Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Baltic Technology (registrikood 10592674, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Korteriühistu Fahlmanni 54 (registrikood 80010521, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
Kohtuistungi toimumise aeg
06.04.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus rahuldas põhinõude täielikult, jättis viivise nõude osaliselt rahuldamata ning jagas menetluskulud. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada nii põhivõla kui ka viivise nõudes osaliselt ja jagada menetluskulud.
Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon:
1(12)
Rahuldada Osaühingu Baltic Technology hagi Korteriühistu Faehlmanni 54 vastu osaliselt.
3.2.Välja mõista Korteriühistult Faehlmanni 54 Osaühingu Baltic Technology kasuks põhivõlg 12 280,37 eurot ja viivis 10 708 eurot ning alates 19.04.2016 viivis 0,1% päevas tasumata põhivõlalt.
3.3.Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskuludest jätta 80% Korteriühistu Faehlmanni 54 kanda ja 20% Osaühingu Baltic Technology kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Baltic Technology (hageja) esitas 14.01.2014 Harju Maakohtule Korteriühistu Faehlmanni 54 (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 15 519,17 eurot ning viivise hagi esitamise seisuga 729,40 eurot ja viivise 0,1% põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni.
2.Pooled sõlmisid aprillis 2013 töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja tegema fassaadi-, katuse- ja muud tööd Tallinnas Faehlmanni 54 asuval korterelamul. Tööde hind oli 121 145,61 eurot ning tasumine pidi toimuma ositi esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Hageja tegi korrektselt kõik tööd ning andis need kostjale üle. Kostja kinnitas, et tal ei ole pretensioone. Pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist leppisid pooled kokku, et kostja peab 1500 eurot tasumisele kuuluvast garantiitööde tegemiseni kinni. 20.11.2013 taganes kostja sellest kokkuleppest ning teatas, et ta ei tasu lõpparvet. Kostja pretensioon oli alusetu, kuna töö oli tehtud ja vastu võetud ning kostja oli kohustatud tehtu eest tasuma. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Hageja rikkus töövõtulepingus ja ehitusprojektis ettenähtud tingimusi, samuti tekitas tööde tegemisel kostjale kahju. Kostja elamu on piirkonna üks esinduslikumaid korterelamuid, mistõttu tuli kõik dekoratiivsed elemendid säilitada ja korrastada. Hoone tänavapoolne fassaad pidi korrastatama vastavalt projektile ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kooskõlastatud värvipassile. Projekti täpne järgimine oli äärmiselt oluline. Poolte koostöö sujus rahuldavalt, kuni lepingu täitmisel ilmnes, et hageja ei suuda õigeks ajaks töid üle anda. Pooled pikendasid lepingu tähtaega kuni 31.10.2013. Kostja lubas arve nr 10071 tasuda pärast lõppakti allkirjastamist ning juhul kui hageja on süüdi kanalisatsioonitorustiku rikkumises, oli hageja kohustatud nimetatud parandustööd hüvitama.
2(12)
5.04.11.2013 saatis hageja kostjale lõpparve. Kostja seda ei aktsepteerinud ega andnud allkirja tööde vastuvõtmiseks. Omanikujärelevalve allkirjastas akti omal riisikol. Poolte vahel oli välja kujunenud praktika, et üheks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastajaks oli ka kostja seaduslik esindaja. Hagejale olid kostja pretensioonid teada, kuid hageja ei soovinud puuduste kõrvaldamise teemal kostjaga suhelda ega puudusi kõrvaldada.
6.Korteris nr 8 toimus hageja süül veekahjustus. Hageja lubas alustada korteri remonttöödega 07.11.2013 ja kahjustuse kõrvaldada seitsme päeva jooksul, kuid pole seda teinud. Hoone katuselt vana pleki eemaldamise ja ava lohaka katmise tõttu pääses vihmavesi pööningule, tekitades korteris nr 8 kahjustusi. 2013 juuli lõpus või augusti alguses vajus hageja veoauto läbi tee, tekitades hoone välisukse ees kanalisatsioonikaevu ümbrusesse augu. Hageja täitis augu killustikuga, kuid see ei olnud piisav. Taastamistööde maksumuseks hindas kostja 2551,20 eurot. Projekti järgi pidi vihmaveetoru värv olema RR24 kollane, hageja värvis selle nn signaalkollaseks. Samuti oli vihmaveetoru kinnitus ebapiisav. Hageja paigaldatud terrasiitkrohvi värv oli vale (see on mitmevärviline), samuti pudenes krohv mitmest kohast.
