3.Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud menetluse uuendamise ja asjas uue istungi määramise taotlused.
4.Jätta rahuldamata vastustaja poolt esitatud 01.04.2016.a kohtuistungi protokolli parandamise taotlus.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, OÜ Cautor kanda.
1(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.03.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 8141,56 eurot ja viivised 541,16 eurot (kokku 8682,72) eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt Tallinnas, Uustalu 4 asuva ehitise puitfassaaditööd alates 26.11.2012.a, mille kohta sõlmiti tähtajaline suuline töövõtuleping kostja omanikuga AD-ga kostja juhatuse liikme teadmisel, heakskiidul ja volitusel. Hageja ei nõustunud kostja saadetud 13.05.2013.a pretensiooniga ning saatis hagejale 18.05.2013.a kirja mille kohaselt hageja ei ole saanud kostjalt 2011.a maist tellimust puit- ja fassaaditööde teostamiseks (sellist lepingut ei sõlmitud ega töid ei teostatud). Hageja teostas vastavaid töid perioodil 26.11.2012.a - 14.03.2013.a, mis jagunes omakorda kolmeks etapiks: 26.11.2012.a – 14.12.2012.a; 14.12.2012.a – 30.12.2012.a ja 04.01.2013.a – 13.03.2013.a. Enne 26.11.2012.a teostas objektil töid kaks erinevat brigaadi. Hageja pidi vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele tegema töid nii palju kui konkreetse tähtaja jooksul suudab, sest hagejale oli teada uue lepingu täitmine Rootsis alates 15.03.2013.a. Kuna konkreetset hinda oli keeruline pakkuda, tegi hageja ettepaneku leppida kokku etappides ja tunnitasus, millega kostja nõustus. I etapi (kaks ventilatsiooni korstent) osas lepiti kokku 21,8tunnise töö kuu eest töötasu 2000 eurot või 11,9 euro töötund. Kokkulepe oli, et juhul kui pooled pärast töö valmissaamist on rahul, lepitakse kokku järgmine töö, kui see mahub hageja ajagraafikusse. I etapp lõppes 14.12.2012.a ja pooled leppisid seejärel kokku, et hageja töötab veel 2012.a lõpuni (II etapp). Kostja maksis ka II etapi eest. Pooled pikendasid lepingut III etapi jaoks (kuni 14.03.2013.a). Hageja tehtud tööde eest on kostja tasunud 14 334,4 eurot (sh tehtud tööd summas 10 172,60 eurot ja katusematerjalid 4161,84 eurot) ning katusekivide eest 13 291,15 eurot. Summa 2441,76 eurot tasus kostja hagejale kostja omanikule, AD-le kuuluva eramaja katusetööde eest. Kostjal on maksmata arve nr 201305 summas 7081,56 eurot ja arve nr 201310 alusel 1060 eurot, kokku 8141,56 eurot. Kostja kontrollis töid detailselt, pärast mida toimus arve esitamine. Arve tuli tasuda arvel osundatud tähtaja jooksul. Poolte vahel oli praktika, et kui kostja saadetud ehituspäeviku kannet konkreetse päeva kohta ei vaidlustanud, koostas hageja arve ja kostja tasus selle. Kahe viimase arve tasumise asemel hakkas kostja nõudma garantiid kõigile töödele, sh neile, mida hageja ei olnud teinud. Sellist kokkulepet varasemalt ei olnud. Tavapärase praktika järgi tegutsedes täitis hageja oma kohustused ja andis tööd tavapärase praktika kohaselt kostjale üle (esitas reedeti nädala jooksul tehtud ehituspäeviku vastavad väljavõtted – kostja neid kunagi ei vaidlustanud) ning koostas seepeale tavapärase praktika järgi ka arved, kuid kostja jättis viimaste tööde eest esitatud arve nr 201305 maksmata, mistõttu ei esitanud hageja koheselt ka arvet nr 201310, ehkki alus arve esitamiseks vastuvõetud tööde näol oli olemas. Kostja ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest. Hageja leidis, et suuline ja tähtajaline töövõtuleping on kehtiv ja hageja poolt kohaselt täidetud, tööd on kostja poolt vastu võetud ja tasutud, välja arvatud tasumata arved (nr 201305 ja 201310), mille sissenõutavaks muutumise tähtpäevadeks tuleb lugeda vastavalt 12.03.2013.a ja 21.06.2013.a.
2(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 Kostja ei ole kunagi keeldunud nimetatud tööde vastuvõtmisest ja selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Töö üleandmine oli kokku lepitud ning see oli töö omadustest tulenevalt tavaline. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta ei vaidlusta, et poolte vahel oli praktika selline, et lähtudes hinnapakkumisest on hageja esitanud tegelikult teostatud tööde osas arveid, mille kostja on seejärel tööde ülevaatamise järgselt tasunud. Hageja ei saatnud kostjale hinnapakkumist tööde teostamise alusena. Hageja esitas hinnapakkumise vaid seoses tööde ühe osaga (katusekivi OPAL hind ja paigaldus), kuid selle alusel ei teostatud töid. IB ei ole hageja töötaja ning temal pole õigust teha pakkumisi hageja nimel ning tema poolt tehtud hinnapakkumised ei ole tehtud hageja poolt. Pooled leppisid kokku töömehe tunnihinna. Hinnapakkumine ei ole pooltevahelises asjaajamises kunagi tähendanud tööde eelarvet – st hinda, mis sisaldaks kõiki töid, materjale jt kulusid. Töötasu osas tehtud hinnapakkumine oli orienteeruv baashind, sest alati tuli ette lisatöid. Küsitud/tehtud hinnapakkumiste alusel ei tehtud ühtegi tööd. Kostja ei ole tõendanud, et varasema praktika kohaselt oli hinnapakkumine käsitletav tööde eelarvena. Hageja esindaja OK ei ole juhendanud töömehi objektil. Katuse läbijooksud olid põhjustatud kostja poolt otse palgatud anonüümsete töömeeste tegevusest, kui nad paigaldasid AD korraldusel katusele ajutise kile, rikkudes tehnoloogilisi ettekirjutisi. Kostja ei nõustunud, et ta teatas 07.05.2013.a hagejale, et lahkub objektilt ning see e-kiri ei tõenda, et sellel hetkel tehti objektil veel tööd. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on alati toimunud selliselt, et kostja on küsinud hinnapakkumist ning hageja on selle kostjale seejärel esitanud. Lähtutud on hinnapakkumises esitatud hinnast. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi Tallinnas Uustalu 4 paikneva hoone katuse renoveerimis- ja ehitustööde teostamise üle. Hageja esitas kostjale mitu hinnapakkumist, mis kõik olid erinevad. 27.03.2011.a esitas hageja hinnapakkumise ainult Uustalu 4 paikneva hoone vana osa katuse renoveerimiseks summas 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 05.12.2011.a küsis kostja esindaja AD hagejalt hinnapakkumist Uustalu 4 paikneva hoone katuse renoveerimiseks (vana osa) ja ehitamiseks (uus osa) e-kirjale lisatud projekti alusel. E-kirjavahetusest nähtub, et suhtlus poolte vahel toimus renoveerimistööde objektijuhi IB kaudu. IB edastas 30.03.2012.a e-kirjaga kostja esindajale hageja hinnapakkumise katuse ehitamiseks kokku summas 17 000 eurot. Objektijuht IB saatis 18.04.2012.a kostjale edasi hageja teise hinnapakkumise, milles hageja pakkus hindadeks kuus eurot katuse ruutmeetri kohta katuse vana osa kordategemiseks ning 20 eurot ruutmeetri kohta katuse uue osa ehitamise eest (vana osa suurus oli 157,5 m2 ja uue osa suurus 167,4 m2. Seega oleks katuse renoveerimise ja ehituse töö hind selle hinnapakkumise kohaselt 157,5 x 6 + 167,4 x 20 = 4293 eurot, millele lisandub materjalide maksumus). Kostja oli nõus, et hageja teostab esitatud eelarve raamides tööd. Tööd algasid objektil 2012.a hiliskevadel ning hageja asus oma töömeestega objektil tööle 2012.a novembris ning teostas töid kuni 2013.a märts. Märtsist maini 2013.a suhtlesid kostja esindaja AD ja hageja esindaja OK seoses katuse läbijooksudega ning viimane püüdis leida probleemile lahendust. 07.05.2013.a, kui tööd olid endiselt lõpetamata, teatas hageja esindaja kostjale, et lahkub objektilt ning läheb Rootsi muud tööd tegema. Pärast seda hageja objektil rohkem töid ei teostanud (sh pärast kostja poolt hagejale täiendava tähtaja andmist). Kostja sõlmis tööde parandamiseks ja lõpetamiseks töövõtulepingu teise ettevõttega, kes tööd lõpetas. Kostja on aktsepteerinud kuute hageja poolt esitatud arvet (arved nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219 ja 2012303) ja tasunud hagejale kokku 30 067,36 eurot, seega hageja hinnapakkumisest ca poole suurema summa. Kostja ei ole aktsepteerinud ega tasunud arveid nr 201305 (11.03.2013.a) ja nr 201310 (14.06.2013.a), sest hageja on selles osas ületanud
3(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 kokkulepitud eelarvet ning pole üldse teada, mille eest arved on esitatud. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelises suulises töövõtulepingus kokkulepet avatud eelarveks ja tunnitasu maksmiseks. Arve tasumise eeldus oli, et tööd on teostatud ja kostja on need üle vaadanud. Hageja peab tõendama need tööd, mille hageja on teinud ja seda, et hageja tehtud tööde turuväärtus ületab tasu, mis kostja on talle selle eest maksnud. Edasine menetluse käik
3.Harju Maakohus tegi 11.12.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada Harju Maakohtu 11.12.2014.a otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt saadetakse asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.04.2015.a otsusega Harju Maakohtu 11.12.2014.a otsuse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.27.08.2015.a hagiavalduse tervikteksti kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 8141,56 eurot, hagi esitamise ajaks (06.03.2014.a) sissenõutavaks muutunud viivise 866,59 eurot ja viivise hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina tasumata põhinõude summast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Pooled leppisid kokku tööde eest tasumise ajatasuna (inimpäevades), kuna eelmiste brigaadide töid oli vaja määramata mahus ringi teha, samuti tulenevalt sellest, et katus oli tehniliselt keeruline ning kostjal puudus sõlmede tehniline lahendus ja projekt. Ajatasu alase töö arvestuse aluseks oli ainuke kokkulepe kostjaga, mille järgi 21 inimpäeva eest (1 inimpäev võrdub 8 tunnile) kostja kohustus tasuda 2000 eurot. Antud kokkulepe laienes kõikidele hageja poolt teostatavatele töödele. Ajatasu kokkulepe nähtub näiteks hageja 30.12.2012.a e-kirjast kostjale. Viidatud e-kirjaga saadetud ülevaatest nähtub, et hageja töötajad on teinud tööd 29 inimpäeva. Kui 2000 eurot jagada 21 inimpäevaga, on päeva hind 95,23 eurot. Kui 95,23 eurot jagada 8 tunniga, on tunnitasu 11,9 eurot, millele ettevõte lisab käibemaksu. Sellest on näha, et teostatud tööde hind on suhteliselt madal. Kostja on vastavad arved tasunud ja kinnitanud seeläbi ajapõhise arvestuse kokkulepet. Kostja oli jooksvalt kursis kõigi töödega, mida hageja objektil teostas. Lisaks katusetöödele teostati ka fassaaditöid. Arve nr 201305 summas 7081,56 eurot on väljastatud katuse- ja fassaaditööde eest, mida hageja tegi 2013.a 6.-10. nädalal, samuti materjali eest. Arve nr 201310 puhul nähtub ehitustööde päevikust, et 11ndal nädalal tegi töövõtja 7 inimtööpäeva tööd ning 14ndal nädalal oli tehtud veel 2,275 inimtööpäeva.
