Mõista M.E.R.B. välja L.R.D. kasuks menetluskulud 1632 eurot (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks eurot).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebusele tuleb lisada seda puudutav menetluskulude nimekiri.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.M.E.R.B. esitas Tartu Maakohtusse L.R.D. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 4257 eurot, viivis 1055.36 eurot (14.04.2011.a kuni 14.04.2014.a eest) ja viivised alates 15.04.2014.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled e-kirjavahetusega kokkuleppe erinevate Eestis müüdavate Euro müntide ostmises. Pooled ei leppinud kokku, mis ajaks peavad mündid laekuma. Müntide tarnimine pidi toimuma mõistliku aja jooksul, s.t 1-2 kuu jooksul. Kokkuleppe täitmiseks tegi hageja kostjale 01.02.2011.a ülekande summas 11 320 eurot, lisaks tasus hageja kostjale sularahas 1500 eurot. Pärast raha saamist kohustus kostja ostma Eestis erinevaid Euro münte ning need saatma kulleriga hagejale. Kostja kokkulepet ei täitnud. Kostja on tagastanud hagejale 18.02.2011.a 1500 eurot ja 23.02.2011.a 7063 eurot, seega on tagastamata 4257 eurot. 18.02.2011. a ülekannet ei saa käsitleda lepingust taganemisena või lepingu ülesütlemisena. Hageja ei pidanud raha osalisest tagastamisest aru saama, et kostja soovis ülejäänud raha omastada. Hageja eeldas, et tagastamata jäänud 4257 eurot eest ostab kostja hagejale münte. Lepingust taganemisena või lepingu ülesütlemisena võib olla käsitletav üksnes hageja poolt 23.05.2011. a kostjale saadetud nõue raha tagastamiseks. Tagastamata raha tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Lepingulise suhte puhul tuleb võlg välja mõista VÕS § 189 lg 1 või VÕS § 195 lg 1 alusel. Hageja sai alusetust rikastumisest teada 2011. a mais ning nõue ei ole aegunud. Hageja saatis 23.05.2011.a kostjale nõude raha tagastamiseks ning selleks ajaks oli hageja jaoks lõplikult selge, et kostja kokkulepet ei järgi. Nõudes on raha tagastamise, mitte müntide edastamise tähtaeg. Kuni 23.05.2011.a toimusid poolte vahel läbirääkimised müntide saatmise ja raha tagastamise üle ning aegumine peatus TsÜS § 167 lg 1 alusel 01.02.2011.a kuni 23.05.2011.a. Hageja andis 16.06.2011.a kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja selgitas vande all, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama mündid veebruari lõpuks, täpset kuupäeva ei olnud. Pärast osa raha tagastamist hageja enam münte ei oodanud ja mai lõpus ütles hageja lepingu telefoni teel üles. Mai algul oleks hageja veel mündid vastu võtnud, pärast lepingu üles ütlemist soovis ainult raha tagasi.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et hagi on aegunud. Lisaks teatas kostja, et vaidleb vastu sularaha saamisele. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Poolte kokkulepe müntide hagejale tarnimiseks nägi ette, et kostja täidab oma kohustused viivitamatult pärast kostja Tallinna jõudmist, sest hageja oli tarnitavate müntide edasimüügi oma klientidega kokku leppinud juba 2011.a veebruari 1. nädalaks. Hageja valduses pidi mündid olema hiljemalt 02.02.2011.a. Kostjale sai pärast Tallinna jõudmist selgeks, et kohustuste täitmine hageja ees ei ole võimalik ning ta maksis saadud summa kahe pangaülekandega tagasi - 18.02.2011.a 1500 eurot ja 21.02.2011.a 7063 eurot. Teise makse selgituseks on märgitud “Refund – deductions, conclusion of business” (tagasimakse – mahaarvamised, äri lõpetamine). Seega väljendas kostja tahet poolte vaheline kokkulepe lõppenuks lugeda. Juba esimesest pangaülekandest pidi hageja aru saama, et kostja ei täida müntide ostmise kohustust. Pärast teise ülekande teostamist pidi hageja aru saama, et kostja ei kavatse talle rohkem raha tagastada. Hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks ja raha tagastamiseks. Kõnealuses majandus- ja kutsetegevuses on muu kokkuleppe
