Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-8023
Tsiviilasi
S.J. hagi K.J. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
54 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. veebruari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.J. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): K.J. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.S., esindaja riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas Vastustaja (hageja): S.J. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 10. veebruari apellatsioonkaebus rahuldamata.
2023 otsus
muutmata
2.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
ja
K.J.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S.J. (hageja) esitas 27. mail 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.J. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada temalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 100 euroni kuus. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Hagiavalduse kohaselt kohustati hagejat Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna
5.novembri 2020 määrusega tasuma kostjale elatist 292 eurot kuus. Seoses õigusliku olukorra muutumisega palus hageja elatist vähendada. Lisaks on hagejal tuvastatud puuduv töövõime ja ta ei saa tööl käia. Hagejal on tuvastatud ka keskmine vaimupuue, mis pärsib tema võimet teenida sissetulekut. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus 460 eurot ning sotsiaaltoetus 34,01 eurot, kokku 494,01 eurot. Hageja enda püsikulud ühes kuus on vähemalt ca 350 eurot. Lisaks on hagejal krediidivõlgnevusi. Kostja on hageja ainus ülalpeetav. Hageja ei ole võimeline maksma elatiskalkulaatori järgset elatist 225,64 eurot kuus kahjustamata enese ülalpidamist. Hageja hinnangul ei tähenda perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 sätestatud ühetaoline vahendite kasutamine seda, et hageja kogu sissetulek tuleks jagada tema ja lapse vahel võrdses ulatuses. Hageja käsutusse peaks jääma valdav enamus tema piiratud sissetulekust. Elatis 225,64 eurot moodustab Eesti keskmisest brutopalgast 14,58% ja netopalgast vastavalt 17,90%. Hageja hinnangul peaks samast sissetulekute jaotamise proportsioonist lähtuma ka käesolevas asjas ehk hageja hinnangul oleks õiglane temalt välja mõista elatis 17,90% tema netosissetulekutest ehk ca 88,43 eurot kuus. Hageja on nõus korrigeerima elatise suurust selliselt, et väljamõistetavaks elatiseks kostjale ühes kuus oleks 100 eurot. Hageja arvates ei saa kostja varalised õigused sellega kahjustatud ning hageja enda ülalpidamisvõime taastub ning ta ise ei pea olema enam abivajava isiku rollis. Hageja tulu viimase viie kuu jooksul on olnud keskmiselt 326,62 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on hageja hinnangul ülepaisutatud ja põhjendamatud. Hageja nõustus kostjaga, et elatis peaks olema samas proportsioonis nagu on vanemate sissetulekud, s.o hageja osa 36% ja kostja ema osa 64%. Eeldades kostja põhjendatud vajadusi miinimummääras, s.o 451,28 eurot, oleks kostja ema osa kostja ülalpidamisel vanemate sissetulekute proportsioone arvestades 288,81 eurot ning hageja osa 162,46 eurot.
2.Kostja nõustus elatist vähendama 252 euroni kuus. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Kostja ema sissetulekuks on töötasu 829,58 eurot ja peretoetus 60 eurot, kokku 889,58 eurot kuus. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus 460 eurot ja sotsiaaltoetus 34,01 eurot, kokku 494,01 eurot kuus. Kostja kulud ühes kuus on