5.Vastuseks hagiavalduse terviktekstile märkis kostja, et on ebaselge, milliste tööde eest ning millisel alusel hageja kostjalt tasu nõuab. Hageja ei ole tõendanud, et pooltevahelises suulises töövõtulepingus oleks kokku lepitud avatud eelarves ja tunnitasus. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu hageja kolmandas hinnapakkumises (18.04.2012.a) esitatud eelarvega, st et töö hind on u 4293 eurot (arvutatud katuse ruutmeetrite pinnalt), millele lisandub materjalide maksumus. Töövõtuleping hõlmas katuse vana osa renoveerimist ja uue ehitamist. Hageja pidi teostama katuse renoveerimise ja ehitamise tööd algusest lõpuni. Uue maja ehitamine hõlmas ka fassaadi ehitamist, kuna katus läheb fassaadiks üle. Ka kaarelement oli renoveeritava katuse osa, mis ulatus üle maja tagumisel küljel asuva rõdu. Katuse ehitamise ja renoveerimise mahtu kuulusid ka teatud puusepatööd, sh puust räästakasti ehitamine ning teatud tööd kaarelemendi ehitusel. Alates 2012.a suvest (august) juhendas hageja esindaja (juhatuse liige OK) kostja poolt palgatud töömehi ning alates 2012.a novembrist asus hageja objektil tööle oma töömeestega. Seega vastutas katuse ehituse eest terve selle ehituse perioodi vältel üksnes hageja juhatuse liige OK. Ei ole arusaadav, kui suure osa hagejale tasutud summast moodustas materjalide kulu ning kui suure osa töötasu. Kostja nõustus vastutuleku
4(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 korras tasuma hagejale kokkulepet ületavas osas töötasu planeeritust suuremate kulude eest selleks, et pooltevaheline hea koostöö jätkuks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda eelarvet ületavas osas tasu tööde eest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et materjalide kulu, mida ta väidetavalt vastava arve koosseisus nõuab, ei ole tasutud juba mõne varasema arve koosseisus. Ehitustööde päevikud ei saa olla tõend selle kohta, milliseid töid töövõtja on teostanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus tegi 02.11.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 8141,56 eurot, hagi esitamise ajaks (06.03.2014.a) sissenõutavaks muutunud viivise summas 541,16 eurot ning viivise protsendina põhinõude tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt puudub asjas vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping Tallinnas Uustalu 4 asuva ehitise katusetööde tegemiseks, hageja teostas kostja objektil asukohaga Uustalu 4, Tallinn, ehitustöid muu hulgas perioodil 26.11.2012.a 14.03.2013.a, hageja on ehitustööde teostamise eest esitanud kostjale arved nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219, 2012303, milliseid kostja on aktsepteerinud ja mille alusel on kostja tasunud hagejale kokku 30 067,36 eurot, ning et hageja on ehitustööde teostamise eest esitanud kostjale arved nr 201305 ja 201310, millised kostja on jätnud hagejale tasumata. Pooled vaidlevad suuliselt sõlmitud töövõtulepingu oluliste tingimuste osas, sh lepingu perioodi, töövõtulepingu eelarve ja selle siduvuse või mittesiduvuse ja teostatud tööde eest esitatud arvete nr 201305 ja 201310 tasumise kohustuse ja tasu arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, millest nähtuks poolte kokkulepitud asjaolud, s.o konkreetselt tehtav töö ja selle maht, kvaliteedinõuded, lepingu tähtaeg, eelarve ja maksmise tingimused. Hageja käsituse kohaselt sõlmisid pooled suulise ja tähtajalise töövõtulepingu Uustalu 4 asuva ehitise puit- fassaaditöödeks alates 26.11.2012.a, kusjuures hageja pidi perioodil 26.11.2012.a – 14.03.2013.a tegema töid nii palju kui jõuab. Kohus leidis, et hageja poolt ehitustööde teostamine on tõendatud muuhulgas kostja esitatud pretensiooniga, milles kostja kinnitab hageja poolt katuse- ja fassaaditööde teostamist Tallinnas, Uustalu 4 objektil kuni 2013.a veebruarini. Hageja sõnul ei võimaldanud katuse seisukord lepingu hinda ette kokku leppida, kuid lepiti kokku tööde etapid, tasustamine tunnihinna alusel ja tööde teostamise aeg. Hageja väitel oli poolte vahel väljakujunenud praktika, et kokkulepped olid suulised, tööd võeti tellija poolt vastu ja seejärel tasuti arved. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ja kostja vahel alates 2009.a olnud sõlmitud mitu töövõtulepingut, mille raames kostja on tellinud hagejalt erinevatele hoonetele katuse ehitamise. Lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on kostja sõnul alati toimunud selliselt, et kostja on küsinud hagejalt hinnapakkumist ning hageja on selle kostjale seejärel esitanud. Lähtudes esitatud hinnapakkumisest on hageja esitanud tegelikult teostatud tööde osas arveid, mille kostja on tööde ülevaatamise järgselt tasunud. Lähtutud on hinnapakkumises esitatud hinnast (eelarve siduvuse põhimõte vastavalt VÕS § 639 lg-le 1). Kuivõrd hageja teostatud tööd ei ole olnud suuremahulised, ei ole kostja väitel pooled muid kirjalikus vormis täiendavaid kokkuleppeid sõlminud. Poolte kokkulepped moodustavad kostja arvates hageja hinnapakkumised ning hinnapakkumistest ja tegelikult teostatud töödest lähtuvad arved, kusjuures hinnapakkumine tähistab tööde eelarvet. Kohus luges teostatavate tööde kokkulepitud perioodiks hageja poolt väidetud 26.11.2012.a – 14.03.2013.a. Ligikaudselt sellisele ajavahemikule on viidanud ja seda tunnistanud ka kostja hagejale esitatud pretensioonis. Hageja nimetatud perioodist hilisem töötamine vaidlusalusel objektil ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud.
5(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtuleping oli siduva või mittesiduva eelarvega ning kas sellest tulenevalt on hagejal kui töövõtjal õigus nõuda kostjalt hagi aluseks olevate arvete tasumist. Kostja läbivaks seisukohaks on, et hageja on ületanud kokkulepitud eelarvet, mistõttu ei kuulu hageja poolt tehtud töö tasustamisele. Kostja on viidanud kolmele hinnapakkumisele. Oma arvutustes tugineb kostja 18.04.2012.a hinnapakkumisele. VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Eelduslikult on eelarve töövõtjale siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama. Hageja on väitnud, et pooled ei leppinud kokku ei töövõtulepingu hinnas ega ka konkreetsetes töödes, mida hageja töövõtjana pidi teostama. Hageja sõnul pidi ta teatud perioodil tegema nii palju töid, kui võimalik. Hageja hinnangul ei kinnita kostja viidatud 27.03.2012.a, 30.03.2012.a ja 18.04.2012.a hinnapakkumised, et pooled oleksid hinnapakkumiste alusel töövõtulepingu sõlminud. Kostjale esitatud ehitustööde päevikust nähtub, et hageja on teostanud kostja objektil ka erinevaid fassaaditöid, mistõttu ei saanud 18.04.2012.a hinnapakkumine olla töövõtulepingu eelarve. Hageja on kostjale tehtud tööde eest esitanud kaheksa arvet. Kuus arvet, mis kogusummas ületavad oluliselt kostja väidetava hinnapakkumise, on kostja hagejale tasunud. Kui eelarve on siduv, tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida. Asjas puuduvad tõendid poolte kokkuleppe kohta eelarve suurendamiseks. Fassaaditööde tegemist hageja poolt kinnitab kostja 13.05.2013.a esitatud pretensioon ja kostja vastus hagi terviktekstile (p 1.5). Kostja väidet poolte vahel väljakujunenud praktika kohta (tööde teostamine eelneva hinnapakkumise alusel ja ulatuses) ei toeta ka kohtule esitatud 27.03.2011.a hinnapakkumine, millest nähtuvalt on hinnapakkumine umbmäärane ja lõpuni arvutamata („Lõin natuke jämedalt tööde ja materjalide maksumust punase maja katuse renoveerimiseks“. „Kaarelement jäi veel arvestamata, sest lõpuni ei ole kindel tema saatus“). Kohtu hinnangul väljendub siduvas eelarves töövõtjale makstav tasu lõplikul kujul. Sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest (nt materjalikulukusest) väljendub siduvas eelarves töövõtja tasunõude suurus ning töövõtjale hüvitamisele kuuluvate kulutuste maksimumsumma. Mittesiduv eelarve kujutab endast töövõtjale makstava tasu suuruse eeldatavat kalkulatsiooni eelarve koostamise hetkel ning töövõtjale makstava tasu lõplik suurus selgub alles tegelike tööde mahu ja töövõtja tegelike kulude alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et arved tuli esitada vastavalt tegelikult teostatud tööle ja kui kostja oli tööd aktsepteerinud, tasus ta ka arved. Kohtu hinnangul ei ole lepingu tõlgendamisel võimalik järeldada, et pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu, kuna kostja on kuute hageja poolt esitatud arvet aktsepteerides tasunud hagejale väidetavast hinnapakkumisest oluliselt suurema summa. Hageja sai kostja sellisest käitumisest mõistlikult eeldada, et kokkulepitud perioodil teostatavate ehitustööde tegelikud mahud selguvad tööde käigus. Juhul, kui kostja ei nõustunud hageja arvetega, oleks kostja pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima juba siis, kui kostja arvestuse kohaselt eelarve täitus. Kostja ei ole vaidlusaluseid arveid tasunud põhjendusel, et hageja on selles osas ületanud kokkulepitud eelarvet (tasukokkulepet), samuti pole teada, mille eest arved on esitatud. Hageja on kohtu ette toonud tööde loetelu ja selgitanud, et kostja poolt maksmata arved nr 201305 ja 201310 hõlmasid fassaaditöid ja kaarelementi (puusepatööd), (tööde loetelus esimesena ja viimasena nimetatud). Kostja ei ole hageja loetletud töödele vastu vaielnud. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid eelarve suurendamises ja lisatööde eraldi tasustamises kokku leppinud. Seega luges kohus fassaaditööd ja kaarelementi puudutavad puusepatööd poolte vahelise töövõtulepingu esemeks. Hageja esitas nimetatud tööde eest arved nr 201305 ja 201310 kirjeldusega „katusetööd materjalidega“. Arvetel puudub muu täpsem kauba või teenuse kirjeldus. Kostja on vaidlustanud nende arvete aluseks olevate tööde tegemise ja nende vastuvõtmise, kuna pole teada, mille eest arved on esitatud. Hageja on menetluses läbivalt selgitanud, et tööd, mille eest hageja arvete nr 201305 ja 201310 alusel tasumist nõuab, on
