2.Välja mõista A.V-lt K.V kasuks igakuine elatis 80 eurot kuus alates 07.04.2023 kuni keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui K.V 21-aastaseks (so 11.03.2026) saamiseni.
3.A.V-l tuleb igakuine elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks G.V arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx selgitusega „K“.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub
2-23-5390 tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Lossi 2, Kuressaare, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.K.V esitas 7.04.2023 Pärnu Maakohtule hagi A.V vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus jättis 11.04.2023 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis K.V-le tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.04.2023 esitas K.V allkirjastamata ja puudustega hagiavalduse. 04.05.2023 esitas K.V täiendatud hagiavalduse. 12.05.2023 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest esitada kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele koos vastuse ja lisade ärakirjadega.
2.Hageja toob hagis välja järgneva: - kostja on hageja isa, kes ei toeta oma K T G 11.klassis õppivat last; - hageja elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel; - hageja on siiani saanud toetust kohtutäituri kaudu; - hageja igakuised vajadused on kokku 215 eurot ning tema sissetulekuks on lapsetoetus 80 eurot, mis laekub hageja ema arveldusarvele. - Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 80 eurot kuus alates aprillist 2023. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjale on hagiavaldus nõuetekohaselt e-posti aadressile kätte toimetatud 15.05.2023 ning kostja pole talle 12.05.2023 määruses määratud tähtaja jooksul hagile vastanud (TsMS § 407 lg 1). Sealjuures on kohus kostjale määranud nõuetekohase tähtaja hagile vastamiseks – 14 päeva (TsMS § 394 lg 5 ja § 407 lg 5 p 1) ning kostja pole kohtule teavitanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks (TsMS § 407 lg 5 p 3). Hagi menetlusse võtmise määruses, mis on kostjale kättetoimetatud, on kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (TsMS § 407 lg 5 p 2). Hageja ei ole hagiavaldusse märkinud, et soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. TsMS § 363 lõike 21
2-23-5390 kohaselt kui hageja ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seadustiku § 407 kohaselt, tuleb seda hagis märkida. Tartu Ringkonnakohus on 25. september 2014. a otsuse punktis 10 tsiviilasjas 2-13-26814 märkinud, et TsMS § 363 lg 21 kohaselt tuleb hagejal juhul, kui ta ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 kohaselt, seda hagiavalduses märkida. Nimetatud tsiviilasjas ei olnud hagejad kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja jätab hagile vastamata. Ringkonnakohus märkis, et TsMS § 407 lõigete 1 ja 2 koostoimest tulenevalt eeldatatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta tagaseljaotsuse tegemist ei soovi ning kostja jätab hagile vastamata. Eeltoodust lähtudes leiab maakohus, et tagaseljaotsuse tegemine on menetlusnormide kohaselt võimalik.
5.Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud, s.o kostja ülalpidamiskohustuse rikkumise kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, kuna vanem on kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.
6.TsMS § 407 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, st kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Õigusalases kirjanduses on osundatud, et hagi õiguslik põhjendatus (veenvus) tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Seejuures saab kohus arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega ning kohus peab lähtuma eeldusest, et hageja väiteid pole vaja tõendada, sest TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017. § 407 kommentaarid, lk 832-833). Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (Riigikohtu 03.05.2017 määrus asjas nr 32-1-21-17, p 16).
7.Hageja on esitanud kostja kui oma isa vastu täisealisele õppivale lapsele elatise tasumise nõude. Hageja nõude õiguslikuks aluseks võiks seega olla perekonnaseaduse (PKS) § 96 ning § 97 p 2. Nende sätete kohaselt on täisealised esimese astme ülenejad sugulased kohustatud ülalpidamist andma lapsele, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja on hageja isa, olles seega tema üleneja sugulane (PKS § 80 lg 1). Hageja on 18-aastane ning ta õpib käesoleval ajal (2022/2023 õppeaastal K T G 11 klassis. Seega omandab ta hetkel keskharidust. Puudub vaidlus, et kostja hageja osas ülalpidamiskohustust ei täida. Järelikult on kostjal hageja ülalpidamiskohustus (PKS § 96 ja § 97 p 2).
8.Ülalpidamise ulatus on kindlaks määratud PKS § 99 lg-s 1, mis sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduses on välja toodud hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Sellest nähtuvalt kulub hageja vajaduste rahuldamiseks igakuiselt 215 eurot. PKS § 97 p-i 2 järgi saab elatise välja mõista lähtuvalt õppimise ajast. Seetõttu tuleb elatis välja mõista kuni hageja keskhariduse omandamiseni, mille omandamine tal hetkel pooleli on.
9.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Eelöeldust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista selliselt, et kostja tasub
2-23-5390 hageja ülalpidamiseks 80 eurot kuus alates 07.04.2023 kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks (so 11.03.2026) saamiseni.
10.TsMS § 468 lg 1 p-i 2 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.