7.Kuivõrd hageja ei täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt, oli kostjal õigus keelduda enda kohustuse täitmisest. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus 23.05.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 519,17 eurot ja viivise 0,1% põhivõlalt päevas alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni ja jättis hagi rahuldamata 729,40 euro viivise osas. Maakohus jättis menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ja 95% kostja kanda.
9.Pooled sõlmisid aprillis 2013 töövõtulepingu nr 103/BT-T katuseremondi, fassaadiremondi ja teiste tööde tegemiseks vastavalt projektile OÜ SSSK 127-12 hinnaga 121 145,61 eurot (koos käibemaksuga). Poolte vahel oli töövõtusuhe (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1)). Hageja nõudis tehtud tööde eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd on vastu võetud või mitte.
10.Pooled olid lepingus kokku leppinud tööde vastuvõtmise ja tööde eest tasumise korra. Tööde eest tasumine pidi toimuma kostja kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja esitatud arvete alusel. Tasumise tähtaeg oli seitse tööpäeva tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja arve kostja esindajale üleandmisest. Kostja võttis tööd 04.11.2013 vastu. Pooled leppisid kokku, et esindaja (BSI OÜ, hr IK) on volitatud sooritama kostja nimel lepingus määratud tegevusi. Asjaolu, et varem kaasati kostja seaduslik esindaja aktide allkirjastamisse, ei muutnud olematuks lepingus kokkulepitut. Kostjal puudus õiguslik alus keelduda tööde vastuvõtmisest. VÕS § 638 järgi on tellijal töö vastuvõtmise kohustus. Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Pooled ei vaidle selle üle, et töö oli tehtud ja kostja viidatud puudused ei tähendanud, et töö oli täiesti kasutuskõlbmatu ja tuli tervikuna asendada. Seega oli hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
11.Töö vastuvõtmine ei tähenda, et kostja ei saaks esitada pretensioone tehtud töö kohta. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö on lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja keeldus hagejale tasu maksmisest enne,
3(12)
kui hageja kõrvaldab töös tehtud puudused ja tekitatud kahju. Pooled leppisid kokku, et pretensioonide olemasolul või puuduste avastamisel informeerib kostja hagejat sellest kirjalikult. Lepingu p 4.5 järgi ei vabasta pretensioonide esitamine hiljem, kui on lepinguga ette nähtud, kostjat kohustusest kinni maksta akteeritud tööd vastavalt esitatud arvetele. Kuna pooled ei leppinud pretensioonide esitamise tähtaega kokku, ei saanud ka sellist tähtaega rikkuda ja lepingu p 4.5 kokkulepet ei saanud käsitada kui VÕS § 111 suhtes erikokkulepet, mis seaks kostjale kohustuse tasu, sõltumata puudustest, kohe välja maksta. Kostja andis hagejale pretensioonidest teada 20.11.2013 e-kirjaga. Selline kirjalikult taasesitatav vorm oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 mõttes piisav, täitmaks lepingu p-s 4.3 sätestatud nõuet. Hageja väitel ei saanud ta pretensiooni kätte. Samas esitas hageja selle kohta kohtule kirja. Kuna e-kiri saadeti hageja e-posti aadressile, millelt hageja kostjaga suhtles, jõudis kostja pretensioon hageja asukohta ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Seega sai hageja pretensiooni kätte.
12.Aktis oli veerennide ülevärvimine märgitud tegemata tööks. Samas ei olnud lepingu lisaks olevas hinnapakkumises veerennide värvimist märgitud. Märgitud oli vaid värvimine 5896,80 eurot, mis oli ka aktis vastu võetud ja märgitud tasumisele kuuluvaks. Samuti oli tasumisele kuuluvaks märgitud töö „vihmavee süsteem“. Maha oli arvatud tellija kokkuhoid terrasiitseinal ja omanikujärelevalve kompensatsioon. Seetõttu ei nähtunud aktist, et hageja vihmaveetorude värvimise eest raha ei nõua. Aktist nähtus, et pooled olid vihmaveetorude ülevärvimise garanteerimiseks kokku leppinud 1500 euro kinnipidamise tasumisele kuuluvast summast.
13.Puuduse, et krohvi värv oli ebaühtlane, üle ei vaielda ja puudus on tuvastatud. Pooled leppisid ka kokku puuduse mõjus lepingu hinnale (kostja õiguses pidada kinni 1500 eurot) ning puuduse kõrvaldamise tähtajas.
