Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2121
Kohtuasi
XXi avaldus YYi vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste RRi ja CCi suhtes ning ainuhooldusõiguse ja otsustusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YYi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik I RR (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II CC (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik III YY (isikukood xxxxxxxxxxx) Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75026106), seaduslik esindaja Madis Sarik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.02.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta YYi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud laste esindajate tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-23-2121 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja, ema) esitas 07.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja YYi (puudutatud isik III, isa) ühine hooldusõigus RRi (puudutatud isik I, noorem laps) ja CCi (puudutatud isik II, vanem laps) viibimiskoha küsimuses ning anda emale üle ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha määramiseks, sh elukoha registreerimise ja reisimise osas. Lisaks palus ema anda temale otsustusõigus laste haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. 1.1 Avalduse kohaselt vaidlevad vanemad selle üle, millises haridusasutuses jätkavad lapsed haridusteed alates 2023. a sügisest. Ema vahetab elukohta ning asub 24.02.2023 elama Rae vallast xxxxxxxxx. Vanem laps läheb 2023. a sügisel 1. klassi. Ema soovib lapse panna õppima elukohale lähimasse kooli xxxxxxxxxxx. Selleks peab lapse rahvastikuregistri järgne elukoht olema 1. märtsi seisuga xxxxxx linnaosas. Praegu on laste registrijärgne elukoht Rae vallas, kus kumbki vanematest enam ei ela. Pere varasem ühine elukoht Rae vallas xxxxxxx alevikus on isa nõudel pandud müüki ning isa ise elab Tallinnast ca 40 km kaugusel Xxxxxx. Isa on laste elukohaandmete muutmiseks nõusoleku andmisest keeldunud. Isa on e-kirjas emale avaldanud, et aktsepteerib ainult Tallinna kesklinna eliitkoole ja Xxxxx kooli. Rae valla elanikuna ei pääse laps aga isegi Tallinna koolide vastuvõtukatsetele. Alghariduse puhul on koolide taseme erinevused väikesed. 1.2 Ema soovib, et tal oleks võimalik lastega reisida ajal, kui lapsed viibivad suhtluskorra kohaselt emaga. Isa on kahel korral keeldunud emale lastega reisimiseks nõusoleku andmisest (2022. aastal reisiks Xxxxxxx riiki ja 2023. aastal reisiks rYyyyyyy riiki). Menetlusosaliste seisukohad
2.Isa palus jätta avaldus rahuldamata. Asjaolu, et Xxxxxxxs asuv pere varasem ühine korter on müüki pandud, ei takista lastel Xxxxxxx koolis õppima asumist. Ema plaanib asuda elama mehe juurde, kellega ta on suhteliselt lühiajaliselt koos olnud. Ema elukoha ja haridusasutuse muutmisega kaasnevad suured muutused on lastele koormavad. Laste huvidele vastab kõige paremini õppima asumine Xxxxxxx koolis. Vanem laps on käinud Xxxxxxx lasteaias alates 13.01.2020 ning noorem laps alates 16.08.2021. Seega on lapsed Xxxxxxx lasteaiaga harjunud ning neil on seal sõbrad. Lapsed on saavutanud koolis/lasteaias turvatunde ning haridusasutuse vahetamine tekitaks neil
2-23-2121 stressi ja kohanemisraskusi. Xxxxxxx kool asub mõlema vanema elukohast 20–25-minutilise autosõidu kaugusel. Avaldaja valitud haridusasutuses algavad esimese klassi tunnid kell 8.05, Xxxxxxx koolis aga kell 8.30.
3.Eestkosteasutus Rae vald leidis, et ema avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, laste elukohta ja haridusasutuse määramist puudutavas osas. Ühise hooldusõiguse lõpetamine elukoha registreerimise ja haridusasutuse valiku osas pole põhjendatud, kuna seda küsimust saab lahendada ühekordse otsustusõiguse andmisega. Laste huvides on võimalikult kiiresti registreerida rahvastikuregistris nende tegelik elukoht. Arvestades, et kumbki vanem ei ela enam Xxxxxxxs, ei ole mõistlik lastel jätkata seal lasteaias/koolis käimist. Arvestades, et noorem laps saab sügisel x-aastaseks, on mõistlik praeguses asjas lahendada ka otsustusõigus tema haridusasutuse valiku küsimuses. Lastega reisimise küsimused peaksid jääma mõlema vanema otsustada. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 22.02.2023 määrusega avalduse osaliselt ning andis avaldajale ühekordse otsustusõiguse laste elukoha andmete registreerimiseks rahvastikuregistris ja haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Selles osas kuulub määrus viivitamata täitmisele. Samuti andis maakohus avaldajale igakordse otsustusõiguse lastega reisimise küsimuses ajal, mil lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaks määratud suhtluskorra alusel emaga. Kohus määras, et avaldajal on kohustus teavitada isa kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisi ajalisest kestusest ja reisi sihtkohast aadressi täpsusega ning teatada lastega koos reisivate täisealiste isikute ees- ja perekonnanimed.