6(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 kajastatud ehituspäevikus. Kostja on regulaarselt hagejalt nõudnud ehituspäevikute esitamist ning need on kostjale esitatud. Kohtu hinnangul puudub hagejal suulise lepingu korral võimalus tehtud tööde mahtu tõendada teisiti, kui ehituspäevikutega. Selliselt on pooled toiminud ka eelnevalt esitaud arvete tasumisel. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millise pooltevahelise kokkuleppe alusel ja milliste tööde eest on ta tasunud hageja esitatud kuus arvet, sealhulgas väidetavalt siduvat eelarvet ületava summa. Kostja ei ole arvete aluseks olevate ehituspäevikutes loetletud tööde tegemist vaidlustanud ega tööde eest tasumist tõendanud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kordagi hagejat teavitanud puudustega tehtud töödest või asjaoludest, mis tuleks ümber teha või, et mingid tööd ei ole lõpuni tehtud või vastuvõetavad. Kostja esitas alles 13.05.2013.a pretensiooni katuse- ja fassaaditööde nõuetekohaseks lõpetamiseks. Kohus leidis esitatud tõendeid kogumis hinnates ja poolte varasemat käitumist arvestades ning lepingut tõlgendades, et pooled leppisid töövõtulepingus kokku selliselt, et töövõtjale makstav tasu sõltus tegelikust tööde mahust ja kulukusest ning sellest tulenevalt on hagejal kui töövõtjal õigus nõuda kostjalt tasumist vaidlusaluste arvete aluseks olevates ehituspäevikutes loetletud tööde eest. Kostja ei ole väitnud, et tööpäevikutes kajastatud töid ei ole tehtud või, et kostja ei ole nende tööde tegemist soovinud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus töövõtulepinguga kokkulepitud tasu suuruse osas, hindas kohus tasu suuruse kindlakstegemise eesmärgil poolte vahel toimunud lepingueelseid läbirääkimisi ja tõlgendas suuliselt sõlmitud töövõtulepingut VÕS § 29 mõistes. Kohtu hinnangul oli töövõtulepingu alusel töö tegemise eest tasu saamise näol tegemist lepingu olulise tingimusega, mille vastu oli hagejal huvi lepingu sõlmimisel. Kuivõrd pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, ei ole kohtul võimalik üheselt kindlaks teha, millises tasus pooled lepingueelsetes läbirääkimistes kokku leppisid. Hageja on menetluses väitnud, et poolte kokkuleppel toimus tööde eest tasumine tunni hinna alusel tunnihinnaga 11,9 eurot tund. Kostja on eelnevalt hagejale sellise tasu arvestamise alusega esitatud arved tasunud. Kokku on kostja hagejale tasunud 30 067,36 eurot, s.o oluliselt suuremas summas, kui kostja käsitluse kohaselt eelarve ette nägi. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud poolte kokkulepet arvete edasiseks tasumiseks samal põhimõttel. Kohus leidis, et juhul kui kostja hinnangul olid pooled tasu osas hageja väidetust erinevalt kokku leppinud, oli kostja kohustus seda tõendada. Kostja ei ole poolte vahel teistsuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kohtu tuvastatud asjaolu töövõtulepingu mittesiduva eelarvega sõlmimise kohta, asus kohus seisukohale, et tööde eest tasumine toimus tunnitasu alusel ning tegelikult teostatud tööde eest. Eelöeldut toetab ka kostja poolt pidev huvi tundmine ehituspäevikute ja tunnitasu arvestuse kohta. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kostjale on tööd üle antud ehituspäevikute kostjale andmisega. Selline käitumine oli asja materjalidest nähtuvalt poolte vahel tavaline käitumine, millele järgnes kostja poolt arvete tasumine. Seega sai hageja lugeda tehtud tööd kostja poolt vastuvõetuks. Apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 02.11.2015.a otsuse ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule või teha uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leidis, et Harju Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme arvestades menetlusosaliste poolt menetluse jooksul esitatud väiteid ja tõendeid ning rikkunud menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 ja 2 sätestatuga ja lisaks jätnud otsuse olulises osas põhjendamata. Kostja leidis, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigust TsMS § 631 lg 2 mõttes, kuna maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja poolt menetluse kestel esitatud tõendid ja seisukohad ning jättis
7(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Samuti eiras maakohus Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 28.04.2015.a tehtud otsuses loetletud juhiseid tsiviilasja kohaseks ja õigeks lahendamiseks. Maakohtu poolt otsuses esiletoodud asjaolud ja järeldused on olulisel määral põhjendamata, maakohtu järeldused on vasturääkivad ning maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millistele poolte väidetele ja tõenditele tuginedes on maakohus otsuses toodud järeldusteni jõudnud, mistõttu ei ole otsus jälgitav ja on ebaseaduslik. Maakohus ei ole selgitanud välja vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid, kuna kohtuotsusest ei selgu, milliseid töid pidi hageja lepingu alusel üldse tegema ja kui palju selle eest tasu saama ega ka seda, mida hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle tasunud. Samuti ei ole maakohus suutnud selgitada ja põhjendada, kuidas toimus tööde üleandmine ja kas arved nr 201305 ja 201310 on muutnud sissenõutavaks. Kohus jõudis otsuses valele seisukohale, et pooled sõlmisid suulise ja tähtajalise töövõtulepingu Uustalu 4 asuva hoone puit- ja fassaaditööde teostamiseks perioodil 26.11.2012.a 14.03.2013.a ning hageja pidi töid teostama „nii palju kui jõuab“, kuna suuline töövõtuleping sõlmiti katusetööde teostamiseks ning puussepa ja fassaaditööd on katusepaigaldustööde üks osa. Hageja ja kostja vahel on alates 2009.a olnud koos Uustalu 4 hoone töövõtuga kolm töövõtusuhet, mille raames on kostja hagejalt tellinud erinevatele hoonetele katusetööde teostamise. Lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on alati toimunud selliselt, et kostja on küsinud hagejalt hinnapakkumise ning hageja on selle kostjale aktsepteerimiseks esitanud. Lähtudes esitatud hinnapakkumisest on hageja esitanud tegelikult teostatud tööde eest arved, mida kostja on tööde ülevaatamise järgselt tasunud. Pooled on eelnevalt alati lähtunud hageja hinnapakkumises esitatud hinnast ning pidanud eelarvet endale siduvaks vastavalt VÕS § 639 lg-le 1. Samuti on hageja eelnevalt alati tööd lõpetanud ja need kostjale üle andnud ning poolte vahel ei ole selles osas vaidlusi olnud. Kostja küll viitas nendele asjaoludele, kuid maakohus ei käsitlenud poolte eelnevat praktikat Uustalu 4 objekti töövõtusuhte tõlgendamise puhul. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei pidanud töövõtusuhtes saavutama mingisugust tulemust ega eesmärki ning pidi teostama kostjale umbmäärase koguse töid hageja väitel „nii palju kui jõudis“. Hageja lahkus töid lõpetamata objektilt 2013.a veebruaris kuna hageja ehitusbrigaadil oli hageja väitel vaja minna tööle uuele objektile Rootsi alates 15.03.2013.a ning hageja teatas kostjale 07.05.2013.a lõplikult, et ei kavatsegi objektil töid lõpetada ega teostada vaegtöid, kuna katus laskis läbi. Kostja tugines oma vastuväidetes asjaolule, et poolte vahel oli siduv eelarve kuna kostja küsis 05.12.2011.a hagejalt hinnapakkumist ja hageja edastas hinnapakkumised 30.03.2012.a e-kirjaga kostja objektijuhile IB-le katusetööde teostamiseks kokku summas 17 000 eurot ilma käibemaksuta ja 17.04.2012.a e-kirjaga hinnapakkumise 6 eurot katuse ruutmeetri kohta katuse vana osa kordategemiseks ning 20 eurot ruutmeetri kohta katuse uue osa ehitamise eest. Vaidlust ei ole, et katuse vana osa suurus oli 157,5 m2 ja uue osa suurus 167,4 m2 (sisaldas katuse osa ja vertikaalse fassaadi osa). Seega oleks katuse renoveerimise ja ehituse töö hind selle hinnapakkumise kohaselt 157,5 x 6 + 167,4 x 20 = 4293 eurot, millele pidi lisanduma materjalide maksumus vastavalt spetsifikatsioonile. Seega ehitustööde teostamise eest oli hageja ja kostja vahel kokkulepitud eelarve siduv, millele lisandus mittesiduv kokkulepe materjalikulu osas. Hageja seisukoht lepingu eesmärgi osas on selges vastuolus hageja enese käitumisega kuna hageja esitas kostjale e-postiga erinevad hinnapakkumised 27.03.2011.a, 30.03.2012.a ja 17.04.2012.a, millest võib selgelt järeldada, et hageja pidi katuse ehitustööd lõpuni viima. Kuigi hageja on hagis väitnud, et lepingu hinda kokku ei lepitud, on hinnapakkumistest selgelt nähtav, et hageja pidi tööd teostama katuse ruutmeetrite põhiselt, millele lisandus materjalide hind. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-60-15 viidanud, et alles kokkulepitud tulemuse kindlaksmääramisel on kohtul võimalik hinnata, kas ja millised puudused töövõtjate töös esinesid ning tööde lepingutingimustele vastavus tuleb
8(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile. Maakohus ei ole tuvastanud, milline pidi olema tööde tulemus, samuti kas ja millised puudused hageja töös esinesid ja kas töö vastas keskmisele kvaliteedile, rikkudes sellega otseselt ringkonnakohtu poolt antud juhiseid. Hageja poolt esitatud arved nr 201305 ja 201310 ei ole põhjendatud ja nende esitamiseks ei ole alust. Maakohus luges tööde teostamise kokkulepitud perioodiks 26.11.2012.a - 14.03.2013.a, kuid on valesti tõlgendanud asjas esitatud sellekohaseid tõendeid. Kohus viitas, et ligikaudselt samale ajavahemikule on viidanud ja seda tunnistanud ka kostja hagejale 13.05.2013.a saadetud pretensioonis. Maakohtu selline seisukoht ei põhine esitatud tõendil, kuna kostja piiritles oma pretensioonis tööde alustamise aja perioodiga 2011.a mai kuni 2013.a veebruar. Hageja on ise tunnistanud, et konsulteeris kostjat alates 2011.a kevadest. Tegelikkuses alustas hageja tööde teostamisega alates 2012.a kevadest kui hageja seaduslik esindaja OK esialgu osales ise ja juhendas kostja ehitajaid katusetööde teostamisel. Kostja poolt väidetu on eluliselt usutavam ka seetõttu, et hageja esitas omapoolsed hinnapakkumised tööde teostamiseks kostjale 27.03.2011.a, 30.03.2012.a ja 17.04.2012.a. Maakohus on ise otsuses sedastanud, et hageja väitel ei ole kokku lepitud hinnas ega konkreetsetes töödes, mida hageja pidi töövõtjana teostama, kuid hageja hinnangul ei kinnita tema poolt kostjale 27.03.2011.a, 30.03.2012.a ja 17.04.2012.a saadetud hinnapakkumised, et pooled oleksid hinnapakkumiste alusel töövõtulepingu sõlminud. Kostja hinnangul saab hageja poolt 17.04.2012.a esitatud hinnapakkumise alusel pidada siduvaks tööde teostamise hinda, kuid mitte materjalide hinda. Kostja palus hagejal teha pakkumise, mille hageja ka tegi ning mille kostja aktsepteeris. Kostja seadusliku esindaja väitel tingis teatava eelarve ületamise aktsepteerimise inimlik asjaolu, et katusetöid teostati sügisel enne talve tulekut ning hageja lahkumine oleks majale tekitanud olulist kahju. Samas viitas kostja esindaja AD hagejale mitmel korral, et ei nõustu eelarve ületamisega. Asjakohatu on maakohtu viide hageja poolt 27.03.2011.a saadetud hinnapakkumisele selleks, et välistada hinnapakkumiste siduvus. Kostja viitas, et on tuginenud oma vastuväidetes kogu menetluse jooksul hageja poolt 30.03.2012.a saadetud ja viimasele s.o 17.04.2012.a edastatud hinnapakkumisele ning ei ole tuginenud 27.03.2012.a tehtud hinnapakkumisele, kuna see oli tööde alustamise hetkeks hageja hinnangul selgelt aegunud. Samas ei ole maakohus otsuses üldse käsitlenud 30.03.2012.a ja 17.04.2012.a hageja poolt tehtud hinnapakkumistega seonduvat. Kostjale jäi arusaamatuks, miks on maakohus kõrvale jätnud põhjendamata hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumised. Maakohus tuvastas otsuses, et hageja poolt tuli arved esitada vastavalt tegelikult teostatud tööle ja kui kostja oli tööd aktsepteerinud, tasus ta ka hageja poolt esitatud arved. Kostja aga ei aktsepteerinud arveid nr 201305 ja 201310, kuna leidis, et hagejal puudus igasugune alus nende esitamiseks. Kohus leidis, et arved nr 201305 ja 201310 hõlmasid tasu fassaaditööde eest ja kaarelementi (puusepatööd) kuigi juba ülejärgmises lauses on kohus tuvastanud, et mõlemad arved on esitatud selgitusega „katusetööd materjalidega“ ning arvetel puudub igasugune täpsem kaupade või teenuste kirjeldus, kuid see järeldus põhineb ainult hageja poolt paljasõnaliselt esitatud väidetel ning vastavate tööde teostamine ei ole tegelikkuses millegagi tõendatud. Hageja poolt esitatud arvest nr 201310 ega arvest nr 201305 ei selgu, milliste tööde, teenuste või kaupade eest need arved on esitatud. Mõlema arve selgituseks on lisatud „katusetööd koos materjalidega“ ja kogus „1“. Arved ei sisaldada ainsatki viidet tööde üleandmisele, tööde üleandmise viisile, tööde üleandmise ajale ja materjalide ühikuhindadele. Samuti ei ole ühtegi viidet isegi ehituspäevikule, mille kohaselt on hageja väitel kostjale tööd üle antud. Kostja ei ole arveid nr 201305 ja 201310 omapoolselt kunagi aktsepteerinud ning neid arveid ei ole tegelikkuses objektiivselt võimalik töödega ja/või ehituspäevikuga seostada. Maakohus on selgitanud, et pooled leppisid töövõtulepingus kokku selliselt, et töövõtjale makstav tasu sõltus
