26). Hageja kandis laenusumma 400 eurot kostja kontole kahes osas so 300 eurot ja 100 eurot (tl 72, 73). Tarbijakrediidilepingu seadusest tulenevate nõuete täitmise võimalikele rikkumistele ei ole kostja viidanud. Kuna kostja ei ole laenu tagasi maksnud, on ta jätnud omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitmata. Seega on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 385 eurot ja intress 20 eurot.
7.Kostja väitel ei ole talle saadetud nõude loovutamise dokumenti ning loovutamine tühine. Nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Sellise loovutamislepingu on hageja esitanud (tl. 68-71). Üldjuhul nõude loovutamisest võlgnikule teatama ei pea ja loovutamise kehtivus sellest ei sõltu. Võlgnikule loovutamisest teatamata jätmise tagajärjed on reguleeritud VÕS § 169 ning selle tagajärjeks on see, et võlgnik võib kohustuse täita valele, so. vanale võlausaldajale, kuid sellisel juhul loetakse, et võlgnik on kohustuse täitnud uuele võlausaldajale. Nõue on võimalik loovutada ka kohtumenetluse ajal (TsMS § 210 lg 1). Seega on nõude loovutamine kehtiv ja kostja väide ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Lisaks on kostjat nõude loovutamisest korduvalt teavitatud (tl. 21, 60, 61).
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivise 0, 166% päevas 701 päeva eest 365 eurot perioodi 02.04.2014-03.03.2016 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist (VÕS § 415 lg 1). Tarbijakrediidilepingut puudutavas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421). Nimetatud säte on tarbijast krediidivõtja kasuks imperatiivne. Kuna tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määr (0, 022% päevas), kuid hageja on arvestanud viivist 0, 166% päevas, so. seaduses ettenähtust kõrgemas määras ja hageja ei ole nõudnud viivist ületava kahju hüvitamist, ega tõendanud kahju olemasolu, rahuldab kohus viivisenõude osaliselt. Kohus saab viivise summaks 61, 688 eurot (400*0,022%*701). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja
2-16-100509 kostjalt hageja kasuks 466, 69 eurot, sh. põhivõlgnevuse 385 eurot, intressi 20 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 61, 69 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 462, 60 eurot sh. 12.01.2016 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja 03.03.2016 hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 130 eurot, õigusabi kulud 287, 60 eurot ning viivise menetluskuludelt (tl 18, 19). Õigusabi osutamisele kulunud aega ei ole märgitud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, so. 61% ulatuses (466, 69/770*100), jätab kohus tasumisele kuuluvast riigilõivust 175 eurost 61 % kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda ning poolte esindajate õigusabikulud tervikuna poolte endi kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 106, 75 eurot (175*61%) ning viivis menetluskuludelt (106, 75 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.