702,50 eurot. Arvesse tuleb võtta rahalist koormust, mis langeb kostjale ja tema emale, aga hageja lähtub ainult sellest, et tema ülalpidamine ei saaks kahjustada. Hageja ei ole välja toonud, milliseid kulusid ta peab kandma. Seega ei ole võimalik hinnata, kuidas elatise maksmine hageja ülalpidamist kahjustab. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekule ja varalise seisundi proportsioonile. Hageja ja kostja ema sissetulekud kokku moodustavad 1383,59 eurot. Kostja ema sissetulek sellest on 64% ja hageja sissetulek 36%. Samas proportsioonis peaks olema ka kummagi vanema osa kostja kulude katmises. Kostja kulud moodustavad 702,50 eurot kuus ja kostja ema osa sellest on 449 eurot ja hageja osa 252 eurot. Kostja täpsustas menetluses, et tema igakuine keskmine kulu on 476,75 eurot. Hageja poolt pakutud summa 100 eurot kuus katab vähem kui 1⁄4 kostja ülalpidamiseks vajalikest kuludest. Kostja vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Sellest lähtudes peab hageja kostjale maksma igakuiselt 238 eurot. Hageja kohustus on leida kostja ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Töövõimekaotus ei tähenda, et hageja ei peaks otsima tulu toovat tegevust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, vähendas hagejalt maksekäsuga väljamõistetud elatise suurust ning mõistis hagejalt alates 27. maist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 kostja kasuks välja elatise 146 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (18. juulini 2036) 138 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Hageja taotles elatise vähendamist 100 euroni kuus, mis on alla seadusjärgset miinimummäära. Hagejal on tuvastatud keskmine puue ja puuduv töövõime kestustega 24. märtsist 202123. märtsini 2023. Kuna hageja puue ning puuduv töövõime on tuvastatud pärast elatise väljamõistmist, siis esines maakohtu hinnangul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Elatise vähendamise ulatus sõltub aga hageja varalisest seisundist, kostja tegelikest vajalikest kuludest ning kostja seadusliku esindaja varalisest seisundist. Maakohus leidis, et kostja igakuised kulud on tõendatud ning et kostja esindaja on selliseid kulusid ka kandnud. Samas märkis maakohus, et kostja esindaja on kulude keskmist suurust osaliselt valesti arvutanud. Kostja on keskmised kulud valesti arvestanud elektri, kommunaalkulude ning riiete ja asjade osas. Lähtuvalt konkreetsete kulude kuude arvust ja arvetest on keskmised kulud kostja osas 459,83 eurot. Maakohus leidis, et telefonikulud 16,08 eurot ei ole arvestades kostja vanust kostja põhjendatud kulud. Muud kulud on tõendatud ja põhjendatud. Maakohus luges tõendatuks kostja keskmised igakuised kulud 443,75 eurot, ümardatult 444 eurot. Lapsetoetuse arvelt on võimalik kostja kulusid kanda ning seda tuleb arvestada kostja kulude katteks, mis tähendab, et vanemad pidid kostja kulusid kandma kuni 31. detsembrini 2022 384 euro ulatuses ning alates 1. jaanuarist 2023 364 eurot kuus. Kostja ema sissetulekuks on töötasu 829,58 eurot, ta ei oma muud vara. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus päevamääraga 16,33 eurot, mis teeb keskmiselt 498,07 eurot kuus. Maakohus selgitas, et hageja sissetulekut tuleb arvestada summas, milline see on enne mahaarvamisi, elatise võla või muude kohustuste katteks. Maakohus leidis, et eelnev elatise võlg ei saa olla põhjuseks elatise suuruse vähendamisel, sest sellisel juhul kahjustaks see kostja huve ning eelise saaks see vanem, kes ei ole oma kohustust ka varem täitnud. Elatise võlga tuleb tasuda samaaegselt igakuise elatisega ning sissetulekutest kinnipidamiste tegemine ei ole
elatise vähendamise aluseks. Hagejale makstakse ka sotsiaaltoetust 34,01 eurot, mida kohus hageja sissetulekuna elatise arvutamisel ei arvesta, kuna sotsiaaltoetusele on keelatud sissenõuet pöörata. Hageja sissetulekuks tuleb lugeda 498,07 eurot. Maakohus tuvastas, et vanemate varaline seis ei ole võrdne ning hageja ei saa töötada ja teenida sissetulekut töötasu näol. Maakohus leidis, et on põhjendatud määrata elatis vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonile. Kostja vanemate sissetulek kokku on 1327,65 eurot, millest hageja sissetulek moodustab ca 38% ning kostja ema sissetulek 62%. Vastavalt nendele protsentidele peavad vanemad kandma ka kostja kulud. Arvestades lapsetoetuse muutumist tuleb