Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.09.2022 otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja, isa) esitas 14.02.2022 Harju Maakohtule Y (kostja, laps) vastu hagi elatise vähendamiseks kuni 71,14 euroni kuus.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-19-115290 kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma elatist 300 eurot kuus alates 01.12.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 20.10.2034.
1.2.Hageja palub elatise suurust muuta õigusliku olukorra olulise muutumise tõttu ja määrata elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3–6, arvestades, et kostja viibib hageja juures keskmiselt kümme päeva kuus. Hageja on nüüd lapsega ka tema haiguse ajal, mille tõttu vähenes hageja sissetulek.
1.3.Hageja sõnul on ka tema majanduslik olukord pärast kompromissi sõlmimist oluliselt halvenenud. Hageja sissetulek on vähenenud ja igakuised kulud on kasvanud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.PKS § 2172 lg 2 ei ole asja lahendamisel kohaldatav, sest hagejal ei ole kohustust tasuda elatist miinimummääras ega poole töötasu alammäära ulatuses.
2.2.Laps jääb hageja juurde ööseks kaks korda nädalas argipäevadel. Hageja võtab lapse lasteaiast ja viib tundidesse. Kodus nad söövad ja magavad ning hommikul viib isa lapse lasteaeda. Hagejal ei saa selle aja jooksul tekkida kulusid, mida kannab kostja seaduslik esindaja (ema) (vastuses ekslikult märgitud lepinguline esindaja – ringkonnakohtu märkus). Laps on isa juures keskmiselt kaheksa päeva kuus (s.o keskmiselt kaks ööd nädalas). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised kulud ta kannab iga kuu lapse vajaduste rahuldamiseks. Kõik lapsega seotud suured kulud kannab ema. Hageja kannab üksnes kulud söögile, kui laps on tema juures. Tsiviilasjas nr 2-19-115290 esitas hageja elatise nõudele sama vastuväite, et laps viibib tema juures umbes kolmandiku ajast. See elatise suurust mõjutada võiv asjaolu ei ole võrreldes eelmise kohtuasjaga muutunud.
2.3.Kostjal on tuvastatud raske puue – tal on kõnehäired ja pervasiivsed arenguhäired. Arstid on soovitanud tegeleda kostja kommunikatsiooni ja kõne arendamisega ning konsulteerida Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskusega, sh käia neuroloogi ja psühhiaatri konsultatsioonil. Kostjale on välja kirjutatud ravimid ning vanematel tuleb järgida lapsele määratud rehabilitatsiooni plaani. Seetõttu ei ole võimalik kostja ülalpidamiseks vajaliku ja põhjendatud elatise suuruse määramisel kasutada elatise kalkulaatorit. Kostja igakuised vajalikud kulud ja vajadused erinevad tavapärase lapse vajadustest. Kostja eripäradega tuleb arvestada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Perekonnaseaduse muudatused ei ole siinsel juhul elatise vähendamise aluseks. Seadus muutus miinimumelatise suurust puudutavas osas. Tsiviilasjas 2-19-115290 sõlmitud kompromissi kohaselt tuli hagejal elatist tasuda rohkem kui miinimumsummas (s.o 300 eurot).
2-22-2440 Seega tuleb jätkuvalt lähtuda lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist ning vanemate varalisest seisust, mitte miinimumelatise suuruse muudatustest.
3.2.Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja § 497 alusel. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §-s 102 sätestatuga. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.
3.3.Kuna pooled saavutasid tsiviilasjas 2-19-115290 kompromissi, siis võib eeldada, et hageja oli suuteline 2019. aastal elatist tasuma 300 eurot kuus.
3.4.Kostja viibimine hageja juures ei ole praegusel juhul aluseks elatise vähendamisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja viibiks hageja juures oluliselt tihemini kui 2019. aastal. Hageja esitas kohtule küll väljavõtte kalendrist, kuid ainuüksi kalendri kanded ei tõenda lapse viibimist hagejaga. Kalendris on nähtavad ainult kuupäevad ja kellaajad, kuid ei ole tuvastatav, millisel alusel kandeid on tehtud ning mida kanded tähendavad. Hageja on tsiviilasjas 2-19-115290 2019. aastal esitatud vastuses viidanud, et laps viibib kolmandiku ajast temaga, mis teebki ühes kuus ca 10 päeva. Tõendeid, et hageja kannaks sel ajal seoses hagejaga oluliselt suuremaid kulusid kui 2019. aastal, ei ole hageja esitanud.