4.1.Igakordse viibimiskoha määramise ainuõigus ei anna ühele vanemale õigust otsustada lapse rahvastikuregistri järgse elukoha määramise üle. Avalduse eesmärki arvestades on ema taotlus otsustada laste rahvastikuregistri järgse elukoha üle lahutamatult seotud otsustusega selle üle, millises koolis hakkavad lapsed õppima. Seega sõltub emale ainuõiguse andmine laste elukoha määramise üle sellest, kas laste koolivaliku küsimuses tuleb anda ainuotsustusõigus emale. Puudub vajadus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus koolivaliku ja laste rahvastikuregistri järgse elukoha määramise küsimustes. Kuna lapsed lähevad esimesse klassi ühe korra elus, siis tuleb need küsimused lahendada otsustusõiguse (perekonnaseaduse (PKS) § 119) andmise kaudu. Kohtupraktikast tuleneb, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, säilitades võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühise hooldusõiguse.
4.2.Soovi panna lapsed õppima Xxxxxxx on ema põhjendanud üksnes oma elukoha vahetamisega, mille üheks põhjuseks on uus elukaaslane. Ühtegi laste huvidest lähtuvat põhjendust ema Tallinnas elamise eelistuse kohta ei nimetanud. Ema selgitas, et tema töökoht on Tallinnas, kuid ei väitnud, et tema töökorraldus oleks viimasel ajal muutunud või senisest elukohast Xxxxxxxs oleks tema tööülesannete täitmine raskendatud või ebamugav. Arvestades eeltoodut ning ema selgitust, et ta töötab kaks või kolm päeva nädalas kodukontoris, puudub laste elukorralduses oluliste muudatuste tegemiseks laste huvidest lähtuv kaalukas põhjus. Lahuselavate vanemate puhul tuleb arvestada laste õigusega suhelda teise vanemaga, mis praegusel juhul tähendab, et kuna lapsed elavad osa ajast isa juures, siis peavad nad sel ajal käima kooli isa elukohast. Kui selline elukorraldus on laste kooli ja isa elukoha vahelise kauguse tõttu lastele ebamõistlikult koormav, tuleb ümber korraldada laste suhtlus isaga, kuid sellised ümberkorraldused võivad kahjustada laste suhteid oma isaga. Lisaks võivad need
2-23-2121 põhjustada vanemate vahel uusi pingeid laste ülalpidamise küsimuses. Vanemate vaheliste pingete süvenemine avaldab kahjulikku mõju laste heaolule.
4.3.Kooliminekuga seotud muutused elukorralduses on paratamatud. Ükski menetlusosaline ega eestkosteasutus ei ole toonud esile, et lastel esineks vaimse tervise probleeme, mis võiksid neil põhjustada teiste lastega võrreldes suuremaid kohanemisraskusi. Vahetul suhtlemisel vanema lapsega veendus kohus, et laps on julge ja eakohaselt arenenud. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda, et lapsed kohanevad eesseisvate muutustega ning nende huvid ei saa kahjustatud. Ema kinnitas 20.02.2023 kohtuistungil, et enda elukoha muutuse kavandamisel arvestas ta sellega, et on valmis lapsi Xxxxxxxsse lasteaeda sõidutama ning selleks kulub 20 minutit. Nii on ema valmis toimima kuni praeguse õppeaasta lõpuni. See annab lastele aega ema uue elukohaga kohanemiseks olukorras, kus nad jätkavad oma haridusteed veel tavapärases keskkonnas.
