1.Jätta rahuldamata hageja XXXXhagi kostjatelt XXXXlt ning XXXXsolidaarselt põhivõlgnevuse 16 050 euro väljamõistmiseks ja kostjalt XXXXsolidaarselt teiste kostjatega 2041,56 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata hageja XXXXhagi kostjatelt XXXXlt ning XXXXsolidaarselt sissenõutavaks muutunud viivise 3946,54 euro, kahju hüvitise 500 euro väljamõistmiseks ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevuselt 16 050 eurolt ning kahju hüvitiselt 500 eurolt.
2.Mõista hagejalt XXXX(isikukood XXXX) kostja XXXX(isikukood XXXX) kasuks menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulud 1308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot.
3.Mõista hagejalt XXXX(isikukood XXXX) kostja XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1308 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt XXXX(isikukood XXXX) kostjate XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) kasuks menetluskuludena välja lepingulise esindaja kulud 100 (ükssada) eurot.
5.Mõista hagejalt XXXX(isikukood XXXX) kostjate XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 100 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt XXXXlt ja XXXXsolidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 16 050 välja mõistmist, seisuga 27.07.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 3946,54 euro välja mõistmist, kahju hüvitamist summas 500 eurot ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist tasumata põhivõlgnevuselt ning kahju hüvitiselt. Kostjalt XXXXpalus hageja koos teiste kostjatega solidaarselt välja mõista 2004,22 eurot.
2.Hageja esitas kostjate XXXX ja XXXXvastu solidaarse nõude AÕS § 349 lg 3 alusel. 19. detsembril 2008 sõlmisid kostja I, kostja II laenu saajatena ja Bank DnB NORD A/S laenulepingu nr XXXX. Laenulepingu kohaselt said kostjad pangalt eluasemelaenu 48 593,35 eurot Tallinnas, XXXX asuva korteri ostmiseks ja remondiks ning varasema pangaga sõlmitud väikelaenu lepingu nr XXXXrefinantseerimiseks.
3.Vastavalt laenulepingu punktile 9.1.1. oli laenu tagatiseks ühishüpoteek kahele korteriomanditele ehk korteriomandile XXXXja XXXX. 19. detsembril 2008 sõlmisid XXXX ja XXXXkui müüjad, kostja I kui ostja, XXXXkui omanik, pank kui hüpoteegipidaja ja AS Hansapank korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingud. Selle lepinguga ostis kostja I XXXX asuva korteriomandi. Lepinguga seati panga kasuks mh ühishüpoteek nii lepingu esemele kui hageja emale XXXX kuulunud XXXXkorteriomandile summas 27 609,83 eurot ehk 432 000 krooni. Ühishüpoteek pidi tagama panga nõudeid kostja I
ja kostja II vastu, tulenevalt 19. detsembri 2008 laenulepingust XXXXning panga nõudeid kostja I vastu sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja lisadest.
4.31. märtsil 2010 suri hageja ema XXXXja tema pärijaks on hageja. 10. juulil 2012. sõlmisid hageja kui müüja, abikaasad XXXXja XXXXkui ostjad, kostja I, Swedbank AS, pank ja kohtutäitur Mati Kadak ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkulepe, korteriomandi müügilepingu ning hüpoteegiga koormamise lepingu. Antud lepinguga müüs hageja XXXXkorteriomandi hinnaga 57 000 eurot, korter vabastati hüpoteegi alt ning hageja tasus pangale kostja 1 ja kostja II eest 16 050 eurot laenulepingu graafikujärgsete maksete tasumiseks ja põhiosa vähendamiseks. Seejuures jäi ühishüpoteek edaspidi koormama kostjale I kuuluvat korteriomandit XXXX.
5.Hageja viitas AÕS § 349 lõikele 3, mille kohaselt on panga laenulepingust tulenev nõue laenusaajate ehk kostja I ja kostja II vastu summas 16 050 eurot üle läinud hagejale. Pank kinnitas 22.09.2014, et hageja tasus 11.07.2012 16 050 eurot ning laekunud summast kaeti laenusaajate ehk kostja I ja kostja II laenulepingulised täitmata kohustused: graafikujärgsete maksete intressi võlgnevused kokku summas 254,24 eurot, kogunenud viivis summas 1,06 eurot, panga poolt laenusaajate eest tasutud kindlustusmakse võlgnevus summas 62,89 eurot, kindlustusmakse ülekande tasu 1,28 eurot ning laenulepingu põhiosa vähendamine summas 15 730,50 eurot.
