Marc Eduard R Bruyninckxi hagi Louis Robert Digmani vastu alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
5655,04 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. märtsi 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marc Eduard R Bruyninckxi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Marc Eduard R Bruyninckx (sündinud XXXXX; asukoht: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja (kostja): Louis Robert Digman (isikukood: XXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. märtsi 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluses kantud menetluskulud Marc Eduard R Bruyninckxi kanda.
Mõista Marc Eduard R Bruyninckxilt välja menetluskulud kokku summas 1992 eurot (koos käibemaksuga) Louis Robert Digmani kasuks. Hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt
summas 1992 eurot tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates käesoleva
otsuse
jõustumisest,
kuni
menetluskulude tasumiseni Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marc Eduard R Bruyninckx esitas 14.04.2014 hagi Louis Robert Digmani vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 4257 eurot, viivised 1055,36 eurot (14.04.2011. a kuni 14.04.2014. a eest) ja viivised alates 15.04.2014. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled e-kirjavahetusega kokkuleppe erinevate Eestis müüdavate Euro müntide ostmiseks. Pooled ei leppinud kokku, mis ajaks peavad mündid laekuma. Müntide tarnimine pidi toimuma mõistliku aja jooksul, s.t 1-2 kuu jooksul. Kokkuleppe täitmiseks tegi hageja kostjale 01.02.2011. a ülekande summas 11 320 eurot, lisaks tasus hageja kostjale sularahas 1500 eurot. Kostja kokkulepet ei täitnud. Kostja on tagastanud hagejale 18.02.2011. a 1500 eurot ja 23.02.2011. a 7063 eurot, seega on tagastamata 4257 eurot. Tagastamata raha tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.
2.Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et hagi on aegunud. Lisaks teatas kostja, et vaidleb vastu sularaha saamisele. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Poolte kokkulepe müntide
hagejale tarnimiseks nägi ette, et kostja täidab oma kohustused viivitamatult pärast kostja Tallinnasse jõudmist, sest hageja oli tarnitavate müntide edasimüügi oma klientidega kokku leppinud juba 2011. a veebruari 1. nädalaks. Hageja valduses pidid mündid olema hiljemalt 02.02.2011. a. Kostjale sai pärast Tallinnasse jõudmist selgeks, et kohustuste täitmine hageja ees ei ole võimalik ning ta maksis saadud summa kahe pangaülekandega tagasi 18.02.2011. a 1500 eurot ja 21.02.2011. a 7063 eurot. Seega väljendas kostja tahet lugeda poolte vaheline kokkulepe lõppenuks. Hageja esitas hagi 14.04.2014. a. Kostja ei ole hagejaga läbirääkimisi pidanud ning aegumine ei peatunud.
3.Hageja esitas 03.02.2015. a tõendid asja juurde võtmiseks. Kohus leidis, et lisatud tõendid, v.a vandeadvokaat Patrick Praeti volitusi puudutavad ja juba esitatud dokumentide tõlked, tuleb jätta tähelepanuta ning hagejale tagastada. Kohus andis pooltele 16.06.2014. a kirjaga tähtaja seisukohtade esitamiseks. 28.10.2014. a toimus kohtuistung, kus kohus andis hagejale tõendite esitamiseks täiendava tähtaja 21.11.2014. a. Kohus tegi samal istungil hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste kohta. Poolte ärakuulamiseks toimus 20.01.2015. a teine kohtuistung. Kohtuistungil esitas hageja uute tõenditena kolm advokaat Patrick Praeti saadetud või tema poolt saadud kirja. Seega on kohus andnud hagejale tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole 03.02.2015. a esitatud dokumendis põhjendanud, miks ei olnud võimalik tõendeid esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus jättis hageja 03.02.2015. a esitatud tõendid lisa nr 1 (tl 126-130) ja 2 (tl 131135) TsMS § 238 lg 3 p-i 3 alusel vastu võtmata ja tagastas hagejale.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 25.03.2015. a otsusega hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis Marc Eduard R Bruyninckxilt välja Louis Robert Digmani kasuks menetluskulud 1632 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Hageja on esitanud nõude VÕS § 1028 alusel ning kohtu ettepanekul ka VÕS § 189 lg 1 või VÕS § 195 lg 1 alusel. Kostja on menetluse kestel leidnud, et tegemist on lepingulise suhtega. Poolte selgitusest ning hagiavalduse lisaks olevast kirjavahetusest nähtub, et kostja pidi hagejale ostma ja talle saatma Eesti euromünte. 