4.4.Xxxxxxx kool asub mõlema vanema elukohast 20–25-minutilise autosõidu kaugusel. Avaldaja valitud haridusasutuses algavad esimese klassi tunnid kell 8.05, Xxxxxxx koolis aga kell 8.30. Isa elukoht asub Xxxxxxxx Xxxxxxxxist 43 minutilise autosõidu kaugusel. Arvestades tundide algusaegu ja kooli asukoha kaugust isa elukohast, peaksid lapsed Xxxxxxxx Xxxxxxxxis õppimise korral alustama kooliteekonda isa juures elades Xxxxxxx kooli minnes kell 8.05 (arvestades sõiduajaks 25 min) ja Xxxxxxxx Xxxxxxxxi minnes kell 7.20. Seega tähendaks Xxxxxxxs koolis käimine laste jaoks võimalust magada hommikuti 45 minutit kauem kui Xxxxxxxx Xxxxxxxxis õppimise korral. Lastele on eelistatum olukord see, mis võimaldab neile hommikul pikemat uneaega. Laste heaolu seisukohast on siiski määrava tähtsusega unetundide hulk ööpäevas, mida on võimalik tagada õigeaegse magama minemisega. Harju Maakohus on määranud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx laste ja isa vahelise suhtluskorra selliselt, et lapsed on üle ühe nädala isaga. Kui maakohtu määrus tsiviilasjas nr xxx-xxxxx jääb muutmata, peavad lapsed tulevikus üle ühe nädala käima Xxxxxxxxl koolis selliselt, et neil kulub kooli minekuks ja isa juurde koju jõudmiseks 43 minutit. Kui lapsed veedavad aega võrdselt mõlema vanemaga ning laste magamamineku ja ärkamise ajad määratletakse sellise arvestusega, nagu see on vajalik laste isa juures elamise ajal, siis on võimalik tagada lastele kohane elu- ja unerütm.
4.5.Pärast esimest kooliaastat on tavapärane, et laps liigub kooli ja kodu vahel iseseisvalt. Õppimisel Xxxxxxx koolis ei oleks see lastel võimalik ühelgi nädalal. Kui aga lapsed õpiksid kodu lähedal Xxxxxxxx Xxxxxxxxis, siis on vähemalt ema juures elades lastel võimalik üle ühe nädala liikuda kooli ja kodu vahel iseseisvalt. Kuna isa kohtuistungil antud seletuse kohaselt asub tema töökoht Tallinnas ja laste viimine Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse ei nõuaks temalt ebamõistlike pingutusi, võib pidada mõistlikuks laste heaolu arvestades seda, et lapsed asuvad õppima Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse. Sellest tulenevalt on põhjendatud anda emale otsustusõigus nii laste koolivaliku kui ka rahvastikuregistri järgse elukoha määramise küsimuses.
4.6.Ka ema reisimist koos lastega on võimalik lahendada otsustusõiguse korras ilma vanemate ühist hooldusõigust lõpetamata. Ema soovib laste reisimisega seotud suhete reguleerimist selleks, et isa ei takistaks emal lastega reisimist ajal, mil lapsed on suhtluskorra kohaselt emaga. Sellist eesmärki on võimalik saavutada emale otsustusõiguse andmisega lastega reisimise igakordseks otsustamiseks. Isa on reisimiseks nõusoleku andmisest varasemalt keeldunud, kuna tema hinnangul ei ole teda piisavalt aegsasti reisikavatsusest teavitatud. Isa ei ole tuginenud sellele, et lastega reisimisel võiks ema jätta lapsed hooletusse või lastega Eesti Vabariigist jäädavalt lahkuda. Sellise ohu puudumisel ei ole reisimise takistamine põhjendatud. Teisel vanemal peab aga olema õigus saada teavet reisi sihtkohast ja kestusest ning sellest, kellega koos lapsed reisivad.
2-23-2121 Määruskaebus
5.Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 22.02.2023 määruse ning uue määrusega jätta avaldajale andmata otsustusõigus rahvastikuregistris laste elukoha andmete registreerimiseks ja haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Isa palub määrata laste elukohaks mõlema vanema elukohad või määrata ühe lapse elukohaks isa elukoht ja teise lapse elukohaks ema elukoht ning laste haridusasutuseks Xxxxxxx kool/lasteaed. Samuti palub isa anda mõlemale vanemale laste reisimise küsimuses otsustusõigus igakordselt perioodil, kui lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud kohtumääruse alusel vastava vanemaga, ning määrata, et mõlemal vanemal on kohustus teavitada enne Eesti Vabariigist lahkumist teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisi ajalisest kestusest, reisi sihtkohast aadressi täpsusega ning teatada lastega koos reisivate täisealiste isikute ees- ja perekonnanimed. Isa palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Kohus lähtus emale laste elukoha andmete registreerimise otsustusõigust andes ema väidetest, et vastasel juhul ei saakski vanem laps sügisel kooli minna. Kuivõrd Xxxxxxx koolis kehtiva 1. klassi vastuvõtmise korra järgi fikseeritakse lapse elukoht 1. veebruari seisuga, oleks vanemale lapsele seega olnud tagatud koolikoht Xxxxxxx koolis, kui ema oleks 10.02.2023 vastava taotluse esitanud. Ema uus elukoht on tema elukaaslase elukoht. Puudutatud isikule teadaolevalt on emal tekkinud praeguse elukaaslasega suhe 2023. a alguses. Suhte senist lühiajalist kestust arvestades puudub igasugune kindlus, et laste ema jääb elama oma praegusesse elukohta Xxxxxxxxl. Seega on maakohus liiga kergekäeliselt andnud emale otsustusõiguse laste elukoha andmete muutmiseks. Lisaks jättis maakohus vaidlustatud määrust tehes tähelepanuta, et vanemate vahel on ka vaidlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, milles tehtud maakohtu 12.05.2022 määruse kohaselt on laste elukoht muutuv ehk ühel nädalal on laste elukohaks ema elukoht ning teisel nädalal isa elukoht.
