nende Hageja: M K (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja seaduslik esindaja: J K (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Kostja: N K (isikukood: xxx; elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt N K (isikukood: xxx) välja hageja M K (isikukood: xxx) kasuks elatis summas 352,50 eurot kuus alates 01.02.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on N K kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma hiljemalt 10. kuupäevaks J K arveldusarvele nr xxx, märkides selgituseks „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(6)
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine alaealine laps. Hageja kostjaga aega ei veeda ja tema juures ei ela.
2.Kostja poolt makstav elatise suurus on ebapiisav. Hageja ja seaduslik esindaja elavad alates 15.11.2022 hageja esindajale kuuluvas korteris. Lapsetoetust hageja eest saab hageja seaduslik esindaja. Kostja maksab elatist 220 eurot kuus. Viidatu summa on ebapiisav ja sellega ei ole võimalik last ülal pidada.
3.Hageja keskmised igakuised kulud on: Kulu liik Eluasemekulud Kulud toidule Kulud transpordile Kulud tervishoiule Kulud hügieenitarvetele Kulud koolikohustuste täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele Kokku
Summa ühe kuu kohta
885 eurot
4.Hageja palus mõista kostjalt välja elatise 402,50 eurot kuus alates 01.02.2023. Elatise palub hageja kanda 10. kuupäevaks J K arveldusarvele nr xxx, märkides selgituseks „elatis“.
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja märgib, et ei saanud kostjalt sularaha, kostja ei maksnud hageja esindaja laenu. Kostja saab palka ja elab sugulaste korteris.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas, et pere elas koos kuni 2022. novembrini hageja seadusliku esindaja korteris. Kostja aitas tasuda hageja esindaja laene, ligikaudu 1000 eurot kuus.
7.Kostja on alates 2022. aasta detsembrist kandnud hagejale elatist 220 eurot kuus. Kostja on ostnud hagejale riideid ja andnud hageja seaduslikule esindajale ka sularaha.
8.Kostja töötasu on 1200 eurot. Kostjal on ka oma kohustused: 220 eurot elatis; 600 eurot laenukohustused. Ligikaudu 400 eurot jääb n-ö elamiseks. Kostjal ei ole kinnisvara, ainuke vallasvara on auto xxx aasta.
9.Hageja seaduslik esindaja ei kasuta elatist lapse huvides. Kostja soovib veeta hagejaga rohkem aega ja soovib, et hageja seaduslik esindaja lubaks seda. 2(6)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 14 – sünni tõend); hageja elab koos emaga alates 2022. a novembrist; kostja tasub hagejale elatist 220 eurot kuus.
12.Hageja palub mõista kostjalt välja elatise 402,50 eurot kuus alates 01.02.2023.
13.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes elatist (sh sularahas), tasudes hageja ema laene; (ii) on ostnud hagejale riideid; (iii) hageja seaduslik esindaja ei kasuta elatist lapse huvides; (iv) soovib veeta hagejaga rohkem aega ja soovib, et hageja seaduslik esindaja lubaks seda.
14.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 885 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). 3(6)
Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulude suurust ja tõendatust. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Hagis toodud suurus
Kohtu Kohtu kommentaar hinnang
Eluasemekulud
Kulud toidule
Kulud transpordile
Kulud tervishoiule
Kulud hügieenitarvetele
Kulud koolikohustuste täitmiseks
Tõendid dtl 3-5. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. Keskmine KÜ kommunaalkulu 272,49 eurot, millele lisandub elekter 47,67 eurot ja kodulaen 399,88 eurot, kokku 720,04 eurot, millest lapse osa 50%, so 360,02 eurot. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust täisväärtuslikule toidule, samuti toidukaupade maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Kulu tekkimine on tõendamata – pangakonto väljavõttelt ei ole võimalik kulu tekkimist tuvastada. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, millega seoses kulu tekib. Kohus jätab kuluga arvestamata. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust hooajalistele ravimitele ja toidulisanditele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust mähkmetele jms tarvetele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vanust, langeb viidatud kulu peagi minimaalseks, kuivõrd laps ei kasuta enam mähkmeid. Kohus loeb kulu suuruseks 50 eurot kuus. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Lasteaias või -hoius tuleb tasuda kuumaksu ning toidukulu. Kulu põhjendatud.
4(6)
Kulutused riietele 50 ja jalanõudele
Kokku:
Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust uutele ja suurematele riietele-jalanõudele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud.
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 785 eurot kuus (PKS § 99), millest lapsetoetuse 80 eurot mahaarvamisel on kummagi vanema osa on 352,50 eurot (705 / 2).
15.Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kostja keskmine töötasu on tema sõnul ca 1200 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara, kuid kostja sõnul kuulub talle sõiduk xxx. Kohtuotsuse tegemise seisuga kostjale sõidukeid ei kuulu. Kostja ei tegele ettevõtlusega. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostja arveldusarvel puudub märkimisväärse suurusega hoius. Kostja on esile toonud, et tema igakuine laenukohustus on 600 eurot. Kostja ei ole esitanud kohustuste aluseks olevaid lepinguid ja maksegraafikuid. Kostja arveldusarvelt (dtl 46-77) nähtub, et kostja teeb igakuiselt erinevatele krediidiasutustele tagasimakseid. Seega, kui eeldada, et kostja töötasu on 1200 eurot kuus ning igakuised kohustused on 600 eurot kuus (arvestamata elatise tasumise kohustust, mille üle vaidlus käesolevas asjas käib), siis jääb kostjal üle 600 eurot elatise tasumiseks ja enese igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja on esile toonud, et kostjal puuduvad eluasemekulud. Menetluse ajal on kostja võõrandanud enda sõiduki, millega seoses vähenesid ka igakuised kulud. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
16.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 352,50 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 01.02.2023 kuni täisealiseks saamiseni.
17.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
18.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 5(6)
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
21.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.