2-22-19516/10 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.12.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on A Va ja P V (kostja) abielust sündinud nende ühised lapsed A Va (hageja I) ja A V (hageja II). Hagejate seaduslik esindaja (hagejate ema) ja kostja (laste isa) lahutasid abielu xxx. Alates eeltoodud ajast elavad hagejad koos oma emaga ning on täielikult oma ema ülalpidamisel ja kasvatamisel. Pärast abielu lahutamist kostja vabatahtlikult tasus elatis nagu oli kokkulepitud vanemate vahel 250 eurot igale lapsele. Alates märtsist 2022 otsustas kostja, et hakkab tasuma elatist 100 eurot igale lapsele. Lähtudes eeltoodust nõuavad hagejad enda ülalpidamiseks ka tagasiulatuvat elatist enne hagi esitamist alates 01.03.2022 kuni 29.12.2022 vastavalt sel ajal kehtinud elatise miinimum määrale, mis on 225,64 eurot kuus. Kostja elatise võlgnevus ajavahemikul 01.03.2022 kuni 29.12.2022 moodustab hageja I ees 1243,76 eurot ning hageja II ees 1243,76 eurot. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 509 eurot, s.h eluasemekulud 220 eurot, toidukulud 130 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot ja huviring 7 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 509 eurot, s.h eluasemekulud 220 eurot, toidukulud 130 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot ja huviring 7 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks igakuise elatise alates 30.12.2022 kuni 31.03.2023 summas 225,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 seadusjärgses miinimummääras lähtudes PKS § 101 lg 3, lg 4 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuine elatis alates 30.12.2022 kuni 31.03.2023 summas 225,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 seadusjärgses miinimummääras lähtudes PKS § 101 lg 3, lg 4 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti palusid mõlemad hagejad kostjalt välja mõista mõlema hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.03.2022 kuni 29.12.2022 kokku 1243,76 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses märkis, et on nõus tasuma 451,28 eurot kuus, kuid ei ole nõus, et peab juurde maksma 01.03.2022 kuni 29.12.2022 perioodi eest. Perioodil august 2020 kuni märts 2022 on kostja maksnud 500 eurot kuus, lisaks sellele on kostja maksnud eluaseme eest, kus elasid A Va ja mõlemad hagejad. Korterikulud olid rohkem kui 400 eurot kuus. Kohtu põhjendused

5.Hagejad on hagis viidanud miinimumelatisele ning palunud välja mõista mõlemale hagejale 30.12.2022 kuni 31.03.2023 elatise summas 225,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 elatise seadusjärgses miinimummääras lähtudes PKS § 101 lg 3 ning lg 4. Kohus on 20.02.2023 kirjaga (dtl 64-67) hagejatele selgitanud, et miinimumelatise nõude puhul tuleb hagejatel arvestada ka PKS §-s 101 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Samuti tuleb arvestada PKS § 101 lg 7, mis sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate miinimumelatise summaks kuni 31.01.2023 on seega vanema lapse (hageja II) puhul 225,64 eurot ning noorema lapse (hageja I) puhul 191,79 eurot, alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 on vanema lapse elatiseks 215,64 eurot ja noorema lapse elatiseks 183,29 eurot ning alates 01.04.2023 on vastavateks summadeks 260,33 eurot ja 221,28 eurot. Hagejad ei ole tõendanud, et nende igakuised kulud oleksid miinimumist suuremad. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid elatise väljamõistmisele miinimumulatuses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega on hagi alates hagiavalduse esitamisest põhjendatud miinimummääras, arvestades PKS §-ga 101 lg 7, mille alusel tuleb hageja I elatist vähendada 15 %, kuna hagejate vanusevahe ei ole suurem kui kolm aastat. Hageja II osas on seega põhjendatud välja mõista elatis perioodi eest 31.12.2022 kuni 31.03.2022 summas 445,84 eurot (225,64 eurot/31 päevaga x 2 päevaga + 215,64 x 2 kuud), hageja I osas summas 378,95 eurot (191,79 eurot/31 päevaga x 2 päeva + 183,29 eurot x 2 kuud) ning alates 01.04.2023 igakuine elatis hageja II osas summas 260,33 eurot ja hageja I osas 221,28 eurot.

ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus on oma 20.02.2023 kirjas hagejatele selgitanud, et hagejatel tuleb selgitada, kas hagejad on kostjalt elatist tagasiulatuva perioodi jooksul küsinud ning mis summades. Samuti tuli esitada tõendid elatise nõudmise osas. 15.03.2023 on hagejad kohtule esitanud kirjavahetuse, millest aga ei selgu, millal antud kirjavahetus peetud on ning ei nähtu, et hagejad oleksid elatist küsinud. Samas ei tähenda see, et hagejad oleksid kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus märgib, et perioodil 01.03.2022 kuni 31.03.2022 oleks tulnud kostjal tasuda elatist hagejale II 213,44 eurot ja hagejale I 181,42 eurot, perioodil 01.04.2022 kuni 29.12.2022 oli igakuiseks miinimumelatise suuruseks hageja II puhul 225,64 eurot ja hageja I puhul 191,79 eurot. Seega moodustab hageja II miinimumelatise suurus perioodi eest 01.03.2022 kuni 29.12.2022 kokku 2229,64 eurot ja hageja I elatis kokku 1895,16 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud perioodil 01.03.2022 kuni 29.12.2022 mõlemale hagejale 1000 eurot. Kostja on esitanud nimetatud maksete kohta ka konto väljavõte (dtl 58-60). Lisaks on kostja jaanuaris 2023 täiendavalt tasunud 1000 eurot selgitusega „detsember + jaanuar“ (dtl 62). Kohus loeb seega tõendatuks, et detsembri 2022 eest on kostja tasunud kokku 500 eurot, s.o hagejale I 250 eurot ja hagejale II samuti 250 eurot. Seega on hageja I nõue põhjendatud 645,16 eurot (1895,16-1250) ja hageja II nõue 979,64 eurot (2229,64-1250).