Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja menetluse käik

Kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka istungile.

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt ühisvarajagamise hagis esitatud tuvastusnõude tagaseljaotsusega.

toimunud menetlust ja esitatud dokumente. Seega kokku on kohtu hinnangul hageja esindaja toimingud ühisvara jagamise tuvastusnõudega seonduvalt põhjendatud 10 tunni ulatuses, so 7+0,25+0,5+1,75+0,5. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 85 eurot ja 210 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud ning selliseid määrasid saab kohtu hinnangul pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-16, RKTKm 32-1-159-16, p 24, RKTKo 2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18). Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2037,50 eurot käibemaksuta, so 9,5x210+0,5x85. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga, so summas 2445 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohtu hinnangul on hageja kulu registripäringule 3 eurot põhjendatud. Registripäring oli vajalik ja põhjendatud. Päring kinnistusraamatus tehti, et kontrollida omanikukande tegemise aeg ning kehtiv omanikukanne. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud seega hageja menetluskulud summas 2868 (420+2445+3) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2868 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.