5.2.Avalduses ei ole põhjendatud, miks on vaja anda emale ainuõigus otsustada haridusasutuse valiku üle noorema lapse puhul, kes on alles y-aastane. Noorem laps käib edasi Xxxxxxx lasteaias ja tema puhul polnud vajadust ka elukoha andmeid muuta. Osas, mis puudutab emale otsustusõiguse andmist noorema lapse haridusasutuse valiku osas tema kooliminekul, on maakohtu määrus ebaselge ja ei ole seega täidetav. Määruses ei ole reguleeritud koolieelse lasteasutuse määramise õigust, samas aga võimaldab see emal haridusasutuse määramise õigust korduvalt kasutada.
5.3.Maakohus jättis tähelepanuta kõik isa esitatud seisukohad ja põhjendused ning lähtus üksnes ema huvidest. Isal kulub laste viimiseks Xxxxxxx lasteaeda/kooli 28 minutit (vahemaa 37 km) ning seejärel tööle minekuks veel 10 minutit (5,9 km), s.o kokku 38 min. Laste haridusasutuse muutumisel muutub ka isa igapäevane rutiin. Laste viimiseks Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse kuluks isal 39–40 minutit (47,3–45,5 km) ning seejärel tööle sõitmiseks 12–14 minutit (7–7,9 km). Seega keskmiselt suureneb määruskaebuse esitaja teekond 12,6 km ehk 16 minuti võrra. Seejuures algab koolipäev Xxxxxxxx Xxxxxxxxis kell 8.05 ning Xxxxxxx koolis kell 8.30. Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse sõitmiseks peab isa lastega lahkuma kodust hiljemalt kell 7.25 ja ärkama kell 6.40, samas kui Xxxxxxx kooli viimiseks oleks vastavad kellaajad 8.02 ja
7.20.Seega peavad lapsed isa juurest Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse sõitmiseks ärkama oluliselt varem kui Xxxxxxx kooli sõitmiseks. Samas ema teekond laste viimiseks Xxxxxxx lasteaeda/kooli on vaid 21–23 minutit (14,9–24,1 km) ning teekond tööle 11 minutit (9,6 km). Emal puuduvad igasugused takistused laste viimiseks Xxxxxxx kooli.
5.4.Maakohus lähtus sellest, et lapsed saavad vähemalt ema elukohast hiljem minna Xxxxxxxx Xxxxxxxxi iseseisvalt. Sellest loogikast lähtudes oleks kohus saanud määrata laste
2-23-2121 haridusasutuseks YYYYYYY Yyyyyyyi, mis asub 2,1 km kaugusel isa elukohast (4 minutit autosõitu või 26 minutit jalgsi). Seejuures on YYYYYYY Yyyyyyyi tase õppetöö tulemusi arvestades kõrgem kui Xxxxxxxx Xxxxxxxxil: esimene asub koolide edetabelis 95. kohal, teine aga 135. kohal.