puudumise korral tavapärane, et poolte vahelised rahalised kohustused täidetakse 14-21 kalendripäeva, kuid maksimaalselt 1 kalendrikuu jooksul. Seega möödus mõistlik aeg kostja poolse kohustuse täitmiseks hiljemalt kuu aja möödumisel viimase pangaülekande teostamisest, s.o 23.03.2011.a. Hageja esitas kohtusse hagi 14.04.2014.a. Kostja ei ole hagejaga läbirääkimisi pidanud ning aegumine ei peatunud. Kostja selgitas vande all, et kirjutas või helistas hagejale viimati 2011.a veebruari algul. Müntide saamiseks täpset kuupäeva kokku ei lepitud, see pidi toimuma paari nädala jooksul. Kokkulepe müntide saatmiseks sõlmiti 21.01.2011.a ning kui münte ei saa 21. veebruariks, pidi leping olema lõppenud. Pärast viimast raha tagasi kandmist oli leping kostja jaoks lõppenud. Kostjale jäi hagejalt saadud rahast bensiini ja piletiraha, osa rahast andis ta sularahas kolmandale isikule hagejale üle andmiseks. Kostja leidis, et hageja on 03.02.2015.a tõendid esitanud hilinenult ning need tuleb jätta arvestamata. Hageja ei ole tõendanud, et P.P. oli kostja esindamise õigus.
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
3.Hageja esitas 03.02.2015.a asja juurde võtmiseks tõendid. Kohus leiab, et lisatud tõendid, v.a vandeadvokaat P.P. volitusi puudutavad ja juba esitatud dokumentide tõlked tuleb jätta tähelepanuta ning hagejale tagastada. Kohus andis pooltele 16.06.2014.a kirjaga tähtaja seisukohtade esitamiseks. 28.10.2014.a toimus kohtuistung, kus kohus andis hagejale tõendite esitamiseks täiendava tähtaja 21.11.2014.a. Kohus tegi samal istungil hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste kohta. Poolte ära kuulamiseks toimus 20.01.2015.a teine kohtuistung. Kohtuistungil esitas hageja uute tõenditena 3 advokaat P.P. saadetud või tema poolt saadud kirja. Seega on kohus andnud hagejale tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole 03.02.2015.a esitatud dokumendis põhjendanud, miks ei olnud võimalik tõendeid esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus jätab hageja 03.02.2015.a esitatud tõendid lisa nr 1 (tl 126-130) ja 2 (tl 131-135) TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel vastu võtmata ja tagastab hagejale. Kohus võtab asja juurde viimasel kohtuistungil esitatud kirjade tõlked, mille esitamiseks andis kohus tähtaja (lisa nr 3, 4 ja 5) ning advokaat P.P. volitusi puudutavad dokumendid (lisa 6, 7).
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid e-kirjavahetusega kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi hagejale edasi müümiseks ostma Eestis müüdavaid Euro münte (tl 8-11, 27-29); • hageja kandis kostja arvele 11 320 eurot (tl 12); • kostja hagejale münte ei muretsenud; • kostja tagastas hagejale 18.02.2011.a 1500 eurot ja 21.02.2011.a 7063 eurot (tl 67). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja andis kostjale sularahas 1500 eurot ning kas kostja peab hagejale tasuma 4257 eurot. Kostja on palunud kohaldada hagi aegumist. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul esmalt analüüsida, kas ja millisel alusel on tekkinud poolte vahel võlasuhe ning seejärel lahendada aegumise vastuväide.