31.01.2011. a hageja elektronkirjast nähtuvalt pidi kostja ostma hagejale 800 Bu komplekti väärtusega 12 000 eurot ja 10x10 eurot Silver koguväärtusega 400 eurot. Hageja on ära toonud ka kostja saadava tasu. Kostja on 31.01.2011. a kirjale vastanud, et võtab ühendust kättesaamise aadressi osas (tl 27-29). Kohus leidis eeltoodu alusel, et pooled on e-kirjade vahetamisega sõlminud lepingu VÕS § 9 mõttes. Hageja on esitanud pakkumise ning kostja on andnud piisavalt selge nõustumise, et ta on hageja pakutud tehinguga nõus. Lepingu sõlmimist kinnitab ka poolte edasine käitumine. Hageja kandis kostja arvele raha ja kostja 01.02.2011. a kirjast nähtub, et ta palkas hageja asjade ajamiseks autojuhi. Kuivõrd poolte vahel oli raha üleandmiseks leping, ei saa hageja kostja vastu esitada nõuet otse alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ei ole omandanud midagi õigusliku aluseta. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping vastab oma iseloomult käsunduslepingule. Hagiavaldusest ja poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja andis kostjale raha tehingu tegemiseks, samas leppisid pooled kokku ka kostja tasus. Kostja pidi hagejale osutama teenuse (muretsema hageja osundatud mündikomplektid). Seega kuuluvad kohaldamisele VÕS § 619 jj. Kuna kostja pidi mündid ostma hageja antud raha eest ning pidi järgima hageja juhiseid müntide kohale toimetamise kohta, ei saa tegemist olla müügilepinguga. Kostja
kohustuste täitmine ei sõltunud ainult kostjast, vaid ka sellest, kas Eesti Post saab kostjale mündikomplektid anda. Seega ei ole tegemist töövõtulepinguga. Hageja väitel ei lepitud kokku, mis ajaks peavad mündid laekuma. Müntide tarnimine pidi toimuma mõistliku aja jooksul, st 1-2 kuu jooksul. Vande all selgitas hageja, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama mündid veebruari lõpuks, täpset kuupäeva ei olnud. Kostja andis vande all ütluseid, mille kohaselt müntide saamiseks täpset kuupäeva kokku ei lepitud, see pidi toimuma paari nädala jooksul. Kui münte ei saa 21. veebruariks, pidi leping olema lõppenud. 31.01.2011. a hageja poolt saadetud elektronkirjast nähtuvalt soovis hageja saada münte esialgu juba kolmapäevaks, st 02.02.2011. a (tl 28). Seega on pooled vande all kinnitanud, et mündid pidid jõudma hageja kätte hiljemalt veebruari lõpuks. Kohus leidis, et pooled on sõlminud tähtajalise käsunduslepingu ning lepingu tähtaeg oli 28.02.2011. a. Hageja väitel oli ta valmis münte vastu võtma ka maikuus, kuid hageja ühepoolne valmisolek ei tähenda, et selles lepiti kokku lepingu sõlmimisel. Sisuliselt nähtub hageja ütlustest, et ta oli valmis andma kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks või pikendama käsunduslepingu tähtaega. Tähtajalist käsunduslepingut on võimalik VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles öelda. Kostja tagastas hagejale 18.02.2011. a 1500 eurot ja 21.02.2011. a 7063 eurot. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavaldusega teisele lepingupoolele. Kostja on 21.02.2011. a makse selgituseks märkinud “Refund – deductions, conclusion of business” (tagasimakse – mahaarvamised, äri lõpetamine). Kohus leidis, et kostja on sellega esitanud tahteavalduse lepingu lõpetamiseks. Hageja kui mõistlik inimene pidi 21.02.2011. a ülekandest aru saama, et kostja on lepingu lõpetanud, st üles öelnud. Hageja nõue raha tagastamiseks muutus sissenõutavaks sellest hetkest, kui ta sai teada lepingu lõppemisest, st raha laekumisest kontole. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teise ülekande summa 23.02.2011. a, kostja esitatud maksekorralduse (tl 67) järgi on makse tehtud 21.02.2011. a. Kohus leidis, et usutav on rahvusvahelise makse toimumine 48 tunni möödudes. Seega muutus hageja nõue raha tagastamiseks sissenõutavaks 23.02.2011. a ning TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algas 24.02.2011. a kell 00.00 ka hagi aegumine. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega aegus hageja nõue 23.02.2014. a kell 24.00. Hagiavaldus on esitatud 14.04.2014. a ning hageja nõue on aegunud. Kohus luges ebaõigeks hageja väite, et aegumine peatus TsÜS § 167 alusel läbirääkimiste toimumise ajaks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid pidanud sisulisi läbirääkimisi raha tagastamise või müntide üleandmise üle. Ühe poole nõue võla tasumiseks ei peata hagi aegumist TsÜS § 167 alusel. Hageja on lisaks põhinõudele palunud kostjalt välja mõista ka viivised. Kohus leidis, et kuna põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 alusel aegunud ka viiviste väljamõistmise nõue. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1872 eurot (sh käibemaks) 15,6 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (+ käibemaks). Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu ei ole ülemäära kõrge. Kohus vähendas kostja menetluskulusid ja määras kostja menetluskulude suuruseks 1360 eurot + käibemaks, st 1632 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Marc Eduard R Bruyninckx esitas 24.04.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja viivis. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole hageja nõue aegunud. Kohustuse täitmise tähtaeg saabus 2011. a aprillikuu keskpaigas;
2) on maakohus üllatuslikult leidnud, et teise makse selgitusse on märgitud „äri lõpetamine“. Lepingu ülesütlemine eeldab selget tahteavaldust; 3) leiab apellant alternatiivselt, et nõue ei olnud aegunud läbirääkimiste pidamise tõttu. Hageja rõhutab, et alles 23.05.2011. a seisuga oli hageja jaoks lõplikult selge, et kostja kokkulepet ei järgi. Kuni 23.05.2011. a suhtlesid hageja ja kostja omavahel regulaarselt (pidasid läbirääkimisi) nii müntide saatmise kui ka raha tagastamise teemal. Kokkuvõttes peatus nõude aegumine perioodiks 01.02.2011. a kuni 23.05.2011. a. Seega pole hageja nõue aegunud; 4) on kohus tuvastanud, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja, kuid ei ole seda nõude aegumise hindamisel arvestanud. Kohus on jätnud kohaldamata TsÜS § 167 lg 2 ja § 168 lg 2. Tulenevalt asjaolust, et maakohus tuvastas müntide üleandmise lõpliku tähtajana 28.02.2011, on maakohus sellega sisuliselt öelnud, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ehk müntide saatmiseks. Nõude aegumine oli seega peatunud kuni 28.02.2011. a ja nõude aegumise peatumine lõppes 28.02.2011. a; 5) esitab hageja vastuväite maakohtu tegevuse peale, millega maakohus jättis hageja 03.02.2015. a esitatud tõendid lisa nr 1 ja 2 vastu võtmata ja tagastas hagejale; 6) ei nõustu hageja kohtu poolt kindlaks määratud kostja menetluskulude suurusega. Maakohus on jätnud kostja vastuväited põhjendamatult arvestamata. Kostja menetluskulud on põhjendatud 320 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses.
6.Louis Robert Digman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et leping lõppes 23.02.2011. Maakohtu järeldus lepingu lõpetamise kohta on kooskõlas ka asjas kogutud tõenditega; 2) ei ole poolte vahel toimunud sisulisi läbirääkimisi peale 21.02.2011. a, samuti ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega, mistõttu ei ole nõude aegumine TsÜS § 167 lg 1 ega lg 2 alusel peatunud. Apellant esitas apellatsioonkaebuses esmakordselt ja üllatuslikult seisukoha, et hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja ning maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 167 lg 2. Vastustaja hinnangul tuleb see jätta tähelepanuta. Vastustaja juhib tähelepanu, et isegi kui vastaks tõele apellandi väide nõude aegumise peatumise kohta TsÜS § 167 lg 2 alusel alates 2011. a veebruarikuu algusest kuni 28.02.2011, siis on nõue ikkagi aegunud, kuna hagiavaldus esitati kohtusse 14.04.2014. a; 3) ei ole hageja nõudeõigust maksma pannud mõistliku aja jooksul; 4) on apellandi vastuväide maakohtu tegevusele esitatud hilinenult ja alusetult. Apellandi vastuväide maakohtu tegevusele on ka põhjendamatu. Hageja ei ole põhjendanud, millisel põhjusel tal ei olnud võimalik 03.02.2015. a menetlusdokumendile lisatud tõendeid varem esitada.