9(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 tegelikust tööde mahust ja kulukusest ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumist vaidlusaluste arvete aluseks olevates ehituspäevikutes loetletud tööde eest. Samas ei ole kohus vähimalgi määral teostatud töid, ehituspäeviku kandeid ja arveid otsuses omavahel sidunud ega esitanud vastavat analüüsi ning kohtu vastavad paljasõnalised otsuses esitatud järeldused jäävad põhjendamatuteks ja arusaamatuteks. Maakohus viitas otsuses, et tööde mahtu ei saa tõendada millegi muu kui ehituspäevikuga, kuid arved nr 201305 ja 201310 ei ole mingilgi määral seostatavad hageja poolt kohtule esitatud ehituspäeviku kannetega ning ei hageja ega kohus ei ole seotust põhjendanud. Ehituspäeviku pidamise nõue tuleneb ehitajale ehitusseaduse § 15 lg 3 punktist 2, mis on üks osa ehitusdokumentidest, mis antakse üle ehitisregistrile, kohalikule omavalitsusele või muule pädevale asutusele. Käesoleval juhul ei ole hageja ehitusdokumendina koostanud kaetud tööde akte, millised praktikas esitatakse töövõtja poolt tellijale ja allkirjastatakse kahepoolselt. Ehituspäeviku kannetega ei saa tõendada tööde teostamist ja/või üleandmist töövõtulepingu mõistes ja arvete nr 201305 ja 201310 sissenõutavaks muutumist, kuna need ei ole omavahel seostatavad. Kostja ei ole ehituspäeviku väljavõtetes sisalduvat omapoolselt kinnitanud ega väljavõtteid allkirjastanud ning mitte miski ei kinnita, et ehituspäevikus sisalduvad andmed oleksid õiged. Kostjale jäi arusaamatuks maakohtu poolt otsuses esitatud etteheide, et kostja ei ole arvete nr 201305 ja 201310 aluseks olevate ja ehituspäevikus loetletud tööde teostamist vaidlustanud. Ka maakohus ei ole suutnud esitatud väidete ja tõendite pinnalt arveid ja ehituspäeviku kandeid seostada ning kostjale jäi arusaamatuks, kuidas oleks kostjal üldse võimalik vaidlustada ehituspäeviku sisu. Samuti on jäänud maakohtul tähelepanuta asjaolu, et hageja on ise menetluse jooksul korduvalt väitnud, et kostja ei vaidlustanud kunagi ühtegi ehituspäeviku kannet. Jääb arusaamatuks, mida ja kuidas oleks saanud kostja ehituspäevikutes vaidlustada. Maakohus on jõudnud valele seisukohale, et kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliste pooltevaheliste kokkulepete alusel ja milliste tööde eest on kostja tasunud hageja poolt eelnevalt esitatud kuus arvet, sealhulgas eelarvet ületava osa. Vastavate asjaolude tõendamiskoormis käesolevas tsiviilasjas on hagejal. Pooled ei ole antud juhul kokku leppinud erinevas tõendamiskoormises võrreldes seadusega ning juhul kui maakohus oleks soovinud, et kostja tõendaks neid asjaolusid, siis oleks kohus pidanud seda selgitama. Hageja esitanud arvete nr 201305 ja 201310 alusel väidetavalt teostatud tööde kohta vastukäivaid seisukohti, mis annab tunnistust sellest, et ka hageja ise ei olnud selgel positsioonil, milliseid tööd ta eelviidatud arvete alusel teostanud on. Ehituspäevikus loetletud tööd on väga üldist laadi, millest on võimatu teha järeldusi tööde koosseisu kohta. Samuti ei ole hageja esitanud kõiki ehituspäevikute väljavõtteid nädalate kohta, kuid maakohus ei ole neid asjaolusid üldse analüüsinud, kuigi eelnevas menetluses on nendele asjaoludele viidatud. Kohus on ekslikult ja tõendeid valesti hinnates ning vastuoluliselt leidnud, et kostja ei ole arvetes nr 201305 ja 201310 nimetatud töödele vastu vaielnud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (RKTKo 3-2-145-14, p 19; RKTKo 32-1-80-08, p 22). Antud juhul ei ole hageja tööde lepingukohasust tõendama asunud. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et hageja teostas tööd oluliste puudustega ning kostja esitas selle kohta hagejale 13.05.2013.a kirjaliku pretensiooni, millele kostja vastas 18.05.2015.a, et puudused tõepoolest eksisteerivad ning tema andmetel andis kostja nendest esmakordselt teada 29.03.2013.a, kuid tegelikkuses ilmnesid puudused juba 2013.a veebruaris. Käesoleval juhul on hageja kostja hinnangul rikkunud VÕS § 641 lg 2 punkti 2 kuna hageja teadis objektilt lahkudes, et töö ei sobi sihtotstarbega, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse ning kostja seda vajas ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui kostja võis mõistlikult tugineda hageja erialastele oskustele või teadmistele. Katuse
10(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 ulatuslik läbilaskmine katusetööde teostamise puhul on kindlasti nii oluline puudus, et hageja tegevus on VÕS § 641 lg 2 punkti 2 mõjualas ning hageja keeldus 18.05.2013.a saadetud vastuses pretensioonile igasugusest garantiist enda poolt teostatud töödele, kuna viitas taas, et eeltööd teostasid teised isikud. Kohus on viidanud kostja poolt 13.05.2013.a esitatud pretensioonile, kuid ei ole seda sisustanud. Hageja leidis, et kuna eelnevad tööd Uuevälja 4 hoonel teostas teine töövõtja, ei vastuta hageja mingil määral tööde kvaliteedi eest, mis on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga, kuna VÕS § 641 lg 3 järgi tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Vastutusest vabanemiseks tuleb töövõtjal tõendada, et ta on tehtud eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks piisavalt kontrollinud ning tellijat mittesobivusest detailselt informeerinud (RKTKo 3-2-1-32-12). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjat vastavatest puudustest informeerinud ning hageja pidi tagama katuse nõuetele vastavuse. Vastavaid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Katusetööde teostamise juures on algusest peale olnud otsene juhendaja hageja seaduslik esindaja OK kui katusetäid teostasid kostja enda ehitusmehed ning ükski kolmas isik ei ole katusetöid teostamas käinud. Kostja esitas maakohtule tõendi selle kohta, et hageja poolt alustatud tööd lõpetas teine ehitusettevõtja, kes ühtlasi kõrvaldas hageja poolt teostatud töödes esinenud puudused. Kostja on käesolevas menetlusdokumendis juba viidanud VÕS § 638, mille kohaselt peab hageja tõendama, et kostja keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Praegusel juhul ei oska hageja tegelikkuses isegi nimetada, millised tööd arvete nr 201305 ja 201310 alusel kostjale üle anti, rääkimata nende lepingukohasusest. Antud asjaolusid ei käsitlenud maakohus oma lahendis. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas on kohus jõudnud seisukohale, et poolte kokkuleppel toimus tööde eest tasumine tunnihinnaga 11,90 eurot tund. Kohus väitis, et kostja on eelnevalt hagejale sellise tasu arvestamise alusega arved tasunud, kuid ei teinud viidet ühelegi konkreetsele arvele ega näidanud otsuses vastavaid arvestuskäike, millele tugineb tema otsus. Hageja ei tõendanud, et poolte vahel lepiti kokku tunnitasu määr 11,90 eurot tund. Hageja on väitnud, et vastavat hinnakokkulepet tõendab tema 30.12.2012.a saadetud e-kiri kostjale, kuid see ei kajasta ühelgi viisil kostja tahteavaldust hinnakokkuleppe aktsepteerimiseks. Isegi kui arved nr 201305 ja 201310 oleks võimalik siduda ehituspäevikus loetletud töödega, siis hageja väidetud töötundide arv ja tunnitasu 11,90 eurot korrutis ei kattu arvete nr 201305 ja 201310 summadega. Kostjale oli üllatuslik kohtu järeldus, et kostja ülesanne oli tõendada, et pooled on kokku leppinud teistsuguses tasumääras ning kostja ei ole seda tõendanud. Juhul kui kohus arvas, et tõendamiskoormis jaguneb teisiti, oleks ta pidanud kostjale seda selgitama. Kostja esitas kohtule hageja poolt kostjale saadetud hinnapakkumised, tuginedes hageja poolt kostja objektijuhi IB 17.04.2012.a hinnapakkumisele Uustalu 4 objekti katusetööde teostamiseks, mille kohaselt pidid tööd maksma 4293 eurot ning millele pidi lisanduma materjalide maksumus. Nimetatud pakkumus tehti ruutmeetripõhise hinnaga 6 eurot ruutmeetri kohta katuse vana osa kordategemiseks ning 20 eurot ruutmeetri kohta katuse uue osa ehitamise eest, kuid kohus ei ole otsuses avaldanud ja analüüsinud, miks ta nimetatud hageja hinnapakkumisega tasukokkuleppe sisustamisel ei arvesta. Maakohus on rikkunud ringkonnakohtu juhist, et juhul kui selget tasukokkulepet ei tuvastata, kuuluks vastavalt VÕS § 637 lg 1 tasukokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja esitas 31.07.2014.a kohtule taotluse AD tunnistajana ülekuulamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja esitas uuesti taotluse tunnistajate AD ja kostjat ehitusmaterjalidega varustanud VM ülekuulamiseks 25.11.2014.a kuid kohus jättis kostja taotluse 27.11.2014.a
11(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 toimunud istungil rahuldamata, kuna maakohtu arvates oli asjas kogutud piisavalt tõendeid tsiviilasja õigeks lahendamiseks. Kostja esitas uuesti taotluse AD tunnistajana ülekuulamiseks 18.08.2015.a toimunud istungil, kuid kohus jättis ka selle rahuldamata, kuna leidis, et AD esindab menetluses kostjat volikirja alusel. Kostja soovis AD tunnistajana üle kuulata, kuna hageja on ise hagiavalduses selgitanud, et suuline töövõtuleping sõlmiti kostja esindaja AD-ga ning kõik töövõtuga seotud korraldused tulid otse temalt. Hageja sõnul olid ka kõik varasemad suulised töövõtulepingud AD-ga. Eelneva tõttu oleks AD saanud anda ütlusi, mis oleks suulise töövõtulepingu tõlgendamisel olnud väga olulised, kuid maakohtus ei rahuldanud kostja vastavat taotlust, mis on kostja hinnangul oluline menetlusõiguse rikkumine, kuna antud juhul on iga tõend suulise töövõtulepingu tõlgendamisel olnud oluline ning see on viinud ebaõige otsuse tegemiseni maakohtu poolt. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta seega rahuldamata. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja esitas kostja suhtes teenuse osutamise lepingust tuleneva tasunõude ja tasu maksmisega viivitamisest tuleneva viivisenõude, esitades järgmised faktiväited: -hageja ja kostja sõlmisid lepingu, millega hageja kohustus kostja ees teostama ehitusobjektil vajalikke katuse ja fassaaditöid, hinnaga 11,90 eurot iga teostatud töömehe töötunni eest; -poolte kokkulepe ei olnud suunatud mitte konkreetse resultaadi saavutamisele, vaid sellele, et hageja oma töömeeste töö kaudu aitab resultaadi saavutamisele kaasa; -tasu tuli maksta mitte siis, kui saavutatakse konkreetne resultaat, vaid siis, kui hageja töömehed teevad töötunde, mis viib resultaadi saavutamisele lähemale; -hageja ei pidanud tagama oma töömehi ja nende tööd objektil mitte kuni objekti valmimiseni, vaid kuni 14.03.2013.a; -pooled olid kokku leppinud selles, et hageja esitab kostjale teostatud töötundide kohta aruanded, mille raames kiidab kostja tehtud töötunnid heaks; -kostja vaidlusaluste arvete aluseks olevate töötundide tegemist heaks ei kiitnud, kuid ei esitanud vastuväiteid selle kohta, et töötunde ei oleks tehtud, et töötunde ei tehtud lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks, või et töö ei vastanud nõuetele. Hageja tugines sellele, et vastavad etteheited esitati liiga hilja; -heakskiitmine toimub paralleelselt töö aruande esitamisega esitatud arve tasumise teel; -hageja töömehed tegid töid, mille kohta esitas hageja kostjale aruanded ja arved (201305 ja 201310), kuid mida kostja ei tasunud. Kostja vaidles hagile vastu.