6.Pank edastas hagejale ühtlasi kokkuleppe kostjatega I ja II, mis sõlmiti 09.07,2012, millega kohaselt ei rakendanud pank ennetähtaegse laenu tagasimaksmise eest summas 16 050 eurot tasu. Täiendavalt muudeti tagastatud summa osas graafikut. Seega leppisid laenusaajad ja pank
09.juulil 2012 kokku, et panga nõue laenusaajate vastu on summas 16 050 euro osas sissenõutavaks muutunud ning nimetatud summa tasus pangale laenusaajate eest hageja. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 3, § 82 lõikele 7. Mõistlik aeg rahalise kohustuse täitmiseks on 14 päeva. Seega muutus hageja kohustuse täitmise nõue VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks 26. juulil 2012 ehk 14 päeva möödumisel hageja poolt 16 050 euro suuruse makse tegemisest 11. juulil 2012.
7.Kuna kostjad I ja II ei tasunud hagejale üle läinud nõuet summas 16 050 eurot, oli hageja sunnitud pöörduma nõude sissenõudmiseks advokaadibüroo poole, mistõttu kandis hageja sellega seoses õigusabikulusid. Hageja nõudis kostjatelt I ja II asjaolude väljaselgitamise, nõudekirjade ettevalmistamise ja edastamisega seotud õigusabikulude hüvitamist summas 500 eurot.
8.Laenulepingu punkti 10.2 järgi oli pangal õigus nõuda kostjatelt kui tarbijatelt viivist kas seaduses sätestatud määras või intressimääraga võrdses määras, sõltuvalt sellest, kumb määr on kõrgem. Hageja leidis, et kostjad on tarbijad ja VÕS § 415 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist seadusjärgses määras. Hageja palus kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 3946,54 eurot. Viivist on arvestatud põhivõlgnevuse summalt 16 050 eurolt alates 27. juulist 2012 kuni hagiavalduse esitamiseni 27. juulil 2015. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
9.XXXXja pank sõlmisid 19. detsembril 2008 käenduslepingu nr XXXX, mille tingimuste kohaselt käendas kostja panga nõudeid kostjate I ja II vastu summas 63 171 krooni, mis tulenesid laenusaajate ja panga vahel 19. detsembril 2008 sõlmitud laenulepingust XXXXja viimase lisadest. Hageja viitas VÕS § 173 lõikele 2, § 167 lõikele 1 ja leidis, et tal on õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendajalt, sest käendus on nõudega seotud tagatis, mis läheb üle uuele võlausaldajale. Hageja viitas ühtlasi VÕS §-le 69. Hageja saab esitada regressinõude iga tagatise andja vastu konkreetselt talle langeva summa ulatuses.
10.Laenulepingu punkti 9 kohaselt tagati selle täitmist ühishüpoteegiga summas 27 609,83 eurot ehk 432 000 krooni, mis seati hageja poolt päritud korterile ning kostja I korteriomandile XXXX, samuti kostja III XXXXkäendusega 4026,43 eurot ehk 63 171 krooni. Kokku anti laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks tagatisi summas 31 636,26 eurot, millest 43,64% andis hageja, 43,64% kostja I ja 12,72% kostja III. Seega on hageja tagasinõudeõiguse suuruseks kostja III vastu 2004,22 eurot (16 050 eurot x 43,64%).
11.Hagiavalduse täienduses esitas hageja kohtule pärimistunnistuse, mis tõendas, et ta oli Olga Semenuhha pärija. Hageja nõuab kostjatelt I ja II põhivõlgnevuse 16 050 euro väljamõistmist solidaarselt AÕS § 349 lg 3 alusel. Kostja XXXXvastu on nõue esitatud VÕS §-des 67, 167 lg 1 ja 173 lg 2 sätestatu alusel. Krediidiasutuse ehk hüpoteegipidaja nõue on osaliselt AÕS § 349 lg 3 alusel üle läinud hagejale. Kostja III ja hageja vahelises suhetes kuulub kohaldamisele VÕS § 69 lg 2, mille alusel esitab hageja kostja III kui käendaja ehk teise tagatise andja vastu tagasinõude. Põhivõlgnevusest 16 050 eurost tuleb osa ehk 2041,56 eurot välja mõista solidaarselt kostjalt III ja teistelt kostjatelt. Hageja korrigeeris samuti arvutusviga oma hagiavalduses. Kokku anti laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagatisi summas 31 636,26 eurot. Tagatiste andjatest vastutab hageja 43,64% ulatuses, kostja I 43,64% ulatuses ja kostja III 12,72% ulatuses. Hageja nõue kostja II vastu on 2041,56 eurot. Menetluskulud palus hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt.