5.5.Avalduse rahuldamine tähendab laste jaoks suurt elukorralduse muutust, lisaks muudele muutustele (sh ema uus elukoht ja elukaaslane). Erinevates artiklites on selgitatud, et suured muutused on kahjulikud nii laste vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
5.6.Reisimisega seotud otsustusõiguse andmine üksnes emale on vastuolus vanemate võrdsuse põhimõttega. Ka isal peaks olema õigus lastega ilma takistusteta reisida, kui lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määratud suhtluskorra järgi tema juures. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.1.Ema esitas avalduse põhjusel, et isa keeldus emaga laste elukoha muutmiseks oma nõusoleku andmisest ning samuti keeldus emaga arutamast laste koolivalikut ja reisimist puudutavaid küsimusi. Laste elukohaks ei saanud jääda nende senine elukoht Rae vallas, sest kumbki vanem ei ela enam seal. Kuna vanem laps läheb kooli 2023. a sügisel ja noorem laps 2024. aastal ning laste ema uus elukoht on Tallinna linnas, kus on sobivate haridusasutuste valik suurem, on mõistlik, et ka laste registreeritud elukoht on Tallinnas. Tallinna linn jagab koolikohti 1. märtsi seisuga, mistõttu oli oluline, et laps oleks registreeritud oma uues elukohas hiljemalt 1. märtsil, et mitte jääda ilma soovitud koolikohast.
6.2.Isal ei olnud maakohtu istungil laste koolivaliku küsimuses selgeid seisukohti, ta oli vastu kõigele, mida ema pakkus. Ärakuulamisel ei suutnud isa esitada mõistlikke põhjendusi, miks peaksid lapsed jääma registreerituks senisesse elukohta ja käima koolis Rae vallas, kuigi kumbki vanem enam seal ei ela. Kõik kohaliku omavalitsuse (KOV) pakutavad teenused, sh haridusteenused on elukohapõhised, mille saamise aluseks on registreeritud elukoht (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 2). Kui lapsed ei ole KOV elanikud, ei rakendu neile ka selle KOV pakutavad soodustused ja toetused, nt ranitsatoetus, huviringitoetused jms. Seega on laste huvides olla registreeritud omavalitsuses, kus nad tegelikult elavad ja taotleda seal ka koolikohta. RRS § 68 kohaselt on rahvastikuregistri subjektiks olev isik kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse. Seega oli nii isal kui ka emal kohustus laste tegelik elukoht registreerida ning isa keeldumine elukoha andmete muutmiseks nõusoleku andmisest ei olnud kooskõlas kehtiva seadusega. Juba seetõttu on vaidlustatud määrus laste elukoha registreerimist puudutavas osas õiguspärane.
6.3.Isa ei saa nõuda määruskaebuses, et kohus valiks lastele kooli ja määraks selleks Xxxxxxx kooli. Kohtul puudub pädevus jagada koolikohti ja kohus ei saa otsustada konkreetse kooli kasuks. Kohus saab üksnes anda otsustusõiguse selles küsimuses ühele või teisele vanemale. Isa viited koolide edetabelile on asjakohatud, sest yyyyyyyide lõpueksamite tulemuste põhjal ei saa teha järeldusi alg- ja põhihariduse kvaliteedi kohta ühes või teises koolis. Alg- ja põhihariduse tase on Eesti koolides ühtlane.
6.4.Isa oli vastu ema soovile minna lastega reisile, kuid ei suutnud põhjendada, miks on reisimine lastele halb või miks see ei ole laste huvides. Isa ei ole esitanud avaldust otsustusõiguse saamiseks oma hooldusajal lastega reisimiseks, seega ei saanud kohus seda
2-23-2121 määrusega ka otsustada. Isal ei ole seejuures mingit vajadust taotleda otsustusõigust lastega reisimiseks, kuivõrd ta ei ole laste emalt selleks veel kordagi nõusolekut küsinud. Emal ei ole kavatsust keelduda vastava nõusoleku andmisest, kui isa peaks seda küsima.
6.5.Isa toob välja, et emal on uus suhe, leides, et muutused on laste jaoks liiga suured. Samas just isa lahkus laste juurest ning tal on nüüd uus perekond ja väikesed lapsed. Isa topeltmoraal häirib ja takistab laste elu rohkem kui elukoha muutmine või ema uus elukaaslane.
7.Rae vald palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd kumbki vanematest ei ela enam Rae vallas ning ei plaani sinna tagasi kolida, mistõttu ei ole põhjendatud isa taotlus määrata laste haridusasutuseks Xxxxxxx Lasteaed-Põhikool.
8.Puudutatud isikule I määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuivõrd maakohtu määrus vastab puudutatud isiku I huvidele.
8.1.Lapse faktiline elukoht on praegusel ajal ema elukoht. Kuivõrd elukoha registreerimise küsimus on seotud lapsele pakutavate teenustega ning vanemad ei ole selles küsimuses kokkuleppele jõudnud, on põhjendatud anda ühele vanematest otsustusõigus lapse elukoha registreerimiseks. Kohus ei määra lapse elukohta ega määra lapse haridusasutust, nagu isa määruskaebuses taotleb.