11.Nendel asjaoludel esitatud hagi puhul tuleb hagejal tõendada, et poolte vahel oli teenuse osutamise leping ja teenuse osutamise leping oli sõlmitud just sellise sisuga, et hageja tegi kostja suhtes lepinguga kokku lepitud sooritused ja kostja keeldus alusetult sooritusi vastu võtmast.
12(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326
12.Iseenesest ei vaidle hageja ja kostja selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping. Samas väidab kostja, et pooltevahelise lepingu raames oli kokku lepitud konkreetse resultaadi saavutamine ja siduv eelarve. Kostja tugines seejuures IB 30.03.2012.a e- kirjale (t II kd lk 190). Kostja väitis, et poolte vahel oli kokku lepitud resultaadi saavutamine 17 000 euro eest, kuid kostja oli hagejale konkreetsete tööde eest tasunud enam kui 30 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja esindaja AD sai IB-lt 30.03.2012.a ekirja, milles nimetati konkreetseid summasid konkreetsete tööde eest, ei saa selle tõendi alusel siiski järeldada, et hageja ja kostja sõlmisid siduva eelarvega töövõtulepingu, mille alusel võlgnes hageja kostjale konkreetsed resultaadid. Sellisele seisukohale tuleb asuda seetõttu, et kostja enda väidete kohaselt maksis kostja hagejale vaidlusaluste tööde eest 17 000 euro asemel enam kui 30 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui pooled oleksid siduvas eelarves kokku leppinud, ei oleks kostjaga sarnane mõistlik isik sedavõrd suures ulatuses eelarvet ületavat tasu maksnud. Kostja esitas ka oma selgitused, millega ta põhjendas eelarve suurt ületamist. Viimased põhjendused esitas kostja apellatsioonkaebuses. Kostja põhjendas eelarve ületamist sellega, et kostjal oleks talvel võinud tekkida raskusi uute töömeeste leidmisega. Ringkonnakohus leiab, et selline põhjendus eelarve sedavõrd suure ületamise osas ei ole eluliselt usutav. Ringkonnakohtu hinnangul ei maksaks kostjaga sarnane mõistlik isik peaaegu kaks korda kokkulepitust rohkem raha ja seda veel selliselt, et tööd olid jätkuvalt lõpetamata, pelgalt põhjusel, et kostja kartis kaotada ehitajaid. Ringkonnakohus leiab, et siduva eelarve puudumist ja seda, et pooled ei leppinud konkreetses resultaadis kokku, tuleb järeldada ka sellest, et kostja ei maksnud hagejale tasu mitte peale kokkulepitud resultaadi valmimist vaid jooksvalt. Sellele, et pooled ei leppinud siduvas eelarves kokku, viitab ka see, et hageja esitas kostjale tööde aruandeid, mida hageja nimetas tööde päevikuteks, kus oli tundide kaupa välja toodud, mitu tundi töid teostati ja milles tööd seisnesid. Juhul, kui pooled oleksid siduvas eelarves kokku leppinud, ei oleks kostja selliseid aruandeid nõudnud ja hageja ei oleks aruandeid esitanud.
13.Kuigi kostja väitis, et hageja ja kostja varasem praktika oli alati selline, et hageja teostas töid vastavalt siduvatele hinnapakkumistele, ei saa selle väite alusel järeldada, et käesolev teenuse osutamise leping oli töövõtuleping, mis oli sõlmitud konkreetse resultaadi saavutamiseks ja siduva eelarvega. Esiteks ei ole kostja tõendanud, et kõik varasemad pooltevahelised lepingud olid sõlmitud siduva eelarvega. Teiseks, isegi siis, kui varasemad lepingud oleksid olnud sõlmitud siduva eelarvega, ei saa sellest automaatselt järeldada, et ka käesolev leping oli sõlmitud samadel tingimustel. Seda põhjusel, et lisaks kostja väitele varasema praktika kohta, on menetlusosalised vaidlusaluse lepingu kohta esitanud ka muid väiteid, mida tuleb vaidlusaluse lepingu olemuse ja sisu hindamisel arvestada. Nii väitis kostja, et vaidlusaluse lepingu puhul oli siduv eelarve 17 000 eurot, kuid kostja tasus hagejale selle lepingu alusel enam kui 30 000 eurot. Teiseks, on menetlusosalised esile toonud, et vaidlusaluse lepingu puhul nõudis kostja hagejalt iga arve puhul detailseid aruandeid iga töötunni kohta, mida kostja kontrollis enne arve tasumist. Kolmandaks, kostja viitas sellele, et ta maksis hagejale enam kui 30 000 eurot jooksvalt, st enne siduva eelarvega kokku lepitud resultaadi saavutamist. Need asjaolud viitavad sellele, et sõltumata sellest, millised olid poolte varasemad kokkulepped, ei saanud käesolev leping olla siduva eelarvega, konkreetse resultaadi saavutamiseks sõlmitud töövõtuleping.
14.Ringkonnakohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid suulise teenuse osutamise lepingu, mille sisu oli see, et hageja peab kostjale osutama teenust, mis seisneb selles, et hageja töömehed teevad kostja ehitusobjektil töid ja hageja juhendab töömehi ning kostja peab maksma hagejale tehtud töötundide eest 11,90 eurot iga töömehe töötunni eest. Kohus tuvastab poolte vahel sellise sisuga lepingu sellel alusel, et hageja saatis kostjale 30.12.2012.a e- kirja (t
13(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 II kd lk 134), millest nähtub, et hageja esitas kostjale aruande tehtud töötundide kohta. Selles e- kirjas palus hageja kostjalt e- kirjas viidatud tööde heakskiitmist. Sellest e- kirjast nähtub, et hageja soovis saada tasu viisil, et ühe hageja töömehe töötunni tasu oli 11,90 eurot. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (t II kd lk 136-137) tasus kostja sellise töö aruande alusel koostatud arve, viitega konkreetsele arvele. Seda, et hageja töömeeste töötundide aruannet ei esitanud hageja omal algatusel, vaid et seda nõudis kostja, tuleb järeldada kostja esindaja 16.12.2012.a e- kirja alusel (t II kd lk 140), millest nähtub, et kostja esindaja AD küsis hagejalt, vastavalt hageja ja kostja vahel räägitule päeva/ inimeste tabelit. Eespool toodust tuleb järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et hageja töömehe töötund on 11,90 eurot ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu mitte konkreetse resultaadi saavutamise eest vaid iga töömehe poolt tehtud töötunni eest.