12.02.09.2015 täpsustas hageja, et ta palub kostjatelt XXXXlt, XXXXja XXXXsolidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 16 050 eurot, piirates kostja XXXXvastutust summani 2041,56 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt XXXXlt ja XXXXvälja mõista seisuga 27.07.2015 sissenõutavaks muutunud viivise summas 3946,54 eurot põhivõlgnevuselt 16 050 eurolt, kahju hüvitise summas 500 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt 16 050 eurot ja kahju hüvitiselt 500 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
13.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja viitas TsÜS §–le 154. Hageja nõue tuleneb laenulepingust nr TAL08H/361, mille täitmiseks olid kostjad I ja II kohustatud tegema perioodilisi makseid teatud ajavahemiku möödumise järel. Kuna laenulepingust tulenevate korduvate kohustuste aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisel, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks, algas hageja nõude aegumine 1. jaanuaril 2013. Hageja nõue ei olnud hagi kohtule esitamise ajal aegunud.
14.Hageja viitas samuti TsÜS § 1451 lõikele 1. Kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja on kohustatud vastavalt VÕS § 167 lõikes 6 sätestatule hüpoteegiga tagatud nõude üleminekul kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Hetkel ei ole hagejale hüpoteeki nõude loovutaja poolt (osaliselt) üle antud, kuid hageja on vastava nõudega krediidiasutuse poole pöördunud. Kuna hüpoteegi üleandmise nõude aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lõikes 5 sätestatule kümme aastat, on selge, et hageja saavutab hüpoteegi osalise üleandmise kas kohtuväliselt või läbi kohtu.
15.15.02.2016 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et tema nõue ei ole aegunud. Laenuleping on oma olemuselt kestvusleping, mida ei täideta ühekordselt, vaid pikema aja jooksul ja kohustuste täitmises esineb perioodilisus. Osamaksed, mida tasutakse korduvate kohustuste katteks, ei pea olema ühesuurused. Laenu- ja krediidilepingutes on laialt levinud kokkulepe, mille kohaselt tasub laenusaaja graafiku alusel perioodiliselt igakuiselt laenuandjale teatud summa (põhisoa tagastamine ning intressid) ja võla tasumise tähtpäeva saabumisel peab võlgnik tasuma viimase osamaksena võla jäägi, mis on oluliselt suurem kui igakuiselt tasutavad osamaksed. Seadusandja ei ole sätestanud imperatiivseid õigusnorme, mis keelaksid kestvuslepingutes kokkulepped, mille kohaselt on osamaksed erineva suurusega. Samuti ei keela kehtiv õigus pooli kokku leppimas selles, et kestvuslepingu kehtivusaja jooksul muuta perioodiliselt tasutavate osamaksete suurust või tasumise tähtaegu.
16.Laenulepingu lisa 1 sõlmimisega 09. juulil 2012 muutsid laenuandja/esialgne võlausaldaja ning kostjad XXXX ja XXXXlaenusaajatena laenu tagasimaksmise päeva, laenu tagasimaksmise graafikut ning leppisid kokku, et kostjad XXXX ja XXXXpeavad tegema ühe osamakse suurusega vähemalt 16 050 eurot, misjärel krediidiasutus nõustus kustutama hagejale omandiõiguse alusel kuulunud kinnisasja koormava hüpoteegi. Laenulepingu nr XXXXlisa 1 sõlmimine tõendab, et pank ei ole laenulepingut isegi osaliselt üles öelnud. Lepingu lisa sõlmimisele kohaldub VÕS §-s 13 sätestatu.
17.Laenulepingu lisa 1 kohaselt tasutakse ühekordse makse 16 050 euroga graafikujärgne võlgnevus ning tagastatakse osaliselt laenusumma. Laenuandja kinnitas, et 11. juulil 2012 laekunud makse 16 050 euro arvelt kaeti kostjate XXXX ja XXXXtäitmata kohustused (graafikujärgsete maksete intressivõlgnevused, kogunenud viivised, panga poolt kliendi eest tasutud kindlustusmakse võlgnevus, kindlustusmakse ülekandetasu) summas 319,50 eurot ja vähendati laenulepingust tulenevat põhiosa võlga summas 15 730,50 eurot. Hageja viitas TsÜS §-le 154. Pank kattis 11. juulil 2012 laekunud summast juba varem sissenõutavaks muutunud kohustused summas 319,50 eurot ja viidatud summale kohalduks TsÜS §-s 154 sätestatu isegi siis, kui pank oleks laenulepingu osaliselt või erakorraliselt üles öelnud. Kuna pank ei ole laenulepingut üles öelnud, ei kohaldu kostja XXXXviidatud Riigikohtu lahendid. Aegumisele kohaldub TsÜS §-s 154 sätestatu ja aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2013 kell 00:00.