8.2.Arvestades, et puudutatud isik I saab kooliealiseks 2025/2026 õppeaastal, on tema puhul haridusasutuse valiku otsustusõiguse andmine praegu ühele vanemale ennatlik. Lapse hooldusõiguse küsimuses võidakse teha kahe aasta jooksul muudatusi, samuti võivad vanemad jõuda lapsele kooli valiku küsimuses kokkuleppele. Probleem on pigem lapse lasteaiavaliku küsimuses, mida maakohtu määrusega ei lahendatud. Ema soovib lapse panna Tallinnas asuvasse lasteaeda. Lapse huvides on käia tema elukoha järgses lasteaias.
8.3.Isa ei vaidle vastu ema õigusele lastega koos reisida, vaid soovib ka endale samasugust õigust. Lapse huve ei riivaks isaga koos reisimine.
9.Puudutatud isikule II määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
9.1.Lapsed on uues elukohas Xxxxxxxxl hästi kohanenud. Kummalgi lapsel on oma tuba, kus on olemas kõik elamiseks ja arenemiseks, samuti piiratud õueala, kus mängida. Lastel on kodu läheduses tekkinud sõbrad. Puudutatud isikule II meeldib tema uus kodu väga, suhted peres on soojad ja hoolivad. Puudutatud isik II tahab sügisel minna Xxxxxxxxl asuvasse kooli. Lapsed on pidevalt väsinud, kuna lasteaeda sõitmiseks tuleb vara ärgata. Puudutatud isik II nägi isa viimati talvel. Laps ei soovi isa juurde minna, vaid tahab elada ema juures. Isal sündisid sügisel uue elukaaslasega kaksikud ning puudutatud isikutel I ja II ei ole enam isa juures oma tuba.
9.2.Laste huvides ei ole jätkata haridusteed Xxxxxxx alevikus, kus kumbki vanematest ei ela. Juba praegu on lapsed väsinud pikast teekonnast kodust kooli/lasteaeda. Kohtumääruse alusel on puudutatud isiku II registreeritud elukoht Tallinnas, kus ta saab sügisel alustada kooliteed elukohajärgses koolis.
9.3.Kohus ei määra laste elukohta ega haridusasutust. Laste huvides ei ole nende teineteisest eraldamine.
9.4.Suhtluskorda kindlaks määrava kohtulahendi jõustumiseni on põhjendatud anda emale otsustusõigus lastega reisimiseks. Pärast suhtluskorra jõustumist võiks ka isal olla ajal, mil lapsed on suhtluskorra järgi tema juures, õigus koos lastega reisile minna.
2-23-2121
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Isa taotleb 15.05.2023 avalduses puudutatud isiku II määratud esindaja esitatud arvamuse tähelepanuta jätmist, kuna isa arvates sisaldab esindaja arvamus tegelikkusele mittevastavaid väiteid ning on erapoolik. Ringkonnakohtul puudub alus jätta puudutatud isiku II määratud esindaja arvamus tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et laste elamistingimused ja eluolu isa elukohas ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust, mistõttu puudub ka vajadus hinnata, kas puudutatud isiku II määratud esindaja arvamuses toodud (puudutatud isiku II ja ema seletustel põhinevad) väited nende asjaolude kohta vastavad tegelikkusele.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei määranud lastele esindajat, nagu tuleneb TsMS § 219 lg-test 2 ja 5. Selle rikkumise on ringkonnakohus kõrvaldanud, määrates lastele riigi õigusabi korras esindajad ning küsides määruskaebuse kohta nende arvamust.
14.Ema taotles avalduses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja emale ainuhooldusõiguse andmist laste igakordse viibimiskoha osas, samuti emale otsustusõiguse andmist haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning andis emale ühekordse otsustusõiguse elukoha andmete registreerimiseks rahvastikuregistris ja haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Ühtlasi andis maakohus emale igakordse otsustusõiguse lastega reisimise küsimuses ajal, mil lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud lahendi alusel emaga. Vanemate ühist hooldusõigust ema taotletud ulatuses maakohus ei lõpetanud. Isa on määruskaebuses vaidlustanud emale elukoha andmete registreerimise ja kooli valiku osas otsustusõiguse andmise. Reisimise küsimuses emale otsustusõiguse andmist ajaks, kui lapsed viibivad suhtluskorra alusel emaga, isa sisuliselt ei vaidlusta, taotledes sellise otsustusõiguse andmist mõlemale vanemale.
15.PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (vt RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 16). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14).