15.Eelmises lõigus käsitletud tõenditest (t II kd lk 136-137 ja lk 140) järeldab ringkonnakohus ka seda, et kuna hageja ei pidanud tagama kostjale konkreetset resultaati, ei pidanud hageja töötama kostja objektil kuni kindla eesmärgi saavutamiseni. Hageja väitis, et ta lubas kostjale, et tema töömehed teevad kostja objektil tööd nii kaua, kui hageja töömehed on vabad, st kuni 14.03.2013.a. Kostja väitis, et hageja kohustus objektil kokku lepitud tööd valmis ehitama. Hageja tõendas, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja töömehed teevad objektil töid, mille eest tasutakse mitte siis kui resultaat saavutatakse, vaid perioodiliselt ja mitte resultaadipõhiselt, vaid töötunni põhiselt. Kostja ei ole tõendanud seda, et hageja oleks võtnud kohustuse teha tööd lõpuni või saavutada mingi konkreetne resultaat. Eespool asus kohus seisukohale, et 30.03.2012.a hinnapakkumise alusel sellist järeldust teha ei saa. Sellist järeldust ei saa teha ka muude hinnapakkumiste alusel, mida kostja 2012ndal aastal sai. Kuigi kostja huvi võis olla suunatud lõppastmes tööde valmisehitamisele, ei saa kohus ilma tõenditeta tuvastada, et hageja töö valmisehitamise kohustuse võttis. Seda, et kõikide ehituslepingutega võetakse ehitaja poolt objekti valmisehitamise kohustus, ei saa pidada üldteadaolevaks asjaoluks. Ringkonnakohtu hinnangul see ka alati nii ei ole. Seda eriti olukorras, kus ehitaja rakendab tunnitasu alusel oma töömehi mingil objektil selliselt, et iga töötunni sooritamise kohta tuleb esitada aruanne ja tasu saamise eeldusena peab tellija töötundide tegemise heaks kiitma. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et hageja pidi oma töömehi rakendama kostja objektil ja kostja pidi maksma hagejale iga töömehe töötunni eest ja kuna asjas ei ole tõendamist leidnud see, et hageja oleks võtnud endale kohustuse teha töid kuni konkreetse resultaadi saavutamiseni, tuleb asuda seisukohale, et hagejal on õigus nõuda tasu hageja töömeeste töötundide eest, mis leiavad tõendamist, sõltumata sellest, et hageja ei ehitanud objekti lõpuni ja kostjal ei ole õigust keelduda tasu maksmisest põhjusel, et objekt jäi lõpetamata.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kostjale töömeeste töötunde niipalju kui hageja jõuab, on vastuolus VÕS §-ga
635.Dispositiivse võlaõigusseaduse kohaselt võivad lepingupooled sõlmida sellise sisuga lepinguid nagu nad soovivad. Iga ehitamise leping ei pea alati olema konkreetse resultaadi saavutamisele suunatud leping. Juhul kui pooled sõlmivad teistsuguse sisuga lepingu, ei tähenda see, et seadusest kõrvale kalduv kokkulepe oleks tühine või lepingule tuleks anda tüüpilise töövõtulepingu sisu.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohtu järeldus, mille kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja peab tegema niipalju töömeeste töötunde kui ta jõuab, läheb vastuollu hageja poolt esitatud väidetega. See, et kostja väitis, et hageja töötaja esitas kostjale kolm hinnapakkumist, ei tähenda, et hageja ja kostja sõlmisid just nendel tingimustel töövõtulepingu. Toimikumaterjalidest nähtuvalt asus
14(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 hageja lepingut täitma viisil, mis hälbis olulisel määral sellest, mida hinnapakkumistes kajastati. Kostja nõudis hagejalt tundide kaupa detailseid aruandeid, mida ei ole kokkulepitud tasu puhul vaja, kostja maksis hagejale 17 000 euro asemel enam kui 30 000 eurot, kostja maksis hagejale raha jooksvalt ja mitte peale resultaadi saavutamist, kostja kontrollis mitte seda, kas mingid konkreetsed resultaadid on katusel saavutatud vaid seda, kas hageja töömehed ikka väidetud töötunnid tegid.
18.Hageja tugines käesolevas kohtumenetluses väitele, et pooltevahelise praktika kohaselt pidi kostja hageja töömeeste töötunnid heaks kiitma. Eespool viidatud tõenditest nähtuvalt saab seda järeldada ka pooltevahelisest praktikast. Kostja vaidlusaluste arvete alusel teostatud töid heaks ei kiitnud. Seega sõltub hagi rahuldamine sellest, kas hageja suudab tõendada, et tema töömehed tegid tööd, mis on kajastatud vaidlusalustel arvetel ja tööd olid sellised, mida hagejal pooltevahelise teenuse osutamise lepingu alusel teostada tuli. Hageja esitas kostjale vaidlusalused arved nr 201305 ja 201310. Arve nr 201305 saamisele vastuseks küsis kostja raamatupidaja (t II kd lk 164), et kostja juhatuse liige tahab teada, mis summas on tehtud tööd, mis summas materjalid ja materjalid lahtikirjutatult koos hindadega. Sellele vastuseks saatis hageja esindaja samal päeval e- kirja (t II kd lk 138), milles käsitles detailselt ja üksikasjalikult, millest arve kujunes. Käsitluse aluseks olevad tööde kirjeldused ja materjali arve esitas hageja samuti kohtule (t II kd lk 138- 166). Seega sai kostja üksikasjaliku ülevaate sellest, mis oli materjali kulu. Suurema osa materjalide kulu osas esitas hageja kostjale ka arve (t II kd lk 165). Materjalikulu osas ei esitanud hageja kuludokumente kulu kohta summas 55 eurot, kus kulu moodustus kahe trepiastme materjalikulust summas 25 eurot ja tellingute eest antud konjakikulus 30 eurot. Hageja väidete kohaselt ei esitanud kostja sellise aruande peale hagejale vastuväidet, et töid ei tehtud, et töid tehti väiksemas mahus või et tööd mis tehti, ei olnud lepingu järgi vajalikud. Hageja tugines sellele, et kostja esitas hagejale pretensiooni (vt kostja 13.05.2013.a pretensioon t I kd lk 10), milles kostja heidab hagejale ette seda, et katus sajab läbi ja hageja ei teinud töid lõpuni. Kostja ei ole kohtumenetluses tuginenud sellele, et kostja oleks vahetult peale vaidlusaluse arve saamist või ka mõistliku aja jooksul hiljem esitanud konkreetseid etteheiteid, millest nähtuks, et ta ei tunnista, et töid tehti või et tööd ei olnud kohased. Viidatud pretensioonist võib järeldada, et kostja ei olnud nõus hagejale raha maksma põhjusel, et hageja ei teinud töid lõpuni ja katus lasi väidetavalt vett läbi. Sellest tulenevalt võis hagejaga sarnane mõistlik isik järeldada, et kostja ei vaidlusta tööde tegemist ja seda, et tööd olid lepingukohased, vaid kostja keeldus maksmisest muudel konkreetsetel põhjustel. Sellises olukorras ei pidanud hagejaga sarnane mõistlik isik eeldama, et ta peaks hakkama tööde tegemise ja lepingukohasuse kui sellise kohta tõendeid koguma (poolelioleva objekti fotografeerimine, konkreetsete töömeeste küsitlemine ja nendelt detailsete seletuste võtmine vahetult peale konkreetsete tööde tegemist, kus konkreetsed töö tegemise detailid töömeestel veel meeles on vms). Hageja ja kostja vaheline praktika oli selline, et pooled kirjalikke teenuse osutamise lepinguid ei sõlminud ja tööde vastuvõtmine toimus selliselt, et hageja esitas kostjale aruande, mille kohta esitas kostja soovi korral lühikese aja jooksul täiendavate selgituste saamise nõude, mille peale hageja seejärel kostja soovi korral konkreetsetele küsimustele vastas. Vaidlusaluste arvete puhul ei esitanud kostja mingeid pretensioone, mis oleksid viidanud sellele, et kostja töid ja nende kohasust kui sellist ei tunnista. Seetõttu oleks hea usu põhimõtte vastane, kui kohus määraks tõendamisstandardi selliselt, et hageja peaks olulise aja möödudes esitatud vastuväidete tõttu esitama lisaks töö töötundide üksikasjalikule kirjeldusele (dokumentaalne tõend, mida ei koostatud mitte kohtu jaoks vaid kostjale heakskiitmiseks esitamiseks) täiendavaid tõendeid, mille hankimist ja kogumist ei saanud hageja ajal, kui see oli võimalik, pooltevahelisest praktikast ja kostjapoolsetest avaldustest tulenevalt, vajalikuks pidada. Hageja lähtus ka vaidlusaluste tööde dokumenteerimisel pooltevahelisest senisest praktikast ja koostas samasugused aruanded, mis varasemalt kostjale sobisid ja millega seoses
15(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 esitas kostja hagejale konkreetseid küsimusi, kui kostjale jäi midagi arusaamatuks või kui kostja mingis kulus kahtles. Senise praktika kohaselt hakkas hageja täiendavate selgituste andmiseks vajalikke dokumente ja tõendeid koguma siis, kui kostja nõudis mingi konkreetse kulu osas selgitust. Olukorras, kus kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul peale vaidlusaluste arvete saamist vastuväiteid tööde kui selliste tegemisele ja tööde kohasusele, võis ja pidi hageja aru saama, et ta ei pea raha saamiseks koguma tõendeid mitte selle kohta, kas ta töömehed vastavaid töid tegid, kas vastav materjali kulu oli või kas tööd olid kohased, vaid et hageja peab tegelema kostja poolt esitatud etteheidete (väidetav katuse läbijooks ja väidetav tööde lõpetamata jätmine) ümberlükkamisega. Samas, sellised tõendid, millega saab tõendada, et hageja töömehed konkreetsed töötunnid tegid ja mida nad vastavate tundide raames tegid, on sellised, mille hankimine muutub ajas järjest raskemaks ja hiljem hangitud tõendite usaldusväärsus järjest langeb. Nii näiteks ei suuda töömehed aja möödudes enam meenutada, mida täpselt nad 2013. aasta kevadel tegid. Samuti on kostja väitnud, et vaidlusalused tööd on tänaseks lõpetatud. Seega ei saaks vaidlusaluseid asjaolusid pooleli oleva ehitusobjekti alusel tuvastada. Sõltumata sellest, kas kostja teadlikult ja tahtlikult esitas alguses hoopis teiselaadilised vastuväited, oleks hea usu põhimõtte vastane, kui kostja võiks vabaneda raha maksmise kohustusest enda käitumise tõttu, põhjusel, et hageja ei asunud kostja käitumisest tulenevalt hankima tõendeid ajal, kui see oli veel võimalik. Eespool toodust tulenevalt ja arvestades seda, et hageja on esitanud vaidlusaluste tööde tegemise ja materjalikulu kohta tõendid (t II kd lk 138 jj) ja arvestades ka seda, et kostja peale arvete saamist mõistliku aja jooksul ei vaidlustanud tööde tegemist ega tööde ning materjali kohasust, leiab ringkonnakohus, et käesolevas menetluses esitatud tõendite alusel tuleb lugeda tõendatuks see, et hageja teostas vaidlusalustes arvetes näidatud tööd ja kulutas näidatud materjali ja tööd ja materjali kulu oli kohane. Tõendite hindamisel saab ja tuleb arvesse võtta muuhulgas ka vastaspoole käitumist ajal, mil arved esitati.
19.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus jõudis õigele järeldusele, et hagejal on õigus nõuda teenuse osutamise lepingust tulenevalt arvete nr 201305 ja 201310 tasumist.
20.Kostja leidis, et ta võib keelduda arvete tasumisest põhjusel, et hageja ei teinud töid lõpuni. Selleks, et kostja saaks vastuväitena tugineda tööde lõpetamata jätmisele, tulnuks kostjal tõendada, et hagejal lasus tööde lõpetamise kohustus. Kostja väitis, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, millega võttis hageja kohustuse teha katusetööd lõpuni selliselt, et selle tagajärjel valmib nõuetele vastav, lõpetatud katus. Eespool asus kohus poolte faktiväidete ja tõendite hindamise tagajärjel seisukohale, et sellist kostja poolt soovitud järeldust teha ei saa. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et see, et hageja ei ehitanud katust lõplikult valmis, oleks käsitletav hagejapoolsete kohustuste rikkumisena. Eespool toodust tulenevalt ei saa kostja keelduda raha maksmisest põhjusel, et hageja katust lõplikult valmis ei ehitanud.
