Osaühing Aktiva Finants hagi Marge Vaino vastu telekommunikatsiooniteenuste ja järelmaksuga vara müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
761,45 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost [email protected] Kostja Marge Vaino, isikukood *, elukoht *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Marge Vaino Elisa Eesti AS ja Marge Vaino vahel 29.01.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja 29.01.2013. a järelmaksuga vara müügilepingu nr * lisa * alusel (nõue loovutatud Elisa 03.12.2014. a Eesti AS-i poolt OÜ-le Aktiva Finants) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas 380,75 (kolmsada kaheksakümmend eurot 75 senti) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 30.10.2015. a summas 380,70 (kolmsada kaheksakümmend eurot 70 senti) eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Marge Vaino tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks summas 137,60 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kirjeldav ja põhjendav osa
1.1.30.10.2015. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Marge Vaino 761,45 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2015. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.02.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Maakohus tegi hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
1.2.21.03.2016. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Marge Vaino vastu telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse
väljamõistmise nõudes summas 380,75 eurot ja viivise väljamõistmise nõudes summas 380,70 eurot, kokku nõue 761,45 eurot. Hageja nõue aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja Marge Vaino vahel 29.01.2013. a sõlmitud liitumisleping nr * ja 29.01.2013. a sõlmitud järelmaksuga vara müügileping (lepingu nr * lisa nr *). Elisa Eesti AS loovutas 03.12.2014. a nõude kostja vastu põhisummas 380,75 eurot hagejale Osaühing Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub võlgnevus kostjalt välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda, sh mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 130 eurot ja 45 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 287,60 eurot. Menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
1.3.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 01.04.2016. a /tlk 75-77/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 66-69/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15.04.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
1.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna menetluskulude osas kohus ei pea hageja toodud menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks, toob kohus välja seisukoha hageja menetluskulude osas.
2.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.1.Pärnu Maakohtule 21.03.2016. a hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 130 eurot ja õigusabikulud summas 287,60 eurot /tlk 48/. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tlk 16/.
2.2.TsMS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2.3.Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 130 eurot, mis on vältimatud ja põhjendatud menetluskulud.
2.4.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud,
mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
2.5.Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Osaühingu Julianuse Õigusbürood ja selle juriste, sh Kadri Timuska't /tlk 46/. Hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve esindamise eest kohtumenetluses summas 287,60 eurot /tlk 49/.
2.6.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 287,60 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõue) ning mahtu (asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse), peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 150 eurot.
2.7.TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolev tsiviilasi on üle antud maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse.
2.8.Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 130 eurot ning põhjendatud õigusabikulud summas 150 eurot, kokku 325 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
2.9.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (325 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.