elatis välja mõista kahes perioodis. Alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2022 kujuneb elatise suuruseks 145,92 eurot, ümardatult 146 eurot ning alates 1. jaanuarist 2023 138,32 eurot, ümardatult 138 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja võimeline eelmärgitud ulatuses elatist kostjale tasuma ja järgitud on ka sissetuleku ühetaolise kasutamise põhimõtet. Hageja on enda kuludeks märkinud 350 eurot. Hageja ei ole üheski kirjalikus dokumendis täpsustanud, millest tema igakuised kulud täpsemalt koosnevad. Hageja on tõendina esitanud Jõgeva vallavalitsuse arved sotsiaalkorteri kulude osas ja enda pangakonto väljavõtte. Hageja kõikide kulude suurust pole võimalik hinnata, sest ta ei ole ühtegi kuluartiklit välja toonud. Kohus ei saa kõiki kulusid pangakonto väljavõttelt ise tuletada, teadmata tehingute sisu. Seega on hageja enda kulud vaid veidi väiksemad, kui kostja kulud. Kui lähtuda hageja soovist tasuda elatisena vaid 100 eurot, jääks kostja hagejaga võrreldes halvemasse seisu. Maakohus leidis, et elatise maksmine suurusjärgus 138-146 eurot kuus ei ole hageja jaoks ülemäära koormav. Hageja peab kostjat toetama olenemata sellest, et ta on töövõimetu ning ta ei tööta. Seda tuleb tal teha talle makstavast töövõimetoetusest. Töövõimetus ei vabasta hagejat kohustusest kostjat ülal pidada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 152 eurot kuus alates 27. maist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 ja 145 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohtu otsus pole seaduslik, sest elatise suuruse arvestamisel on lähtutud ebaõigetest summadest. Arvestades asjaolu, et maakohus võttis elatise arvutamisel aluseks ebaõiged andmed, on kohtuotsus samuti ebaõige ning tuleb tühistada. Maakohus on eksinud elektri- ja korterikulude arvestamise osas. Internetikulud on suuremad kui kohtuotsuses. Väiksemana on kohtuotsuses märgitud ka kulud riietele ja asjadele. Maakohus pole arvestanud kulusid, millel pole dokumente, kuid on kostja selgitus. Turult ja kasutatud asjade poest ostetud asjadele kuludokumente ei saa, ent tegemist on kuludega, mis on kostja jaoks vajalikud. Kostja kulud on 476,75 eurot ja kui sellest maha arvata telefonikulu 16 eurot, jääb kulude suuruseks 461 eurot. Kostja sai lastetoetust 60 eurot ja alates 1. jaanuarist 2023 on see 80 eurot. Lapsetoetus tuleb arvestada kostja kulude katteks, mis tähendab, et vanemad pidid lapse kulusid kandma kuni
31.detsembrini 2022 401 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2023 381 eurot kuus. Kostja vanemate sissetulekutest (1327,65 eurot) moodustab hageja sissetulek ca 38% ning kostja seadusliku esindaja sissetulek 62%. Vanemate sissetulekutest lähtudes peab hageja seega maksma kuni 1. jaanuarini 2023 152 eurot ja alates 1. jaanuarist 2023 ümardatult 145 eurot.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda ja poolte riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hageja selgitab, et kuna kostja oli esitanud elektri- ja korteriühistu arveid kokku seitsme kuu kohta, siis keskmise saamiseks tuleb kostja esitatud seitsme kuu arved liita, jagada seitsmega ja see omakorda jagada kahega. Seega ei ole maakohus selles osas eksinud ja kostja arvutused ei ole õiged. Hageja ei nõustu kostjaga, et internetikulud on samuti suuremad kui kohtuotsuses. Maakohus on interneti, sh televiisori kulu kostjale langevas osas summas 12,90 eurot arvestanud. Kostja märkus, et tegelik kulu on 13 eurot, on jäänud paljasõnaliseks. Telefonikulude mittearvestamist ei ole kostja vaidlustanud. Kostja märgib õigesti, et maakohus ei ole arvestanud kulusid, mille kohta kostja tõendeid ei esitanud. Seletus ei ole asjas tõendiks. Kostja ei ole taotlenud enda vande all ülekuulamist ja eluliselt usutav ei ole kostja väide, et turult ja kasutatud riiete poest ei ole võimalik kuludokumente saada. Hageja on seisukohal, et lõppastmes on maakohtu otsus õige ja muutmisele ei kuulu. Maakohus on elatist vähendanud õigesti. Määrates hageja keskmiseks igakuiseks kuluks 444 eurot on maakohus eksinud vaid 0,64 sendiga, kuid selle saab mõistlikult võttes lugeda kaetuks maakohtu poolt kohtuotsuses tehtud ümardamistega, mistõttu eksimus jääb ümardamise piiridesse. Kostja ei ole kaebuses tuginenud õigusnormide rikkumisele. Hageja on seisukohal, et aluseid teistsuguse otsuse tegemiseks antud juhul ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
