XXX eestkoste pikendamine kohtu algatusel Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende
Eestkostetav: XXX(isikukood XXX), elukoht XXX)
esindajad
Eestkostja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), asukoht Niine 2, 10414 Tallinn, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
Pikendada XXX(isikukood XXX) seatud eestkostet ja pikendada eestkostja Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) volitusi tähtajaga viis (5) aastat, so kuni 15.04.2021.a.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
Eestkostja ülesanneteks on XXXesindamine kõigi asjade ajamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine.
Keelata XXXiseseisvalt tehingute tegemine. XXX on pisitehingute tegemise õigus eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses, milleks tuleb eestkostjal XXX eraldada iganädalaselt vähemalt 60 eurot.
Tuvastada, et XXX ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
Jätta XXX valimisõigus.
Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 10. aprilliks.
Kohus otsustab XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 15.04.2021.a.
Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele määruse eestkostjale teatavakstegemisest.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnaValitsus. Asjaolud, kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
1.22.02.2008.a kohtumäärusega on XXX osas seatud eeskoste. Seda on kohus mitmel korral pikendanud. Viimati on XXXeestkoste küsimus lahendatud tsiviilasja nr 2-14-54215 raames. Viidatud tsiviilasjas määras kohus enda 23.09.2016.a määruses XXXeestkostjaks Tallinan linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu tähtajaga 18.04.2016.a.. Eestkostja ülesandeks määras kohus XXX esindamise kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise. XXXjäeti valimisõigus ja pisitehingute tegemise õigus eestkostja poolt määratud ulatuses.
2.08.02.2016.a algatas kohus enda algatusel menetluse XXX seatud eestkoste pikendamise otsustamiseks. Kohus kuulas asjas isiklikult ära XXX ja Tallinna linnaValitsuse esindaja XXX. Kohus määras asjas ekspertiisi.
3.XXX leidis, et on senise elukorraldusega rahul ja palus, et see jääks sama moodi ka edaspidi. Eestkostjana soovib näha linna.
4.Tallinna linna esindaja avaldas kohtule, et jääb enda kirjalikes seisukohtades esitatu juurde.
Ekspert edastas kohtule ekspertiisiakti, milles toetas eestkoste jätkamist.
Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et eestkostja ametiaja pikendamine on vajalik.
7.Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel määrusega kohtu algatusel menetluse XXX seatud eestkoste pikendamise otsustamiseks, et kontrollida, kas eestkoste jätkumine XXX üle on eestkostetava huvide kaitseks jätkuvalt vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus leiab, et eestkostja määramise alused ei ole täielikult ega osaliselt ära langenud.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätetet kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.TsMS § 529 lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. TsMS § 529 lg 2 kohaselt võib kohus aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.
10.XXX
11.PkS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostetava poolt iseseisvalt tehtavate tehingute ringi osas tugineb kohus järgmistele tõenditele.
12.Kohtupsühhiaater XXX asus enda poolt 15.03.2016.a allkirjastatud ekspertiisi aktis nr XXX järgmistele seisukohtadele (tl 71-75): XXX
13.Senine eestkostja Tallinna linn (sotsiaaltöötaja XXX isikus) selgitas ärakuulamisel, et linn jääb enda kirjalikus arvamuses avaldatud uurde – XXX arusaamisvõime ja toimetulek ei võimalda tal iseseisvalt hakkama saada, mistõttu vajab ta jätkuvalt eestkostet kõigi enda tehingute tegemiseks. XXX saab küll hakkama igapäevase eneseteenindamisega, kui vajab pidevat abi ja juhendamist. XXX ei suuda adekvaatselt korraldada ka enda rahakasutust – ta kulutaks kogu oma sissetuleku muusika ja raamatute ostuks. Kriitika selle osas, milliseid kulutusi ta enda rahaga veel peaks kandma, puudub. XXX ärakuulamisel tema kodus tajus kohtunik, et üldmuljelt on XXXselgelt lapse (10 a?) arengutasemel – lihtsustatud ja stereotüüpse mõtlemisega. Väga kinni oma asjades ja selge veendumusega asjade väljanägemise osas – mis on ilus ja mis mitte (arhitektuur, kodumasinad jms). Samas saab sotsiaaltöötajate abiga kodustes tingimustes iseseisvalt kenasti hakkama. Ta ei näe enda psüühikahäirest tulenevalt maailma adekvaatselt. Kohtunik täheldas ärakuulamise käigus tehingute ja igapäeva elu korraldamise võimekuse langust ja suutmatust oma elu iseseisvalt korraldada. XXX tunnistas ise, et tegevused nagu toidu valmistamine, televiisori vaatamine, mobiiltelefoni kasutamine on tema jaoks liiga keerulised ja ta ei saa nende tegevustega hakkama. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et XXX on jätkuvalt piiratud teovõime.