2-23-2121 Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Kui vaieldakse vaid kindla küsimuse üle, on kohtu sekkumine põhjendatud üksnes konkreetses vaidlusaluses küsimuses (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 16 ja seal viidatud lahendid).
16.Vanematel on erimeelsused laste koolivaliku ja elukoha andmete registreerimise küsimuses. Ema soovib registreerida laste elukohana enda elukoha Xxxxxxxxl ning panna vanema lapse 2023/2024 õppeaastast õppima Xxxxxxxx Xxxxxxxxi. Vanematel puudub üksmeel ka noorema lapse koolivaliku küsimuses (tl 5, tl 38 pöördel–39 – väljavõte isa 16.02.2023 e-kirjast). Seni on lapsed käinud Xxxxxxx lasteaias ning vanem laps on käinud seal ühtlasi eelkoolis. Isa soovib, et lapsed jätkaksid nii koolieelse hariduse kui ka koolihariduse omandamist Xxxxxxx Lasteaed-Põhikoolis.
17.Kuna vanemad ei ole jõudnud laste elukoha registreerimise ja koolivaliku küsimustes kokkuleppele, tuleb kohtul otsustada, kas anda selles osas otsustusõigus ühele vanemale. PKS § 137 lg 1 ja § 119 järgi saab menetluse algatada üksnes vanema taotluse alusel. Kohtumenetluses, mida kohus algatab üksnes avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel, määrab avaldaja menetluse eseme ning kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 29). Kuna isa ei ole kohtule avaldust esitanud, saab kohus otsustada üksnes seda, kas anda vaidlusalustes küsimustes otsustus- ja/või ainuhooldusõigus emale või jätta avaldus rahuldamata, mille tulemusel jääb kehtima ühine hooldusõigus ning vanemad otsustavad kõiki lapsi puudutavaid küsimusi ühiselt. RRS § 68 järgi on isikul kohustus tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus samas seaduses sätestatu kohaselt. Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist (RRS § 6 lg 2 ja § 66 lg 1). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 koosmõjus §-ga 8 ning koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10 lg 1 koosmõjus § 10 lg 3 I lausega seovad kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada lapsele kooli- või lasteaiakoht tema rahvastikuregistrisse kantud elukohaga; lasteaiakoha puhul peab lapse elukoht seejuures kattuma vähemalt ühe vanema elukohaga. Avalduse tervikuna rahuldamata jätmine ei oleks laste huvides, kuivõrd seni, kuni vanemad ei ole jõudnud laste elukoha ja koolivaliku osas kokkuleppele, jääks rahvastikuregistris laste
2-23-2121 elukohaks Xxxxxxx alevik Rae vallas, kus kumbki vanematest enam ei ela. Arvestades, et lastele kooli- ja lasteaiakoha tagamine on seotud nende elukoha andmetega, on põhjendatud anda otsustusõigus mõlemas küsimuses samale vanemale. Kuna avalduse on esitanud ainult ema, on maakohus põhjendatult andnud otsustusõiguse emale.
18.Ringkonnakohus selgitab seoses määruskaebuses esitatud taotlustega, et kohus ei saa PKS §-de 119 või 137 alusel esitatud avalduse lahendamisel ise määrata lapse elukohta ega konkreetset haridusasutust, vaid üksnes määrata, millisel vanemal on nendes küsimustes otsustus- või ainuhooldusõigus. Seega ei oleks kohtul võimalik rahuldada määruskaebuse p 3 alap-des b ja d esitatud taotlusi ka juhul, kui isa oleks esitanud avalduse nendes küsimustes otsustus- või ainuhooldusõiguse saamiseks.
19.Asjaolu, et Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega (jõustunud 15.05.2023) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on määratud isa ja laste suhtlemise kord selliselt, et lapsed veedavad vaheldumisi ühe nädala isaga ja järgmise nädala emaga, ei takista laste elukoha määramise küsimuses emale otsustusõiguse andmist. Maakohtu määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei reguleeri laste elukoha andmete registreerimise küsimust. See, et suhtluskorra järgi elavad lapsed vaheldumisi ema ja isa juures, ei tähenda, et lastel peaks ka rahvastikuregistri järgi olema kaks elukohta.
20.Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaks määratud suhtluskorra järgi isa juures viibimise ajal peavad lapsed Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse jõudmiseks ärkama vara ning sõitma umbes 40 km. Maakohus on märkinud, et lastele stabiilse unerütmi tagamise huvides tuleb määrata laste ärkamise ja magamamineku ajad sellise arvestusega, nagu see on vajalik isa juures elamise ajal. Ringkonnakohus märgib, et suhtluskord on määratud kindlaks olukorras, kus mõlemad vanemad elasid Xxxxxxxs sealse lasteaia/kooli lähedal. Praeguseks on mõlema vanema elukohad muutunud ja asuvad erinevates KOV-ides. See asjaolu võib olla varem kindlaks määratud suhtluskorra muutmise aluseks.