5.Hageja on esitanud nõude VÕS § 1028 alusel ning kohtu ettepanekul ka VÕS § 189 lg 1 või VÕS § 195 lg 1 alusel. Kostja on menetluse kestel leidnud, et tegemist on lepingulise suhtega. Poolte selgitusest ning hagiavalduse lisaks olevast kirjavahetusest nähtub, et kostja pidi hagejale ostma ja talle saatma Eesti euromünte. 31.01.2011.a hageja elektronkirjast nähtuvalt pidi kostja ostma hagejale 800 Bu komplekti väärtusega 12 000 eurot ja 10x10 eurot Silver koguväärtusega 400 eurot. Hageja on ära toonud ka kostja saadava tasu. Kostja on 31.01.2011.a kirjale vastanud, et võtab ühendust kättesaamise aadressi osas (tl 27-29). Kohus leiab eeltoodu alusel, et pooled on e-kirjade vahetamisega sõlminud lepingu VÕS § 9 mõttes. Hageja on esitanud pakkumise ning kostja on andnud piisavalt selge nõustumise, et on hageja pakutud tehinguga nõus. Lepingu sõlmimist kinnitab ka poolte edasine käitumine. Hageja kandis kostja arvele raha ja kostja 01.02.2011.a kirjast nähtub, et ta palkas hageja asjade ajamiseks autojuhi. Kuivõrd poolte vahel oli raha üleandmiseks leping, ei saa hageja kostja vastu esitada nõuet otse alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ei ole omandanud midagi õigusliku aluseta. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping vastab oma iseloomult käsunduslepingule. Hagiavaldusest ja poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja andis kostjale raha tehingu tegemiseks, samas leppisid pooled kokku ka kostja tasus. Kostja pidi hagejale osutama teenuse (muretsema hageja osundatud mündikomplektid). Seega kuuluvad kohaldamisele VÕS § 619 jj. Kuna kostja pidi mündid ostma hageja antud raha eest ning pidi järgima hageja juhiseid müntide kohale toimetamise kohta, ei saa tegemist olla müügilepinguga. Kostja kohustuste täitmine ei sõltunud ainult kostjast, vaid ka sellest, kas Eesti Post saab kostjale mündikomplektid anda. Seega ei ole tegemist töövõtulepinguga.
6.Hageja väitel ei lepitud kokku, mis ajaks peavad mündid laekuma. Müntide tarnimine pidi toimuma mõistliku aja jooksul, s.t 1-2 kuu jooksul. Vande all selgitas hageja, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama mündid veebruari lõpuks, täpset kuupäeva ei olnud. Kostja andis vande all ütluseid, mille kohaselt müntide saamiseks täpset kuupäeva kokku ei lepitud, see pidi toimuma paari nädala jooksul. Kui münte ei saa 21. veebruariks, pidi leping olema lõppenud. 31.01.2011.a hageja poolt saadetud elektronkirjast nähtuvalt soovis hageja saada münte esialgu juba kolmapäevaks, s.t 02.02.2011.a (tl 28). Seega on pooled vande all kinnitanud, et mündid pidid jõudma hageja kätte hiljemalt veebruari lõpuks. Kohus leiab, et seega on pooled sõlminud tähtajalise käsunduslepingu ning lepingu tähtaeg oli 28.02.2011.a. Poolte ütlustega on tõendatud, et kostja pidi mündid muretsema veebruari lõpuks, s.t kindlaks tähtajaks. Hageja väitel oli ta valmis münte vastu võtma ka maikuus, kuid hageja ühepoolne valmisolek ei tähenda, et selles lepiti kokku lepingu sõlmimisel. Sisuliselt nähtub hageja ütlustest, et ta oli valmis andma kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks või pikendama käsunduslepingu tähtaega.
7.Tähtajalist käsunduslepingut on võimalik VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles öelda. Kostja tagastas hagejale 18.02.2011.a 1500 eurot ja 21.02.2011.a 7063 eurot. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavaldusega teisele lepingupoolele. Kostja on 21.02.2011.a makse selgituseks märkinud “Refund – deductions, conclusion of business” (tagasimakse – mahaarvamised, äri lõpetamine). Kohus leiab, et kostja on sellega esitanud tahteavalduse lepingu lõpetamiseks. Hageja kui mõistlik inimene pidi 21.02.2011.a ülekandest aru saama, et kostja on lepingu lõpetanud, s.t üles öelnud.
8.Käsunduslepingu ülesütlemise tõttu tekkis hagejal õigus kasutada VÕS § 196 lg 1 ja 4, § 189-191 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja nõue raha tagastamiseks muutus sissenõutavaks sellest hetkest, kui ta sai teada lepingu lõppemisest, s.t raha laekumisest kontole. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teise ülekande summa 23.02.2011.a, kostja esitatud maksekorralduse (tl 67) järgi on makse tehtud 21.02.2011.a. Kohus leiab, et on usutav rahvusvahelise makse toimumine 48 tunni möödudes. Seega muutus hageja nõue raha tagastamiseks sissenõutavaks 23.02.2011.a ning TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algas 24.02.2011.a kell 00.00 ka hagi aegumine. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega aegus hageja nõue 23.02.2014.a kell 24.00. Hagiavaldus on esitatud 14.04.2014.a ning hageja nõue aegunud. Kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu.