14.Esitatud terrasiitkrohvi paigaldamise juhendi, toimivusdeklaratsiooni ja tootejuhi vastuse kohaselt on tõendatud, et kasutatud tehnoloogia puhul on loomulik, et osa kivipurust ära kukub. Töö vastas keskmisele kvaliteedile. Pooled ei olnud ühel meelel, et kogu krohv oli ära kukkunud või et krohvis on suured augud. Selle asjaolu tõendamiskohustus oli kostjal. Kostja ei suutnud eeltoodud asjaolu tõendada.
15.Pinnase vajumine ja selle tagajärjel kanalisatsioonitoru purunemine olid tõendatud AS Lavateir 10.10.2013 kirjaga, kuid hageja ei ole kahju eest vastutav. Hageja kasutas oma lepinguliste kohustuste täitmisel tavapärast hoolsust, mille järgi võib kostja maja juures asuval asfaldil, mida kasutatakse sõidukitega parkimisplatsile sõiduks, sõidukitega sõita. Tuvastatud ei ole, et hageja sõidukid olid eriliselt rasked ja vajanuks tee kasutamiseks eriluba või nõudnuks kostjalt sellekohaste asjaolude põhjalikumat selgitamist. AS Lavateir kirjast nähtus, et pinnases tekkis tühimik toru ühendusest ja kaevu seinast kanalisatsioonitorusse läbiuhutud liiva kadumise tõttu. Ette ei saanud näha, et asfaldi all võis tekkida tühimik ja seda osa asfaldist ei võinud kasutada. Hageja ei rikkunud lepingulist kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Ka lepingu p-de 6.6 ja 6.10 sõnastus ei väära järeldust.
16.Veekahju probleem kajastus 11.11.2013 koosoleku protokollis, puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg kuni 30.06.2014 ja kinni peeti 1500 eurot. Kuna kostja eitas kokkulepet ja 11.11.2013 koosoleku protokoll oli allkirjastamata, ei saa allkirjastamata protokolli poolte kokkuleppena arvesse võtta ja see tõend tuleb kõrvale
4(12)
jätta. Samas ei andnud sellise kahju tekkimine kostjale alust keelduda tasu maksmisest. Kahju tekkis ühe korteriomandi reaalosale. Kahju saajaks oli seega kolmas isik. Korteri nr 8 omanik võib ise otsustada, kas ta soovib kahju hüvitamist ning kas ta paneb oma nõude maksma või mitte. Kostjal ei tekkinud õigust töövõtulepingust tuleneva tasu maksmisest keelduda.
17.Seega olid hageja töö puudusteks vihmaveetorude vale värv ja krohvi ebaühtlane värv. Puuduste kõrvaldamise tähtajas kuni 30.06.2014 leppisid pooled aktis kokku ja sätestasid kostja õiguse kinni pidada 1500 eurot. Täiendav tasu maksmisest keeldumine ei olnud õigustatud. Aktist nähtus, et hageja kandis lepingu tähtaja pikendamisest tuleneva omanikujärelevalve kulu 750 eurot. Seega võeti täiendav omanikujärelevalve kulu lepingu hinnast maha. Kostja pidi hagejale tasuma põhivõla 15 519,17 eurot, nagu oli märgitud aktis.
18.Kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 04.11.2013, ei olnud kostja viivisenõue põhjendatud, sest hilinemine ei olnud märkimisväärne. Samas on hageja jätnud puudused kõrvaldamata ning seetõttu on põhjendatud välja mõista viivis osaliselt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja 15 519,17 eurot ja viivis 0,1% otsuse jõustumisest kuni tasumiseni, ja saata asja tagasi esimese astme kohtule või teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata.