21.Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille põhjal oleks alust arvata, et lastel võib haridusasutuse muutmine põhjustada kohanemisraskusi. Vanema lapse esindaja seisukohast nähtub, et mõlemad lapsed on uues elukohas kohanenud ning vanem laps on avaldanud soovi asuda Xxxxxxxx koolis (Xxxxxxxx Xxxxxxxxis) õppima ning on juba kooli ka vaatamas käinud. Lisaks käib vanem laps Tallinnas xxxxx keskuses trennis. Määruskaebuses esitatud üldised ja oletuslikud väited kohanemisraskuste kohta ei kummuta maakohtu põhjendatud seisukohta ega ole ka tegelikkuses kinnitust leidnud.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole emale otsustusõiguse andmine noorema lapse haridusasutuse valiku üle tema kooliminekul ennatlik. Noorem laps saab x-aastaseks 2024. aasta xxxxx ja on PGS § 9 lg 2 järgi koolikohustuslik alates 2025/2026 õppeaastast. Noorema lapse sünnikuupäeva arvestades pole ka välistatud tema koolitee alustamine 2024/2025 õppeaastal. Arvestades, et taotlus lapse kooli vastuvõtmiseks tuleb sageli esitada mitu kuud enne õppeaasta algust, ning kohtumenetluse eeldatavat kestust, on mõistlik noorema lapse kooli valimise otsustusõiguse andmine otsustada praeguses asjas.
23.Maakohtu määruse resolutsiooni p 3, mis puudutab emale otsustusõiguse andmist haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul, ei ole ebaselge ning on täidetav. Asjaolu, et ema võib määruse alusel esitada korduvalt avaldusi laste vastuvõtmiseks erinevatesse koolidesse, ei muuda määrust ebaselgeks.
24.Kuna Xxxxxxx Lasteaed-Põhikool ei ole kummagi vanema ega lapse tegeliku elukoha järgne haridusasutus, puudub vajadus võrrelda teekonda isa ja ema juurest Xxxxxxx kooli
2-23-2121 teekonnaga Xxxxxxxxl asuvasse kooli. Asjakohatu on ka määruskaebuses toodud võrdlus teekonnaga isa elukohale lähimasse kooli YYYYYYY Yyyyyyyi, kuivõrd maakohtus ei toonud isa esile võimalust, et lapsed võiksid asuda õppima selles koolis. Isa töökoht asub Tallinnas ning ta kinnitas maakohtule, et laste kooli viimiseks Tallinnasse sõitmine ei ole tema jaoks koormav. Seejuures pakkus isa kirjavahetuses emaga Xxxxxxx kooli alternatiivina Tallinna kesklinnas asuvaid koole, mille lõpetajate eksamitulemused on paremad kui Xxxxxxxx Xxxxxxxxi lõpetajatel (tl 5). Ringkonnakohus nõustub emaga, et keskkoolilõpetajate eksamitulemuste põhjal ei saa teha järeldusi põhihariduse kvaliteedi kohta samas koolis.
25.Kohtupraktikast tulenevalt saab vanem lapse viibimiskoha määramise õigust taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes lapse viibimiskoha määramise küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes lapse viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p-d 24–27; RKTKm 26.05.2016, 3-2-1-35-16, p 13). Maakohus andis emale otsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks reisimise küsimuses ajal, mil lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud kohtumääruse alusel ema juures. Isa taotleb määruskaebuses, et selline õigus oleks mõlemal vanemal, s.o ka isa saaks õiguse lastega ilma ema nõusolekut vajamata reisida, kui lapsed viibivad suhtluskorra järgi tema juures. Kuna isa ei ole esitanud kohtule avaldust vastava otsustusõiguse saamiseks, ei ole määruskaebuse taotluse lahendamine selles osas võimalik (määruskaebuse taotluste p 3 alap-d e ja f). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et ema oleks keeldunud isale lastega reisimiseks nõusoleku andmisest. Ema seevastu viitas kahele juhtumile, kus isa keeldus emale lastega reisimiseks nõusoleku andmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulu, mis jääb riigi kanda. Vanemad ja eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi korras määratud esindajate tasutaotlused lahendab Tallinna Ringkonnakohus eraldi määrustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.