9.Kohus loeb ebaõigeks hageja väite, et aegumine peatus TsÜS § 167 alusel läbirääkimiste toimumise ajaks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid pidanud sisulisi läbirääkimisi raha tagastamise või müntide üleandmise üle. Hageja teatas kostjale 23.05.2011.a, et soovib kostjalt tagasi saada kostja poolt tasumata summa (tl 13-15, 30-31). Kostja esindaja advokaat P.P. vastas 05.06.2011.a hagejale, et kostja ei plaani talle ühtegi summat tasuda (tl 137-138). Hageja esindaja jäi 16.06.2011.a kirjas selle juurde, et kostja on hagejale võlgu (tl 140-147). Seega tõendavad hageja esitatud tõendid, et kostja ei ole võlga tunnistanud ning selle tagastamise (summa, tähtaeg jms) üle ei ole sisulisi läbirääkimisi peetud. Ühe poole nõue võla tasumiseks ei peata hagi aegumist TsÜS § 167 alusel. Kohus loeb hageja esitatud tõenditega (tl 149-154) tõendatuks, et advokaat P.P. saatis hagejale kirja kostja esindajana. Ka Eestis kehtiva TsMS § 226 lg 1 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu ning advokaat P.P. kinnitas hagejale, et saatis kirja kostja esindajana.
10.Hageja on lisaks põhinõudele palunud kostjalt välja mõista ka viivised. Kohus leiab, et kuna põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 alusel aegunud ka viiviste väljamõistmise nõue.
11.Kuna hageja nõue on aegunud, ei analüüsi kohus hageja nõuet sisuliselt, s.t ei võta seisukohta selle osas, kui suure summa kostja hagejalt sai ning kas ja kui suure osa saadud summast oli kostjal õigus arvestada oma tasuks.
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd kõik kulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Vajadusel saab hageja kulud kindlaks määrata ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1872 eurot (s.h käibemaks) 15.6 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (+ käibemaks). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning pidas põhjendatud töötundide arvuks 8 tundi tunnitasuga 40 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot + käibemaks ei ole ülemäära kõrge. Asjaolu, et tegemist ei ole vandeadvokaadiga, ei tähenda, et tema tunnitasu saab olla mitte rohkem kui riigi õigusabi korras
advokaatidele makstav tasu. Riigi poolt makstava tasu määramine toimub seaduses sätestatud erikorras ja see ei sea ülempiiri lepingulises suhtes makstavale tasule. Kohus leiab menetlusdokumentide sisukust hinnates, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (+ käibemaks) ei ole ülemäärane. Kohus on kontrollinud, et kõik kostja poolt esitatud taotluses toodud toimingud on tehtud ning kostja esindaja on kohtule dokumendina esitanud. Asjas on toimunud kaks kohtuistungit. Lisaks suurendab menetluskulusid asjaolu, et hageja esitas nõude alusetu rikastumise sätete alusel ning kohus lahendab selle käsunduslepinguna. Kostjal tuli analüüsida aegumist mõlemal õiguslikul alusel, samuti vastata hageja seisukohtadele aegumise peatumise kohta. Kohus vähendab kostja menetluskulusid 16.07.2014.a seisukoha osas, kuna kompromissi ettepaneku koostamiseks kulunud mõistlik aeg võiks olla 0,20 tundi. Samuti ei ole põhjendatud ajakuluks 20.01.2015.a kohtuistungi protokolliga tutvumine, kuna protokoll koosneb suures osas poolte vande all antud ütlustest, mida parandada ei ole võimalik. Kohus loeb kostja põhjendatud menetluskuluks 03.02.2015.a dokumendiga tutvumise ja 17.02.2015.a seisukoha koostamise osas kokku 2,20 tundi. Kohus vähendab menetluskulusid ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 1360 eurot + käibemaks, s.t 1632 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja seda kinnitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.