20.Kostja viitas juba maakohtus poolte vahel väljakujunenud tavadele ja praktikale ning hea usu põhimõttele. Kostja viitas, et lõppaktis nr 5 oli ette nähtud koht seadusliku esindaja poolt allkirja andmiseks, mida antud juhul ei järgitud. Ei saa nõustuda, et tulenevalt VÕS § 76 lg-st 4 eeldatakse, et vastu võetud töö oli lepingu kohane ja täielik. Kostja keeldus VÕS § 111 lg-st 1 tulenevalt omapoolselt tasumast arvetes nr 11041 või nr 1114 nimetatud summat, kuni vastustaja ei täida kohustust teostada vaegtöid. Hageja tunnistas probleeme üleantud tööde kvaliteedis. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et 14.04.2014 esitatud hinnapakkumiste kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks kuluvad summad oluliselt suuremad kui hageja antud garantii 1250 eurot. Kostja selgitas, et väidetavalt 11.11.2013 koostatud protokolli ei ole tegelikult kostjale edastatud ja kostja ei ole protokollis sisalduvaid kokkuleppeid heaks kiitnud. Maakohus on jätnud tähelepanuta lepingu punktid 6.6 ja 6.10, mille kohaselt oleks hageja pidanud tekitatud kahju kõrvaldama. Ekspertiisi, mille teostamises leppisid pooled kokku juba 01.10.2013, ei ole teostatud. Hageja on tunnistanud korterile nr 8 kahju tekitamist ning pooled leppisid kokku, et hageja kõrvaldab kahju kolmandale isikule. Maakohus on poolte kokkulepet tõlgendanud valesti. Antud juhul ei ole kahtlust, et hageja teadis, et annab kostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja (VÕS § 646 lg 3). Tulenevalt VÕS § 642 lg-st 5 kasutab kostja VÕS § 111 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendit.
21.Kostja soovib tugineda esmalt kahju hüvitamisele VÕS § 115 lg 1 kohaselt tulenevalt ringkonnakohtule esitatud ekspertiisiaktis toodud kahjude loetelule summas 15 456 eurot, mille kohta kostja esitas 05.12.2014 menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja toetub alternatiivselt VÕS § 646 lg 5 järgse kulutuste hüvitamise nõude
5(12)
tasaarvestamisele. Kostja soovib alternatiivselt tugineda konkludentsele hinna alandamisele. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse viivise välja mõistmata jätmise osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt viivise hagi esitamise päeva seisuga 729,40 eurot ja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni 0,1% päevas põhivõlgnevuselt.
23.Lõpparve muutus sissenõutavaks alates 29.11.2013. Hageja ei ole sattunud viivitusse garantiitööde teostamisega. Kostjal ei olnud õigust keelduda lõpparve tasumisest kuni garantiitööde teostamiseni, sest nimetatud kohustused ei olnud omavahel seotud. Maakohtu seisukohad on vastuolulise ja ootamatud. Viivise välja mõistmata jätmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kuna kostja ei ole tuginenud argumendile, et viivist lõpparvelt saab arvestada alles pärast garantiitööde teostamist, ei saanud maakohus selle argumendiga otsust põhjendada. Vastustaja seisukoht apellatsioonkaebuse kohta
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellandi seisukoht vastuapellatsioonkaebuse kohta
25.Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vahepealne menetlus
26.22.12.2014 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 23.05.2014 otsuse osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati hagi ja jäeti menetluskulud kostja kanda.
27.14.10.2015 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
28.20.01.2016 toimunud ringkonnakohtu istungil esitas kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse, milles ta soovis hageja nõude tasaarvestada oma nõudega vaegtööde parandamiseks tehtud kulutuste ja kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava põhivõla ja viivise osas.
30.Pooled ei vaidle, et: aprillis 2013 sõlmiti töövõtuleping nr 103/BT-T (I kd, lk 8-10) Tallinnas Faehlmanni 54 asuva korterelamu katuseremondi, fassaadiremondi ja teiste tööde tegemiseks vastavalt projektile OÜ SSSK 127-12; kostja pidi tehtud tööde eest tasuma tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja esitatud arvete alusel (lepingu p 4.1) ja lõpliku tasumise tähtajaks oli 14 päeva alates lõppakti allakirjutamisest ja arve esitamisest (lepingu p 4.2); tasumisega viivitamisel lepiti kokku viivises 0,1% iga viivitatud päeva eest (lepingu p 4.4); tehtud töös esinesid puudused.
6(12)
31.Pooled vaidlesid, kas kostjal tuleb tasuda hageja nõutud 15 519,17 eurot ning kas kostjal on õigus esitada tasaarvestusavaldus ja tugineda VÕS §-s 111 nimetatud õiguskaitsevahenditele.
32.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et ta tegi kokkulepitud ehitustööd, kostja võttis need vastu, kuid jättis tasumata. Tööde vastuvõtmisel leppisid pooled kokku, et 1500 eurot peetakse garantii korras kinni tuvastatud vaegtööde tegemiseks. Kostja arvates ei pea ta tellijana vastu võtma tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. Kostja väidete kohaselt ei ole töid vastu võetud, kuna lõppaktile tellijana allakirjutanud isikul ei olnud selleks volitusi. Kostja väitis, et ta on puudustest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Kostja esitas maakohtus tõendid selle kohta, kui palju maksab vaegtööde ümbertegemine, ning selgitas, et tõenditel märgitud ulatuses on tal õigus oma nõue hageja nõudega tasaarvestada. Vaegtööde maksumus on suurem, kui hageja poolt pakutud 1500 eurot.