7.Louis Robert Digman esitas 24.03.2016. a lõplikud seisukohad ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastustaja palub mõista apellandilt vastustaja kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks 720 eurot ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb apellandil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Marc Eduard R Bruyninckx esitas 24.03.2016. a lõplikud seisukojad ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Apellant palub mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks 953 eurot ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu poolt õigussuhtele antud kvalifikatsiooni, seega lähtub ringkonnakohus sellest, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Ringkonnakohtu arvates on õige ka maakohtu järeldus, et kuigi kokku ei lepitud kindlas kuupäevas, siis saab lugeda, et tegemist oli tähtajalise lepinguga. Õige ei ole apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta tuvastas, et lepingu tähtaeg oli 28.02.2011. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Maakohus hindas lepingu tähtaja määramisel tõenditena asja juurde võetud e-kirjavahetust, millest saab järeldada, et hageja soovis kostja vahendusel münte osta edasimüümise eesmärgil ning tema kliendid ootasid münte 3. veebruariks 2011. Samas võib 31.01.- 02.02. 2011 toimunud kirjavahetusest järeldada, et mündid saab kostja küll 02.02. kätte, kuid nende edastamine hagejale võib aega võtta. Rohkem asjas tõendeid pooltevahelise suhtluse kohta veebruaris 2011 asjas esitatud ei ole. Arvestades esitatud tõendeid tuvastas maakohus õigesti, et mõistlikuks ajaks lepingu täitmiseks saab lugeda ühte kuud.
11.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja tagastas 18.02. ja 21.02. maksetega osa hageja poolt talle üle kantud käsundi täitmiseks mõeldud raha. Maakohus tõlgendas raha tagastamist kostjapoolse ülesütlemisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus mõistlik aeg käsundi täitmiseks oli möödunud ja käsundisaaja tagastab kooskõlas VÕS § 626 lg-ga 1 täitmiseks saadu, siis saab seda toimingut lugeda vähemalt konkludentseks tahteavalduseks leping üles öelda.
12.Apellandi väide, et aegumine peatus läbirääkimiste pidamise tõttu, ei ole õige. Maakohus on õigesti hinnanud asja juurde võetud tõendeid TsÜS § 167 alusel. Kostja eitas läbirääkimiste pidamist ning e-kirjavahetus ei kinnita hageja väidet, et pooled pidasid läbirääkimisi. Hageja seisukoht, mis perioodiks tema arvates aegumine peatus, on vastuolus ka hageja enda väitega, et lepingu rikkumisest sai ta teada 23.04.2011. Nimelt leidis hageja, et aegumine oli peatunud perioodil 01.02.-23.05.2011 (I kd lk 95). TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Aegumine saab peatuda pärast aegumistähtaja algust. Käesolevas asjas ei ole pooled tuginenud väitele, et leping tuli täita enne 01.02.2011.
13.Apellandi vastuväide maakohtu tegevusele tõendite juurdevõtmata jätmise osas, on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et pooltele oli tagatud võimalus tõendite esitamiseks ning maakohus rahuldas ka hageja hilinemisega esitatud võõrkeelsete tõendite juurdevõtmise taotluse ning määras nende tõlgete esitamiseks tähtaja 03.02.2015. Hageja aga esitas 03.02.2015 lisaks tõlgetele veel uued tõendid. Hageja ei põhistanud, miks ta need hilinemisega esitab, kostja esitas vastuväite juurdevõtmisele. Sellises olukorras jättis maakohus tõendid põhjendatult TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel juurde võtmata.
14.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus hindas kostja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud summas 1632 eurot (koos käibemaksuga) ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et põhjendatud ja mõistlikud kulud on 320 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse hindamisel on kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud otsuses kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu, sisu ja asjakohasust ning asja keerukust, on põhjendatud ja mõistlikud kostja õigusabikulud summas 1632 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks ringkonnakohtus esindaja õigusabi kulu 720 eurot (koos käibemaksuga, 6 h). Kostja esindaja tunnihind 120 eurot/tund (koos käibemaksuga) ei ole ringkonnakohtu arvates ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud 3 tunni ulatuses (vastuse koostamise eest apellatsioonkaebusele), s.o summas 360 eurot (koos käibemaksuga). Pooled on vastastikku avaldanud arvamust, et esindajate kulud võiksid olla põhjendatud 300-400 euro suuruses. Apellatsioonkaebuses ei esitatud uusi väiteid ning seetõttu kordas vastustaja põhjendatult juba maakohtus väljendatud seisukohti. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku summas 1992 eurot (1632 eurot + 360 eurot, koos käibemaksuga). Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.