21.Kostja leidis, et tal on õigus keelduda arvete tasumisest põhjusel, et katus lasi vett läbi. Hageja tugines sellele, et kostja ei ole väidetavat läbijooksu tõendanud, veelgi vähem, kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks teada, kus täpselt läbijooks oli, mis oli läbijooksu põhjus jne. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja soovib vastuväitena esitatud omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise, lepingust osalise taganemise, hinna alandamise või kahju hüvitamise nõudele tugineda, tuleb katuse läbijooks kui asjaolu tõendada kostjal. Samuti tulnuks kostjal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saanuks järeldada, kus täpselt väidetav läbijooks oli ja mis selle põhjustas. Kuna kostja väitis, et tänaseks on tööd lõpetatud ja objekt on viidud seisundisse, mis kostja hinnangul vastab nõuetele, pidi kostja poolt
16(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 käsundatud muu spetsialist väidetava läbijooksu, kui see aset leidis, täpsed asjaolud tuvastama. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Kostja ei saa raha maksmisest keeldumise alusena väidetavale läbijooksule tugineda ka seetõttu, et kostjal tulnuks tõendada, et läbijooks oli hageja kohustuste rikkumise tagajärg, st seda, et hagejal oli kohustus midagi teha, mille tegemata jätmine või nõuetele mittevastav tegemine põhjustas läbijooksu. Kostja tugines menetluses sellele, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille kohaselt oli hagejal kohustus rajada nõuetele vastav ja lõplikult valmis katus. Eespool asus kohus seisukohale, et sellist väidet tõendatuks lugeda ei saa. Teiseks võib kostja avaldustest järeldada, et kostja tugines sellele, et kuna katus lasi väidetavalt vett läbi, ei pea kostja tasuma hagejale enne ühtegi jooksvat arvet, kui läbijooksu probleem on likvideeritud. Seejuures tulnuks kostjal samuti tõendada, et läbijooks on hageja kohustuste rikkumise tagajärg. Kuna kostja tugines käesolevas kohtumenetluses sellele, et kostja tasus hagejale vaidlusaluse lepingu alusel jooksvate arvete tasumiseks enam kui 30 000 eurot, tuleb asuda seisukohale, et kostja kiitis nimetatud summa osas hageja senised tööd heaks. Tööde heakskiitmine tähendab seda, et juhul, kui teenuse saaja soovib peale tööde heakskiitmist tööde lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, tuleb teenuse saajal tuua kohtu ette konkreetsed asjaolud ja tõendada, et tegemist oli teenuse osutaja poolsete rikkumistega. Seda kostja teinud ei ole. Väidetav läbijooks ei saa olla raha maksmisest keeldumise alus ka seetõttu, et hageja ei teinud töid lõpuni. Hageja väitis käesolevas kohtumenetluses, et läbijooks võis olla tingitud sellest, et tööd ei olnud lõpetatud. Selline hageja väide on eluliselt usutav. Seda enam, et kostja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et mis laadi läbijooksuga on tegemist ja mis asjaoludest see tulenes. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et hagejal ei lasunud kohustust töid lõpuni teha. Menetluses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja poolt tööde lõpuni tegemata jätmine oleks käsitletav lepingu rikkumisena.
22.Maakohtus leidis õigesti, et kuna põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue.
23.Eespool käsitlemata apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et ehituslepingust tulenevat hagi saab rahuldada üksnes juhul, kui kohus teeb mingid asjaolud kindlaks. Hagilises menetluses ei ole nii, et kui kohus mingeid asjaolusid kindlaks teha ei saa, siis ei saa kohtuasja lahendada. Hagilises menetluses ei tee kohus asjaolusid omal algatusel kindlaks. Hagilises menetluses määratleb kohus, mis on tõendamisele kuuluvad asjaolud, kummal poolel lasub tõendamiskoormis, mis on vaidlusvälised asjaolud (vastaspoole omaksvõtt või asjaolu üldteada olevaks lugemine) ja kas tõendamisele kuuluvad asjaolud saab lugeda tõendatuks. Sellest lähtuvalt otsustab kohus, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Omal algatusel kohus asjaolusid välja ei selgita. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on hageja tema tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud kohtu ette toonud ja tõendanud ning kostja ei ole oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Sellel põhjusel kuulub hagi rahuldamisele.
24.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus eksis, kui tuvastas, et hageja tegi objektil töid kuni 14.03.2013.a. Kostja väide, et kostja ühes pretensioonis viitas sellele, et töid teostati veebruarini, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Peale seda, kui hageja tööde tegemise lõpetas, esitas kostja hagejale pretensiooni, mis seisnes selles, et hageja töid edasi ei teinud. Ka sellest pretensioonist endast (t I kd lk 10) ei saa selgelt ja otseselt välja lugeda, et 14.03.2013.a märtsini hageja töid ei teinud. Teiseks, hageja vastas sellele pretensioonile (t I kd lk 12 jj) ja hageja kostja pretensiooni ei tunnistanud. Vastuskirjas viidati selgesti, et töid teostati kuni 14.03.2013.a. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust eelistada
17(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 kostja poolt esitatud kirja hageja poolt esitatud kirjale. Samas on muude tõenditega (eespool käsitletud tööde aruanded) tõendatud, et hageja tegi töid ka märtsis 2013.a.
25.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et vaidlusaluste arvetega (arved nr 201305 ja 201310) seoses ei ole võimalik aru saada, mille eest on arved esitatud. Kostja raamatupidaja nõudis seoses arvega nr 201305 täpset aruannet, mille hageja esitas (t II kd lk 138 jj). Ka arve nr 201310 kohta on detailne aruanne esitatud (t II kd lk 153 jj). Viidatud aruannetest nähtub selgesti, mille eest on arved esitatud. Maakohus on teinud tsiviilasja materjalide alusel õige järelduse, et tööd on arvetega seostatavad (vt t II kd lk 138). Olukorras, kus hageja tõendas selle, et poolte kokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda iga hageja töömehe töötunni eest 11,90 eurot ja olukorras, kus hageja esitas nii tööde kirjeldused päevade ja tundide kaupa ning ka kalkulatsioonid, oleks kostja pidanud selgitama, millega konkreetselt ta mingis arvestuses ei nõustu. Kostja esitas aga üldsõnalise ja konkretiseerimata väita, et arved ei ole töödega seostatavad.
26.Kuigi töötundide aruanded on hageja poolt koostatud, ei tähenda see, et neid ei saa käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Vastavaid dokumente ei koostatud kohtumenetluse jaoks ega kohtumenetlust silmas pidades. Samasuguseid aruandeid koostas hageja kostjale ka varem, sh nende kuue arve väljamaksmise eeldusena, mida kostja aktsepteeris. Eespool põhjendas ringkonnakohus, miks tuleb vastavaid tõendeid lugeda piisavateks. See kostja väide, et hageja töömehed võinuksid korduvalt näiteks tellinuid üles seada ja neid siis maha võtta või teha muid tarbetuid toiminguid, ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist. Tehtud tööde loetelus esile toodud tööd on kirjelduste järgi katusetööde tegemise seisukohast kohased ja katusetöödega seostatavad. Isik, kes oleks saanud kohtumenetluses esile tuua, et loetletud tööde osas oli midagi ebavajalikku või tarbetud või korduvat, oli kostja. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja töömehed oleksid korduvalt tellinguid üles pannud ja siis jälle maha võtnud või teinud midagi tarbetut.
27.Kuigi kostja väitis, et tema jaoks jäi arusaamatuks, kuidas ta oleks saanud vaidlustada ehituspäevikute sisu, ei saa selline väide tingida hagi rahuldamata jätmist. See kas ja kui siis millistele väidetele tuginedes kostja hagile vastu vaidleb, on kostja otsustada. Juhul, kui hageja oleks esitanud põhjendamatud arved, oleks kostja saanud arvetele ja tööde aruannetele vastu väita, et nimetatud töid ei tehtud, et tööd, mis tehti on kaetud varasemate arvetega, et töid ei olnud vaja teha vms. Selliseid vastuväiteid kostja mõistliku aja jooksul ei esitanud. Ka kohtumenetluses on kostja põhimõtteliselt piirdunud vastuväidetega, et ei ole teada, mis töid hageja tegi.
28.Kostja heitis apellatsioonkaebuses hagejale üldsõnaliselt ette vastukäivate seisukohtade esitamist. Mingit sellist hageja seisukohtade vastukäivust, mis annaks aluse kahelda hageja väidete ja hageja poolt esitatud tõendite õigsuses, ei ole kohus suutnud tuvastada.
29.Maakohus ei eksinud, kui leidis, et kostja ei ole küll vaidlusaluseid arveid heaks kiitnud, kuid samas ei ole kostja esitanud vastuväiteid, et töid ei tehtud või et tööd ei olnud kohased.
30.Hageja ei ole väitnud, et ta ei vastuta vähemalgi määral tehtud tööde kvaliteedi eest. Kuid vastavalt eespool esitatud käsitlusele, selleks, et kostja saaks tugineda hagejapoolsele lepingu rikkumisele, tuleb kostjal vastuväidete aluseks olevad asjaolud kohtu ette tuua.
31.Kuigi kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei rahuldanud AD tunnistajana ülekuulamise taotlust, ei saa see etteheide käesoleval juhul tingida
18(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 maakohtu otsuse tühistamist. Esiteks, kuigi kostja heitis tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist maakohtule ette, ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses tunnistaja ülekuulamise taotlust. Kuigi apellant taotles ühe alternatiivina tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, peab apellant alati arvestama võimalusega, et ringkonnakohus võib asjas teha lõpplahendi. Menetlusosaline ei saa mitte kunagi vabandada vajalike taotluste esitamata jätmist sellega, et ta lootis, et ehk käesoleval juhul saadab ringkonnakohus tsiviilasja uueks arutamiseks maakohtule ja ehk uue arutamise käigus oleks apellant vajalikud taotlused esitanud. Teiseks, tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmine võib küll kujutada endast menetlusnormi rikkumist, kuid selline rikkumine saab tingida teistsuguse otsuse tegemise üksnes juhul, kui apellant vaidlustab mingite konkreetsete asjaolude tuvastamist maakohtu poolt põhjusel, et tunnistaja ütluste alusel oleks maakohtul tulnud mingid konkreetsed asjaolud tuvastada teisiti. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud mitte ühegi asjaolu maakohtupoolset tuvastamist sellel alusel, et tunnistaja ütluste alusel oleks tulnud asjaolud tuvastada teisiti.
32.See, et hageja nimetas kostja jaoks koostatud käsikirjalisi teostatud töötundide aruandeid ehituspäevikuteks, ei tähenda, et nendel dokumentaalsetel tõenditel ei ole tõendusjõudu. Lepingu täitmise kontekstis tuleb vastavaid ülestähendusi käsitleda hageja poolt kostjale esitatud lepingu täitmise aruannetena, sõltumata sellest, kas need vastavad ehitusseadusele või ehituse dokumenteerimise nõuetele. Vastavad aruanded esitati mitte selleks, et täita ehitusseadusest tulenevaid nõudeid, vaid selleks, et esitada kostjale lepingulise tasu saamise eelduseks olev aruanne.