33.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli töövõtusuhe. VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad üldnormina VÕS § 82 lg-d 3 ja 7. Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võib olla muuhulgas töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et 04.11.2013 aktiga nr 5 on kostja hageja poolt tehtud töö vastu võtnud. Kolleegium selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Töövõtulepingu p 10.1 järgi oli kostja volitatud esindajaks IK. Õige on maakohtu järeldus, et IK oli volitatud sooritama lepingust tulenevaid tegevusi ja seega ka tööde vastuvõtuaktile alla kirjutama. See, et varasematele aktidele on alla kirjutanud ka kostja seaduslik esindaja, ei anna alust järelduseks, et lepingus kokkulepitud korda on muudetud. Samas töö vastuvõtmine tellija poolt ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Tööde vastuvõtmise tagajärjeks on see, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
35.Maakohus on õigesti leidnud, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuli esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; 28 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on
7(12)
täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi).
36.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja keeldus hagejale tasu maksmisest enne, kui hageja kõrvaldab töös tehtud puudused ja hüvitab tekitatud kahju. 04.11.2013 aktis on pooled kokku leppinud, et aknalauad ja vihmaveerennid tuleb uuesti värvida ja ümber tuleb teha terrasiitkattel hoone fassaadi pool olev laik. Hageja kohustus eeltoodud puudused likvideerima hiljemalt 30.06.2014 ja pooled on kokku leppinud, et kostjal on õigus nende tööde tegemise garantiiks kinni pidada 1500 eurot. Lepingu p 4.3. järgi pidi tellija informeerima töövõtjat puudustest kirjalikult. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on puuduste kohta töös mõistliku aja jooksul esitanud pretensiooni ja hageja sai selle kätte. Pretensioonis on lisaks aktis nr 5 fikseeritud puudustele esile toodud, et hoone linnapoolse nurga vihmaveetoru fikseering on puudulik, fassaadi terrasiitkrohviga osa värvitoon ei ole õige ja krohv pudeneb ning korter 8 remont ei ole tehtud. Kostja väidete kohaselt puuduste kõrvaldamise maksumus ületab oluliselt kokkulepitud 1500 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Lisaks on kostja maakohtu menetluses esile toonud, et hageja sõiduk on põhjustanud hoovis asfaldi läbivajumise. Hagi lepingujärgse tasu saamiseks oli küll esitatud enne vaegtööde tähtaja saabumist, kuid praeguseks ringkonnakohtu menetluseks ei ole vaidlust, et puudused on hageja poolt kõrvaldamata. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja keeldumine tasu maksmisest ei olnud õigustatud. Kolleegiumi arvates oli kostjal õigus keelduda tasu maksmisest, kuid ainult ulatuses, mis oli vajalik hageja töös puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostjal on võimalik tugineda tasaarvestusele.
37.Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Tasaarvestuse avalduses (II kd lk 53-54) on kostja esile toonud, et ta soovib hageja nõude tasaarvestada oma nõudega üleantud töödes olevate puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste ja hageja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.