3.5.Ka kostjaga haiguslehel viibimine ei tõenda, et hageja veedaks kostjaga rohkem aega kui 2019. aastal. Haiguslehel viibimine on ajutine, mitte igakuine ja regulaarne. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks kokkuleppeid, et ainult hageja võtab lapse haiguse ajaks tulevikus haiguslehe. Hageja esile toodud haiguslehtede perioodid ei kinnita, et hageja oleks reaalselt kõik need päevad veetnud hagejaga. Tõendamist leidis, et hagejal puudus vajadus võtta lapsega haigusleht terve 15.11.2021–21.11.2021 perioodi jaoks. Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et 17.11.2021 oli laps koos emaga; 19.11.2021 oli laps hagejaga ujulas (mis ei viita sellele, et laps oli nii haige, et haigusleht pidi olema ka 19.–21.11.2021) ning laps läks tagasi ema juurde 19.11.2021. Samuti ei mõjutanud haigusleht viidatud perioodist oluliselt hageja majanduslikku olukorda. Hageja ei tasunud kostjale elatist 2021. a novembris. Kostja väitel oli see poolte kokkulepe, kuna hageja veetis novembris kostjaga rohkem aega, kui tavaliselt. Tõendatud ei ole, et ajavahemikus 29.12.2021–02.01.2022 ning 29.01.2022–09.02.2022 võetud haiguslehe ajal oleks kostja viibinud terve aja hagejaga. Üksnes haiguslehe olemasolu nimetatut ei tõenda. Seega ei ole ka lapsega võimalik haiguslehel viibimine aluseks elatise vähendamisele.
3.6.Hageja sissetulekud ei ole 2019. aastaga võrreldes muutunud oluliselt halvemaks. Hageja esitatud tõendi kohaselt oli tema töötasuks 2019. a detsembris 1257,06 eurot ning 2021. a jaanuaris 1156,80 eurot. Hageja on kinnitanud, et 2022. aastal ei ole tema töötasu oluliselt muutunud ning moodustab sarnaselt 1200 eurot kuus. 2019. aastal oli hagejal ettevõtlusega seotud täiendav sissetulek 180 eurot kuus, mis 2021. aastal vähenes kuni 62,98 euroni kuus. Hageja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 30.11.2021–30.05.2022 oli hagejal sissetulekuid Coop Pank AS-is 1961,12 eurot ja Swedbank AS-is 18 288,89 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 3375 eurot. Töötasu koos haigekassa väljamaksete ning tulumaksu tagastusega moodustas nimetatud perioodil kokku 8055,18 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks 1342,53 eurot. Lisaks on hageja C OÜ asutaja ja juhatuse liige ning hagejale kuulub korteriomand Jõelähtme vallas ja sõiduauto Škoda Fabia.
2-22-2440
3.7.Samuti ei ole tõendatud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid võrreldes 2019. aastaga oluliselt suurenenud. Hageja märkis, et ta võttis 2021. aastal eluasemelaenu, mille igakuine makse on 320 eurot. Samuti tõi hageja esile, et pärast eelmise kohtulahendi tegemist kolis ta Tallinnast välja elama ning seetõttu suurenesid tema sõidukulud 150 euroni. Laenukohustuse võtmine ning Tallinnast kaugemale kolimine on olnud aga hageja enda valik. Hagejal on olnud võimalus valikute tegemisel arvestada oma majandusliku võimekusega, sh arvestada lapse ülalpidamiskohustusega. Tsiviilasjas 2-19-115290 märkis hageja enda eluasemekuludena Tallinna korteri üüri 495 eurot, kodulaenu Narva korteri eest 144 eurot ning kulutused transpordile ca 150 eurot (sh kütus ja remont). Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised kulud seoses nende kuludega oleksid suurenenud. Samuti on hageja esitanud kohtule kommunaalkulude arve 2021. a detsembri, 2022. a jaanuari ja veebruari eest kogusummas 539,71 eurot (ca 180 eurot kuus) ning 2022. a veebruari arve telefoni eest (sh internet) 33,48 eurot ning 2022. a veebruari arve koduinterneti eest 22 eurot. Tsiviilasjas 2-19-115290 on hageja märkinud enda kommunaalkuludeks suvel 130 eurot, talvel 200 eurot, interneti kuludeks 22 eurot ja sidekuludeks 30 eurot. Seega ei ole ka osundatud kulud oluliselt suurenenud. Muid tõendeid ei ole hageja enda igakuiste kulude kohta esitanud.