33.Apellatsioonkaebuses märkis apellant, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus kooskõlastas istungiaja menetlusosaliste tehinguliste esindajatega. Kohus määras asjas istungi 04.03.2016.a kell 10.00. Istungieelse päeva õhtul kell 16.23 saatis kostja vandeadvokaadist tehinguline esindaja Anto Variku ringkonnakohtule e- kirja (t III kd lk 137), milles teatas, et ta on haigestunud ja ei saa kohtuistungil osaleda. Vandeadvokaat lubas, et ta esitab arstitõendi esimesel võimalusel. Järgmisel päeval kinnitas kostja vandeadvokaadist esindaja, et uus istungiaeg (01.04.2016.a kell 9.00) on talle sobiv. Kohus määras selleks ajaks istungi. Ka sellel korral, istungieelse päeva eelõhtul, seekord kell 16.46, teatas vandeadvokaat Anto Variku, et ta on kahjuks taas haigestunud ning ei saa seetõttu osaleda kohtuistungil. Ka sellel korral lubas vandeadvokaat, et esitab haigestumise kohta arstitõendi esimesel võimalusel. 01.04.2016.a kohtuistungil määras kohus arutada asi sisuliselt, ilma kostja esindaja osavõtuta. Sellise otsustuse tegemisel lähtus ringkonnakohus muuhulgas sellest, et kostja ei ole esitanud sellist asja arutamise edasilükkamise taotlust, millest saaks järeldada, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et taotlus on põhjendamatu. Sellisele kahtlusele annab alust ka vandeadvokaat Anto Variku käitumise mitu aspekti. Esiteks esitas Anto Variku kaks taotlust kuu ajalise vahega, kus väitis, et haige on tema. Kummaski taotluses ei olnud esile toodud asjaolusid, mille alusel saanuks kohus hinnata, kas esinevad asjaolud saavad olla põhjendatud alus asja arutamise edasilükkamiseks. Kuigi menetlusosaline ei pea reeglina avaldama kohtule andmeid enda tervisliku seisundi kohta, ei saa kohus taotlust rahuldada, kui kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks veenduda taotluse põhjendatuses. Seda, et menetlusosalise või menetlustoimingu tegemisel osaleva isiku, sh kohtuistungil osaleva vandeadvokaadist esindaja tervislik seisund on sedavõrd halb, et seisund ei võimalda kohtuistungil osaleda, saab tõendada ka TsMS § 422 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava arstitõendiga. Vastava arstitõendi põhilised nõuded on, et kvalifitseeritud tervishoiu teenuse osutaja peab isiklikult ja vahetult kontrollima ja veenduma, et isikul esineb mingi selline terviserike, mis ei võimalda isikul kohtuistungil osaleda. Seega ei pea isik enda tervise üksikasju kohtu ette tooma, kuid kui ta otsustab seaduses
19(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 sätestatud nõuetele vastavat arstitõendit mitte esitada, tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saaks kohus konkreetseid kohtule teatavaks tehtud asjaolusid hinnates veendumusele jõuda, et taotlus on põhjendatud. Selliseid asjaolusid Anto Variku kohtu ette ei toonud. Samuti ei selgitanud Anto Variku, mis takistas teda enne kohtuistungit seaduses sätestatud nõuetele vastavat arstitõendit esitada. Paljasõnaline, lakooniline ja konkretiseerimata väide, et isik on haigestunud, taotluse rahuldamiseks piisav ei ole. Ringkonnakohtul tuli kohtuistungi eelõhtul esitatud taotlust (taotlus jõudis kohtukoosseisuni kell 9.00 alanud kohtuistungi ajal) lahendada olukorras, kus sama isik oli esitanud sisuliselt samas sõnastuses ja sama lakoonilise asja arutamise edasilükkamise taotluse kuu aega varem, lubadusega esitada arstitõend esimesel võimalusel. Enam kui kuu aja jooksul Anto Variku kohtule arstitõendit ei esitanud ega selgitanud, miks ei ole olnud võimalik enam kui kuu aja jooksul arstitõendit esitada.
34.TsMS § 422 lg 1 tähenduses on oluline põhjus selline, millest ei saanud menetlusosaline kohut varem informeerida. Anto Variku esitas mõlemad asja arutamise edasilükkamise taotlused istungipäeva eelõhtul, vahetult enne tööpäeva lõppu. Anto Variku ei ole selgitanud, mis tingis selle, et taotlusi ei saanud varem esitada. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-14-1705 esitas Anto Variku samamoodi, istungipäeva eelõhtul taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, väites, et ta on isiklikult haigestunud. Käesoleva tsiviilasja istung ja viidatud tsiviilasja istung toimusid mõnepäevase vahega. Viidatud tsiviilasjas esitati taotlus siiski mõni tund enne tööpäeva lõppu, nii et kohus sai sellele reageerida ja nõudis selgitusi või arstitõendit, mille peale ilmus Anto Variku kohtuistungile ja väitis, et tema ei ole haige olnud, vaid haiged olid tema lapsed. Viidatud asjaolud viitavad sellele, et käesolevas tsiviilasjas esitatud taotlus ei olnud taotluses esitatud asjaoludel põhjendatud ja seda ei saanud rahuldada. Ringkonnakohus saab lahendada selle taotluse, mis talle esitatakse. Ringkonnakohus saab rahuldada taotluse üksnes siis, kui taotluses esitatud asjaolud on tegelikkusele vastavad ja annavad aluse taotluse rahuldamiseks.
35.Peale seda, kui 01.04.2016.a kohtuistungi protokoll oli kostjale kättesaadavaks tehtud, esitas kostja seaduslik esindaja ja seejärel tehinguline esindaja kohtule asjas menetluse uuendamise ja uue istungi määramise taotluse. Seadusliku esindaja taotluses väideti taaskord, et 01.04.2016.a istungi ajal oli haigestunud Anto Variku. Anto Variku poolt 11.04.2016.a koostatud taotluses väideti aga, et haige ei olnud Anto Variku vaid, et haigestus Anto Variku tütar, ning et Anto Variku pidi tegelema 01.04.2016.a tütre haiglasse toimetamisega ja et peres on veel teine laps, kelle eest tuli õe haigestumisega seoses hoolt kanda. Taotlusele lisati haigla poolt väljastatud statsionaarne epikriis, millest nähtub, et LV saabus haiglasse 01.04.2016.a kell 10.55, lapse kontaktisik oli lapse ema, lapse isa haigla paberites kordagi ei mainita ja et peres on veel teine laps, kes on terve.
Hageja vaidles kostja poolt esitatud taotlustele vastu.
37.Ringkonnakohus leiab, et ka peale 01.04.2016.a kohtuistungit esitatud asja arutamise uuendamise ja asjas uue istungi määramise taotlused ei saa rahuldamisele kuuluda. Kuigi kostjal on õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures, on hagejal õigus efektiivsele kohtulikule kaitsele, sh sellele, et kohus lahendaks tema kohtuasja mõistliku aja jooksul ja ilma põhjendamatute viivitusteta. Hagejal tuleb oma õigusi kasutada heauskselt, teiste menetlusosaliste õigusi arvestades. Ringkonnakohus tagas kostjale võimaluse viibida oma kohtuasja arutamise juures seeläbi, et määras asjas kaks kohtuistungit, kooskõlastades eelnevalt istungiajad. Kui kostjal tekib seaduslik takistus, mis välistab menetlustoimingul osalemise, tuleb kostjal kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Kostjal tuleb teavitada kohut seaduslikust takistusest esimesel võimalusel ja esitada tuleb taotlus, milles on esile toodud
20(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 asjaolud selliselt, et kohus saab nende pinnalt jõuda taotluse põhjendatuses veendumusele. Taotluses esitatud asjaolud ei tohi olla valed. Käesoleval juhul esitas vandeadvokaat Anto Variku kohtule kahel korral taotluse, milles väitis, et tema ise on haigestunud. Selliste valeandmete alusel istungi edasilükkamine oleks olnud seadusevastane ja oleks kahjustanud hageja põhiõigust efektiivsele kohtulikule kaitsele, mille tagamise kohustus kohtul lasub.
38.Ringkonnakohus leiab, et asjas uue istungi määramist ei saa tingida ka see, kui menetlusosalise vandeadvokaadist esindaja esitab algselt valeandmetel põhineva ja seadusevastase taotluse, ja kui see jäetakse rahuldamata, esitab advokaat kümme päeva peale kohtuistungi toimumist uue taotluse, kus viitab sellele, et ta laps oli haige. TsMS-i §-d 329-331 kehtivad ka asja arutamise edasilükkamise taotluste osas. Vandeadvokaadil lasus kohustus esitada oma tütre haigestumisel põhinev, piisavalt lahti kirjutatud taotlus esimesel võimalusel. Haigla epikriisist nähtuvalt oli perearsti haiglasse suunamise saatekiri olemas hiljemalt 31.03.2016.a. Puudub igasugune põhjus, miks vandeadvokaat ei oleks saanud tegelikkusele vastavat taotlust koos piisavate asjaoludega esitada kohtule enne kohtuistungi toimumist. Asjas uue istungi määramine põhjustaks asjas menetluse venimise, sest ühtegi muud põhjust asja arutamise edasilükkamiseks ei esine. Juhul, kui vandeadvokaat oleks käitunud heauskselt, oleks kohus saanud istungi määrata ka muule kellaajale samal kuupäeval või rakendada muid meetmeid selleks, et asja arutada.
39.Lisaks leiab ringkonnakohus, et ka Anto Variku poolt 11.04.2016.a esitatud taotluse alusel ei saa jõuda veendumusele, et Anto Varikul oli 01.04.2016.a kohtuistungile ilmumine seaduslikul põhjusel välistatud. Kuigi kohus ei kahtle, et Anto Variku tütar vajas haiglaravi, ei ole Anto Variku väitnud, et koos lapsega oleks haiglasse läinud Anto Variku. Haigla paberites Anto Varikut kordagi ei mainita, küll aga on ära toodud lapse ema andmed. Anto Variku ei ole väitnudki, et ta oleks lapsega haiglasse läinud. Taotlusest ei nähtu, miks ei saanud last haiglasse toimetada lapse ema (sh ka näit taksot kasutades). Taotlus ei sisalda ka asjaolusid, mille alusel saaks jõuda veendumusele, et lapse isa pidi samal ajal teise lapse eest hoolitsema (kui vana teine laps on, kas ta käib lasteasutuses jne). Tõendi kohaselt oli teine laps terve. Seega, lapse haiglas viibimise vajadus ei tähenda ilma muude asjaoludeta, et lapse vandeadvokaadist isa ei saa kohtuistungile ilmuda. Muid asjaolusid ei ole vandeadvokaat kohtu ette toonud.
40.Kokkuvõttes taandub käesoleval juhul asja uuendamise taotluse lahendamine sellele, kas kostjal on õigus taotleda asja arutamise uuendamist, kui kostja vandeadvokaadist esindaja esitab vahetult enne kohtuistungi toimumist valeandmeid sisaldava taotluse, mille rahuldamine oleks põhjustanud korduva asja arutamise edasilükkamise ja kui peale istungit esitatakse uus taotlus, mida põhjendatakse asjaoluga, mis koos täiendavate asjaoludega, mida taotlusest ei nähtu, oleks võinud õigeaegsel esitamisel võib-olla tingida asja arutamise edasilükkamise. Ringkonnakohus leiab, et hagilises menetluses tingib asja arutamise edasilükkamise mitte see, kui seaduslik põhjus, mida kohtule teatavaks ei tehtud, võib-olla esines, vaid see, kui menetlusosaline seaduslikule põhjusele õigeaegselt ja kõiki asjaolusid esile tuues tugineb.
41.Lisaks kostjaga arvestamisele lasub kohtul kohustus kaitsta hagejat menetluse põhjendamatu venimise eest. Eespool toodust tulenevalt tuleb asjas menetluse uuendamise, asja arutamise edasilükkamise ja asjas uue istungi määramise taotlused jätta rahuldamata. Vaidlusalusel kohtuistungil arutas kohus asjaolusid varasemas menetluses esile toodu pinnalt.
42.Ringkonnakohus määras 01.04.2016.a toimunud kohtuistungil lõpetada asja arutamine. Peale seda on kostja esitanud mitu menetlusdokumenti, mis sisaldavad sisulisi väiteid. Menetlusliku selguse huvides märgib ringkonnakohus, et kuigi ringkonnakohus
21(22)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente toimikust ei eemalda, ei saa kohus arvestada neid asja sisu puudutavaid väiteid, mis esitati peale asja arutamise lõpetamist.
43.Hageja esitas 01.04.2016.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Taotluses palutakse sisuliselt protokolli täiendamist. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja protokoll vastab tegelikkusele, kajastab piisaval määral ja adekvaatselt kohtuistungil toimunut. Menetlusosaline sai kohtuistungil ülevaate sellest, mida protokolliti. Menetluskulude jaotus
44.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Summaarselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus peale käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist.
Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.