7.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse läbivaatamisel selle ulatusest (TsMS § 651 lg 1) ja võtab apellatsioonkaebuse läbi vaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuses või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1). Hagi on esitatud elatise vähendamise nõudes. Kostja (laps) vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu hinnangu kostja igakuistele vajalikele ja põhjendatud kuludele 444 eurot, väites, et tema vajalikud ja põhjendatud igakuised kulud on 461 eurot. Maakohus eksis kostja väitel seetõttu hagejalt kostja kasuks väljamõistetava elatise suuruse määramisel, mõistes perioodil 27. mai 2022 - 31. detsember 2022 elatisena välja 146 eurot kuus, kuigi õige oleks olnud välja mõista 152 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2023 elatisena 138 eurot kuus, kuigi õige oleks olnud välja mõista 145 eurot kuus.
8.Asja materjalide kohaselt pooled ei vaidle järgnevas: arvestades vanemate sissetulekuid peavad vanemad kostja ülalpidamises osalema proportsioonis 38% (hageja osa) ja /62% (kostja ema osa); maakohus on kostja igakuiste vajalike kulude hindamisel lähtunud põhjendatult kostja 11. detsembri 2022 vastuses hagile märgitud kuludest ja kuludokumentidest (I kd lk 9596); 4-aastase kostja puhul ei saa lugeda põhjendatuks telefonikulu, vaid tegemist on kostja ema kuluga.
Maakohus leidis, et kostja eksis elektri, kommunaalkulude ja riiete ning asjade keskmise kulu arvestamisel. Kostja maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu, väites mh, et turult ja kasutatud riiete poest ostetud asjadele kuludokumente ei saa. Seega vaidlustab kostja osaliselt maakohtu hinnangut tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel kostja arvestuste aluseks olevaid tõendeid hinnanud ja ei ole eksinud elektri ja kommunaalkulude kostjale langeva osa välja arvutamisel. Kostja lähtub kaebuses esitatud arvestuses elektri ja kommunaalkulude osas kuue kuu keskmisest kulust, kuid kostja enda poolt maakohtule esitatud andmed võimaldasid maakohtul välja arvutada elektri ja kommunaalkulude kostjale langev osa (keskmine kulu) seitsme kuu kuluandmete alusel. See tingibki erinevuse maakohtu otsuses ja kostja kaebuses esitatud arvutuste vahel. Kuivõrd maakohus lähtus keskmise kulu arvestamisel kostja poolt esitatud andmetest, ei ole maakohus teinud kostjale langeva kuluosa välja arvestamisel ka viga. Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud esitama ka turult või kasutatud riiete poest kostjale ostetud asjade kuludokumendid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et riiete ja muude lapsele vajalike asjade ostmisel turult või kasutatud riiete poest (st nn teiselt ringilt) ei pruugi alati olla võimalik kuludokumenti saada. Samas ei ole ainuüksi see maakohtu ekslik seisukoht aluseks muuta kohtu hinnangut kostja kulutuste osas riietele ja asjadele ning muuta sellest tulenevalt maakohtu välja mõistetud elatise suurust. Maakohus hindas vajalikuks kuluks riietele jm asjadele kuludokumentide alusel 40, 84 eurot kuus. Kostja kaebusest ei nähtu, milliste riiete ja asjade kulu oleks maakohus pidanud täiendavalt kostja vajalike ja põhjendatud kuludena arvestama. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Seega ei ole maakohus võtnud elatise suuruse välja arvutamisel aluseks ebaõigeid andmeid ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
9.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.