38.Esmalt analüüsib kolleegium kostja tasaarvestuse avaldust seonduvalt vaegtööde kõrvaldamiseks kulutuste hüvitamise nõudega (VÕS § 646 lg 5). TsMS § 394 lg 2 p 3 järgi peab kostja juba vastuses hagile esitama kõik taotlused, väited ja tõendid ja TsMS § 392 lg 1 p-de 1-4 järgi tuleb menetlusosalistel kõik väited esitada hiljemalt eelmenetluse lõpuks. Kostja on kirjalikes vastustes hagile (30.01.2013 ja 05.02.2014) esile toonud, et tal on kulutuste hüvitamise nõue hageja vastu seoses lepingu rikkumisega tulenevalt puudustest töös, milleks olid vihmaveerennide ebaõige
8(12)
värvitoon, vihmaveetoru ebapiisav kinnitus, terrasiitkrohvi vale värvitoon, laigud ja pritsmed krohvil ning krohvi pudenemine. 11.03.2014 toimunud eelistungil on kostja esile toonud samad puudused. Maakohus määras kostjale tõendite esitamise tähtajaks 14.04.2014. Kostja on esitanud tõendid puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste kohta 15.04.2014. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus esitatud tõendid vastu võtnud, kuid ei ole neid otsuses hinnanud. Kolleegium leiab, et jättes osa tõendeid hindamata ja oma seisukoha töös esinenud puuduste kohta piisavalt põhjendamata, on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 ettenähtud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et apellatsioonkaebuse põhjendamiseks uute asjaolude ja tõendite esitamist tuleb apellandil põhjendada. Kostja tugines tasaarvestuse tegemisel ringkonnakohtule esitatud asjatundja LR arvamusele (II kd, lk 55-61) ja selgitas, et seal on loetletud vaegtööd, mille kõrvaldamiseks tehtavate kulutustega soovib ta hageja tasunõude tasaarvestada. LR arvamuses on loetletud lisaks kostja poolt maakohtu menetluses esiletoodud vaegtöödele rida uusi väidetavaid puudusi hageja töös. Kolleegium leiab, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud uute asjaolude esitamist ja eeltoodu tõttu tuleb apellatsioonimenetluses esmakordselt kostja poolt esiletoodud vaegtööde (väravaposti krohvi eemaldamine ja uuesti krohvimine, tuulekasti värvimine, korteri rõdude plekkide asendamine, trepikodade põrandate lammutamine ja uuesti plaatimine ning õue kanalisatsiooni ummistuste likvideerimine) ja nende maksumuse kohta esitatud väited ja tõendid TsMS § 652 lg 4 järgi jätta tähelepanuta. Seega tuleb vaegtööde kõrvaldamise kulude hüvitamise nõude lahendamisel hinnata, millised kulutused on vajalikud selleks, et tagada vihmaveerennide ja aknaplekkide õige värvitoon ning krohvil olev laik parandada.
39.Kostja on esitanud aknaplekkide ja vihmaveerennide vale värvitooniga seonduvate kulude tõendamiseks maakohtule 1Partner Ehitus hinnapakkumise (I kd, lk 163) ja Erefi Ehituse OÜ hinnapakkumise (I kd, lk 164). Nii 04.11.2013 tööde üleandmise aktis kui ka maakohtule esitatud hinnapakkumistes on peetud piisavaks vihmaveerennide ja aknaplekkide ülevärvimist, kuid 1Partner Ehitus hinnapakkumises on esile toodud, et hilisem ülevärvimine ei anna samaväärset tulemust ja garantiid, kui seda on tehases standardvärviga värvides. LR arvamuse kohaselt on vajalik vihmaveerennid ja aknaplekid asendada. Arvestades, et tegemist on miljööväärtuslikus piirkonnas paikneva elamuga, mille välisfassaadi viimistlemine peab olema täpses vastavuses kinnitatud projektile, siis on kolleegiumi arvates põhjendatud vihmaveerennide ja aknaplekkide asendamine. Vihmaveerennide osas on LR arvamuse kohaselt selle töö maksumuseks 1800 eurot. Kolleegium märgib, et vihmaveerennide asendamise kulude hüvitamine ei ole ka hagejale liigselt koormav, kuna ehitusettevõtjate pakkumiste järgi on ülevärvimine isegi kallim. Aknaplekkide osas ei vaielnud pooled, et ebaõige värvitoon on ainult 9 akna plekkidel (erkeril paiknevad aknad). LR arvamuse kohaselt on vahetamist vajavaid aknaplekke 85 jooksvat meetrit, mis akende arvu arvestades ei ole kolleegiumi meelest usutav. Toimikus olevatelt fotodelt nähtuvalt (I kd, lk 128-129) on akendel ainult aknalauaplekid. Erefi Ehitus OÜ hinnapakkumisest tulenevalt on aknaplekkide ülevärvimise kulu 640 eurot, kuid ka sellest arvamusest ei ole võimalik järeldada, mitu jooksvat meetrit on valet värvi aknaplekke. Kuna vaidlust ei ole selles, et aknaplekid olid ebaõiget värvitooni, siis lähtub kolleegium puuduste kõrvalamiseks kuluva tuvastamisel Erefi Ehituse OÜ pakkumises toodud summast. Eelnevalt on kolleegium leidnud, et ülevärvimine on kallim kui värvitavate detailide asendamine, mistõttu Erefi Ehituse OÜ pakkumises toodu katab eelduslikult ka aknaplekkide vahetamise kulud.