14.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX vajab jätkuvalt eestkostet, kuna ta ei ole jätkuvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. XXX ei ole käesoleval ajal võimeline tegema iseseisvalt tehinguid, v.a. pisitehingud eestkostja poolt määratud ulatuses ja tema poolt määratud vahendite arvel.
15.Kohtu seisukoht on, et XXX eestkostja ülesandeks peab jätkuvalt olema eestkostetava esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, välja arvatud pisitehingute tegemisel, tema vara valitsemine, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Pisitehingutega on XXX iseseisvalt hakkama saanud ning sotsiaaltöötaja kinnitusel ostab selle eest endale toitu ja muud vajalikku (st kasutab raha üldjoontes otstarbekalt). Kohus jätab talle selle õiguse ka edaspidi. XXX eraldatakse käesoleval ajal eestkostja poolt isiklikuks kasutamiseks (eeskätt toidu tarbeks) 60 eurot nädalas. O Toom ise leidis ärakuulamisel, et ta vajaks suuremat summat, kuid ei osanud ka adekvaatselt selgitada, mida ta suurema summa eest ostaks. Kohus leiab, et eestkostetavale antava raha suurus peaks olema ka edaspidi vähemalt 60 eurot nädalas.
16.Arvestades eelpool märgitud tõendite pinnal tehtud kohtu järeldusi ja kohtuniku enda poolt ärakuulamisel vahetult tajutut asub kohus seisukohale, et kuna XXX vaimne seisund
ei võimalda tal langetada iseseisvalt adekvaatseid elukorralduslikke otsuseid, tuleb ta tunnistada perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks.
17.Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). Kuna kohus jätab XXX pisitehingute tegemise õiguse, ei võta kohus XXX ka valimisõigust ja ta saab seda endiselt teostada.
18.PkS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PkS § 205 lg-s 1 on sätestatud, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnaValitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnaValitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 204 lg-s 3 on sätestatud, et kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
19.XXX eestkostja isiku osas leiab kohus, et eestkostjaks tuleb jätta Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsuse kaudu, kes on selleks ka nõusoleku andnud. XXX ei ole lähisugulasi, kes tema eest hoolitseda saaksid ning Tallinna linn ei tea nimetada ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut, keda oleks võimalik seada XXX eestkostjaks. Tallinna linn on viimastel aastatel olnud XXX eestkostjaks ja enda ülesannetega hästi hakkama saanud, mistõttu ta tuleb jätta jätkuvalt XXX eestkostjaks. XXX ärakuulamisel avaldas eestkostetav ka ise, et on oma senise elukorraldusega rahul ja soovib jätkuvalt linna enda eestkostjaks. Eestkostja on seni hoolitsenud ta eest hästi ja tema huve silmas pidades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et senise eestkostja ametiaega tuleb pikendada.
20.TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kuivõrd XXX psüühikahäire on eksperdi hinnangul püsivat laadi, peab kohus põhjendatuks pikendada eestkostet 5 aasta võrra. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus XXX eestkoste pikendamise 5 aasta möödumisel käesoleva määruse tegemisest ehk 15.04.2021.a.
21.Eestkostja on kohustatud PkS § 184 lg 1 alusel esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta. Eestkostjal tuleb esitada kohtule PkS §-s 194 lg 2 sätestatud kirjalik aruanne iga aasta 10. aprilliks. Esimene aruanne tuleb esitada 10.04.2017.a.
22.TsMS § 531 lg 1 Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
23.TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.