3.8.Kuigi elatise vähendamiseks võib olla põhjust iseenesest ka juhul, kui lapse igakuised kulud on vähenenud, puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2019. aastaga. Kostja igakuised kulud eluasemele, internetiteenusele, transpordile, ravikuludele, haridusele, samuti muud vajalikud kulud, on mõistlikud ja vajalikud. Kuna kostjal on raske puue, siis on eluliselt usutav, et tema igakuised kulud võivad olla keskmisest suuremad (sh kulud ravimitele, teraapiale jms). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamise nõudeid (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2), sh jättis hindamata suurema osa tõenditest ega põhjendanud oma seisukohta ja kahtlusi hageja esitatud tõendite osas. Samuti ei ole maakohus põhjendanud oma seisukohta hageja lapsega haiguslehel viibimise kohta. Ebaselge on, miks maakohus kahtles, et hageja oli lapsega, kui hagejale oli väljastatud haigusleht. Maakohtul tuli hinnata mõlema vanema majanduslikku olukorda, lapsele tehtavate kulude suurust ning lapse vajadusi.
4.2.Maakohus kohaldas TsMS §-i 459 ebaõigesti. Lisaks perekonnaseadusele muutusid ka päevade arv, mil laps viibib hageja juures ja hageja igakuised kulud, millega maakohtul tuli otsuse tegemisel arvestada. Perekonnaseaduse muudatuste arvestamata jätmisega on hageja pandud ebaõiglasesse olukorda – seaduse muudatuste ja sellest lähtuva elatise kalkulaatori kohaselt peaks hageja tasuma kostjale elatist 71,14 eurot, kuid hageja tasub 300 eurot kuus üksnes seetõttu, et tema sissetulek ei ole oluliselt muutunud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-2440
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata (resolutsiooni p 1). Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2).
8.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Esmalt heidab hageja maakohtule ette tõendite hindamise nõuete rikkumist (TsMS § 232 lg 1 ja 2). Millised konkreetsed tõendid jäid maakohtul väidetavalt hindamata, ei ole hageja aga esile toonud. Üldine etteheide, et maakohus ei hinnanud piisavalt tõendeid, ei loo ringkonnakohtule alust tõendite uueks või ümber hindamiseks. Elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude esinemist tuli tõendada hagejal – seda on maakohus hagejale ka selgitanud (tl 76–76 pöördel).
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus põhjendanud oma seisukohta hageja lapsega haiguslehel viibimise kohta. Maakohus on otsuse p-s 7 ükshaaval hinnanud hageja haiguslehel viibimisega seotud väiteid, tuues välja, millal laps oli haiguslehe ajal hagejaga ja millal mitte. Samuti, et hageja käis lapsega haiguslehe ajal ujumas, mis ei viita sellele, et hagejal oli vajadus sellele järgnevalt lapsega haiguslehel olla (tl 179). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohtu järeldused ei oleks õiged ega toonud esile, milles täpselt maakohus hageja arvates eksis. Etteheide, et maakohtu seisukoht on hagejale arusaamatu, ei võimalda maakohtust teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja lapsega haiguslehel viibimine ei mõjutanud oluliselt hageja majanduslikku olukorda. Lisaks ei tasunud hageja lapsele 2021. a novembris elatist, mida hageja ei ole samuti apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ei pidanud vajalikuks teha kindlaks ema majanduslikku seisundit, märgib ringkonnakohus, et teise vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks.
12.Maakohus ei eksinud ka materiaalõiguse kohaldamisel. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-115290 kinnitatud kompromissi kohaselt tuli hagejal elatist tasuda kindla summana, mitte miinimumelatisena (tl 5, resolutsiooni p 1.1), siis PKS § 2172 lg 2, mis annab õiguse nõuda elatise vähendamist ka üksnes õigusliku olukorra muutumisel, siinses asjas ei kohaldu. Seetõttu ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta. TsMS § 459 lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega saab kohus praegusel juhul elatise suurust muuta üksnes juhul, kui muutunud oleksid elatise väljamõistmise aluseks olnud faktilised asjaolud (TsMS § 459 lg 1). Nende esinemist hageja ei tõendanud.
2-22-2440
13.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi asjaolu, mille maakohus väidetavalt ebaõigesti tuvastas, mis võimaldaks elatise suuruse muutmist TsMS § 459 järgi. Hageja on üksnes üldiselt märkinud, et muutnud on lapse tema juures viimise aeg ja hageja igakuised kulud.
14.Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.