9(12)
40.Järgnevalt analüüsib kolleegium kulutusi, mis tuleb kostjal teha fassaadil krohvidefekti(de) kõrvaldamiseks. Pooled vaidlesid selle üle, millised defektid olid fassaadil. Hageja on nõustunud, et elamu tänavapoolsel fassaadil oli sokliosa krohvil laik, millest on tehtud ka fotod (I kd, lk 130), ja selle parandamises on pooled kokku leppinud 04.11.2013 aktis. Kostja väidete kohaselt on vajalik teha krohviparandused suuremal pinnal, kuna fassaadi värv oli ebaühtlane (I kd, lk 54) ja krohvitud pinnalt eemaldub puru. Eelnevalt on kolleegium leidnud, et kostja pidi tõendama, et hageja poolt tehtud tööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja teostatud fassaaditööd ei olnud nõutava kvaliteediga ja fassaadi värv oli ebaühtlane suuremal pinnal, kui hageja on õigeks võtnud. Krohvitud pinnalt kivipuru eemaldumise osas nõustub kolleegium maakohtuga, et see oli omane tööde (kivipuruviimistlus) tehnoloogiale. Maakohtule esitatud 1Partner Ehitus hinnapakkumise kohaselt tehtav krohviparandus piiratakse ploki mustriga, paranduse suuruseks on 6m2 ja ühiku hinnaks on 440 eurot (I kd, lk 163), LR arvamuse kohaselt on paranduste mahuks 15 m2 ja ühiku hinnaks 30 eurot (II kd, lk 59) ja PP arvamuse kohaselt on töö maksumuseks kokku 120 eurot, millele lisandub käibemaks (II kd, lk 71). Kolleegium, võrrelnud esitatud dokumentaalseid tõendeid, peab usutavaks, et fassaadil oleva laigu kõrvaldamiseks ei piisa ainult konkreetse laigu parandamisest, kuna sellisel viisil parandamise tulemusena ei ole võimalik tagada ühtlast värvitooni, millele on tähelepanu juhitud ka 1Partner Ehitus hinnapakkumises. Seega tuleb teostada töid suuremal pinnal. Kolleegium lähtub kahju suuruse kindlakstegemisel LR pakkumisest, kuna sokli pindala arvestades võib 15 m2 olla piisav, et tagada sokliosa ühtlane värvitoon. Seega on fassaadi krohviparandustele kuluv 450 eurot.
41.Aknaplekkide ja vihmaveerennidega seotud tööde teostamiseks on vajalik kasutada kas tõstukit või tellinguid. Kostja esitatud LR arvamuse järgi oli tellingute kulu 3300 eurot, kuid arvamuse kohaselt oli vaja tellinguid terve maja ulatuses, et elamu fassaadi remontida. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et kogu fassaadi ulatuses tööde teostamise vajadus ei ole tõendatud, mistõttu puudub ka vajadus tellingute rendiks. Hageja poolt esitatud PP arvamuse järgi (II kd, lk 69-71) saab teostada eeltoodud tööd tõstukilt. Kolleegium nõustub hagejaga, et aknaplekkide ja vihmaveerennide asendamisega seonduvalt ei ole vajalik terve maja ulatuses tellingute paigaldamine, vaid piisav on nende tööde tegemine tõstukilt. Tõstuki rendi suuruseks on PP toonud 125 eurot päev. 1Partner Ehitus arvamuse järgi on tõstuki kasutamise hind 25 eurot tund ja kasutada tuleb 16 tundi. Arvestades töö spetsiifikat, kus tõstukit ei ole vaja mitte kahel päeval järjestikku, vaid seoses detailide mahamonteerimise ja tagasipanekuga tõenäoliselt erinevatel päevadel, siis tuleb lähtuda tunni hinnast 25 eurot tund ja töö kestusest 16 tundi, mis teeb kulutuseks 400 eurot.
