Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 14.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-15-125177/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.04.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1284

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Elisa Eesti AS10069659(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

14. aprill 2016. a, Võru tn 12, Põlva

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-125177

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi L. K. (K. ) vastu põhivõlgnevuse 371,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 253,92 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 692,79 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts Starman, registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn Lepinguline esindaja: Kadri Timuska – Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] Kostja: L. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi L. K. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Lembilt K. AS Starman kasuks 06.02.2012. a sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamise lepingust nr x-xxxxxx tulenev võlgnevus 651,60 (kuussada viiskümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas 371,14 eurot põhivõlgnevuse ja 280,46 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks 14.04.2016 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

3.Välja mõista L. K. AS Starman kasuks lisanduv viivis põhivõlgnevuselt 371,14 euro alates 15.04.2016. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud määras (0,05 % päevas), kuid kogusummas (koos p.2 väljamõistetud viivisega) mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl 11).

Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 07.03.2016. a kostjale isiklikult kätte toimetatud (tl 38). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Aktsiaselts Starmani vahel 06.02.2012. a sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise leping nr x-xxxxxx. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Aktsiaselts Starmani teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata summalt päevas. Kohus mõistab viivise välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 253,92 eurot. Viiviseid on arvestatud alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani 23.11.2015. Alates 24.11.2015 kuni 14.04.2016 on lisandunud viivis 143 viivitatud päeva eest 26,54 eurot (371,14 x 0,05% x 143). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 3 (4)

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 12), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu summas 287,60 eurot väljamõistmist. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 07.03.2016. a (tl 38) ning kostjale on antud tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt oma seisukohta esitanud, millest kohus järeldab, et kostjal ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele. Riigilõivu tasumist summas 125 on kontrollitud (tl 32), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on volikirja alusel menetluses esindanud Julianus Õigusbüroo jurist Kadri Timuska. Esitatud arvest nr 1954183 (tl 12 pöördel) nähtub, et esindustasu kohtumenetluses kostja vastu on 287,60 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 225 (125 + 100) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel (tl 11 pöördel). Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.