42.Lisaks puudustele tehtud töödes väitis kostja, et hageja on talle põhjustanud kahju, kuna hageja veok vajus ehitustööde teostamisel kostja õuealal läbi asfaldi ja kostja peab tegema endise olukorra taastamiseks kulutusi. Kolleegiumi arvates ei anna apellandi poolt viidatud töövõtulepingu p-d 6.6 ja 6.10 teha maakohtust erinevat järeldust. Töövõtulepingu p 6.10 järgi on töövõtja kohustatud organiseerima tööde teostuse selliselt, et ei vigasta olemasolevaid ehituskonstruktsioone ning et oleks tagatud töömaal ja selle ümbruses asuvate inimeste, hoonete, autode ja muude mehhanismide ohutus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja rikkus töövõtulepingu p 6.10. Maakohus on AS Lavateiri 10.10.2013
10(12)
arvamusele (I kd, lk 135) tuginedes tuvastanud, et hageja veok vajus läbi ja purustas kanalisatsioonitoru selle tõttu, et eelnevalt oli pinnases tekkinud toru ühendusest ja kaevu seinast kanalisatsioonitorusse läbiuhutud liiva kadumise tõttu tühimik. Arvamuse kohaselt olid kanalisatsioonitoru ja kaevu defektid tekkinud varem pikaajalise amortiseerumise tõttu. Kuna kostja hoovis toimunud läbivajumine ei toimunud hagejast tulenevatel asjaoludel, siis on maakohtu järeldus õige, et hageja ei ole kohustatud hüvitama sellega tekkinud kahju.
43.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja ei vastuta läbijooksu tõttu korterile 8 tekkinud kahju eest. Nimetatud kahju hüvitamise kohustusele ei ole hageja kohtumenetluses vastu vaielnud. 08.11.2013 kirjas (I kd lk 121) on hageja lubanud remontida korter 8 7 päeva jooksul, kui talle on garanteeritud sissepääs korterisse. Kuna hageja on kirjas kostjale nõustunud, et ta kõrvaldab korteri nr 8 kahjud ja nimetatud nõude on hagejale esitanud kostja (mitte korteri omanik), siis saab eeldada, et pooled olid kokku leppinud, et hageja teeb korteris 8 läbijooksu tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikud tööd. Pooled vaidlesid, millises mahus tuleb korteris 8 remonttöid teostada. Kolleegiumi arvates ei ole kostja tõendanud, et korteris tuleks teha muid töid, kui lagede ülevärvimine. Korteri omaniku KK 10.11.2013 e-kirja kohaselt on kahjustatud osaliselt korteri lagi (I kd, lk 126). Vaidlust ei ole, et hageja ei ole korteris 8 läbijooksust tingitud töid teinud. LR arvamuse kohaselt on korter 8 ülevärvitava lae pindala 60 m2 ja ühiku hind 5 eurot, seega kulud lae ülevärvimiseks on 300 eurot.
44.Otsesed kulud konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks on eeltuvastatust tulenevalt kokku 3590 eurot. Vastavalt esitatud asjatundjate arvamustele ja ehitusettevõtjate pakkumistele lisandub sellele üldkulu 10%, kokku 3949, millele kuulub juurdearvestamisele käibemaks 20%. Seega on kokku hageja kohustatud kostjale hüvitama 4738,80 eurot. Arvestades, et poolte kokkuleppel on tasumisele kuuluvate tööde maksumusest kinni peetud vaegtööde kõrvaldamiseks 1500 eurot, on kostjal õigus teha tasaarvestus hageja nõudega summas 3238,80 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 12 280,37 eurot (hageja tasu nõue 15 519,17 eurot – 3238,80 eurot).
45.Ringkonnakohtu istungil kostja selgitas, et ta ei soovi esitada nõuet VÕS § 112 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud hinna alandamiseks.
46.Töövõtulepingu p 4.4 järgi kohustus kostja tasuma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,1% päevas. Töövõtulepingu p 4.2 järgi oli lõpparve tasumise tähtajaks 14 päeva alates arve esitamisest. Hageja väidete kohaselt on lõpparve kostjale üle antud 14.11.2013. Kostja sellele asjaolule vastuväiteid ei esitanud. 04.11.2013 lõppaktis olid pooled kokku leppinud, et tööde eest tasumisele kuuluv summa, millest oli garantiitööde katteks 1500 eurot maha arvatud, tuli kostjal tasuda. Seega oli kostja kohustatud tasuma lõpparve 28.11.2013 ja alates sellele järgnevast päevast on kostja viivituses. Kostja on viivitanud perioodil alates 29.11.2013 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 872 päeva, seega on viivis 10 708 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohus on vaidlustatud otsuses ebaõigesti jätnud välja mõistmata viivise perioodi eest 29.11.2013 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna pooled olid 04.11.2013 aktis kokku leppinud, et olenemata hageja poolt garantiitööde tegemisest, peab kostja tasuma lõpparve, siis oli kostja raha maksmisega viivituses alates 29.11.2013 ja hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele.
11(12)
47.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi kõigi kolme kohtuastme menetluskuludest 80% jätta kostja kanda ja 20% hageja kanda. Kuna maakohus on otsuse teinud enne 01.01.2015, siis menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.