18.Hageja viitas TsÜS § 1451 lõikele 1. Hagejale kui omandajale osaliselt üle tulnud laenulepingust tulenev nõue on tagatud hüpoteegiga, mis koormab kostjale I omandiõiguse alusel kuuluvat korteriomandit XXXX. Hetkel ei ole hagejale hüpoteeki nõude loovutaja poolt (osaliselt) üle antud, kuid hageja on vastava nõudega krediidiasutuse poole pöördunud ja kuna hüpoteegi üleandmise nõude aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS §-s 146 lg 5 sätestatule kümme aastat, on selge, et hageja saavutab hüpoteegi osalise üleandmise kas kohtuväliselt või läbi kohtu.
19.Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule Advokaadibüroo Magnusson OÜ arve nr 20150440 14. juulist 2015, mille spetsifikatsiooni kohaselt tegeles advokaadibüroo enne kohtu pole pöördumist asjaolude väljaselgitamise ja nõudekirjade koostamisega ning läkitamisega kostjatele XXXX ja XXXX, et vaidlus kohtuväliselt lahendada.
20.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 3062,29 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 900 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1797,92 eurot ja rahvastikuregistrile tehtud päringu kulu 3,99 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunni hinnaga 150 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 h 55 minutit, tasu suurus oli 437,50 eurot. Menetlusabi taotluse koostamisele kulus 35 minutit, tasu suurus 87,50 eurot. Hagiavalduses puuduste kõrvaldamisele kulus 1 h 45 minutit, tasu suurus 262,50 eurot. Taotluse koostamiseks hagi materjalide kostjatele kätte toimetamiseks hageja vahendusel kulus 15 minutit, tasu suurus 37,50 eurot. Kostja vastuse analüüsiks aegumise osas kulus 1 h 57 minutit (hinnaga 125 eurot tunnis), tasu suurus 243,75 eurot. Kostjate aegumise kohaldamise taotluste osas seisukoha koostamisele kulus 2 h 20 minutit, tasu suurus 350 eurot. Aegumist puudutava kohtupraktika analüüsile kulus 38 minutit (hinnaga 125 eurot tunnis), tasu suurus 79,17 eurot. 15.02.2016 menetlusdokumendi koostamiseks kulus 2 tundi, tasu suurus 300 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamisele 12 h 25 min, tasu suuruseks kokku on 1 1797,92 eurot (ilma käibemaksuta).
21.Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ta palus lepingulise esindaja kulud ja bürookulud kostjatelt välja mõista koos käibemaksuga. Käibemaks kuludelt summas 1801,91 eurot on 360,38 eurot. Kokku on hageja kohtuvälised kulud koos käibemaksuga 2162,29 eurot (1801,91 eurot + 360,38 eurot = 2161,29 eurot). Kohtukulud ja kohtuvälised kulud kokku on 3062,29 eurot.
22.Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et kostja XXXX õigusabikulud tuleb välja mõista maksimaalselt 8 tunni ja 36 minuti eest. Kostjate XXXX ja XXXX menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Hageja leidis, et kuna vaidlus on lihtne ja väikesemahuline ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, on talle osutatud õigusabi tunni hind liialt kõrge. Hageja palus aktsepteerida kohtute poolt tavapäraselt väljamõistetava lepingulise esindaja tunnihinda. Hagile vastamiseks kulunud aeg 7 tundi on ülemäära suur. Vastuse sisuline osa on kajastatud neljal lehel ja selle koostamise mõistlik aeg ei saa ületada 4 tundi.
23.Kostjad XXXX ja XXXX palusid välja mõista kulud õigusabile summas 600 eurot, kuid ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud arvest ei nähtu, millele on õigusabi kulunud ning ebaselgeks on jäänud tunnitasu suurus.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja XXXX vastuväited hagile
24.Kostja leidis, et kahju nõudes 500 euro osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest sisuliselt on tegemist menetluskuludega TsMS § 144 lg 1 mõistes. Kulud on tekkinud asjaolude väljaselgitamisest ja nõudekirjade ettevalmistamisest, milline tegevus on käsitletav hagiavalduse ettevalmistamisena. Menetluskulusid saab välja nõuda ainult menetluses.
25.Kostja leidis, et hageja nõue tema vastu on aegunud. hageja tasus 11.07.2012 Bank DnB Nord AS-le 16 050 eurot kostja I ja kostja II eest laenulepingu graafikujärgsete maksete tasumiseks ja põhiosa vähendamiseks. Kostja nõustus hageja väitega, et panga nõue kostjate I ja II vastu summas 16 050 eurot muutus sissenõutavaks 09.07.2012. Seega puudub poolte vahel vaidlus küsimuses, millal muutus panga nõue viidatud suuruses kostjate I ja II vastu sissenõutavaks. Vastavalt AÕS §-s 349 lg 3 sätestatule tuleb kohaldada käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 152 lg 1 viimase lause kohaselt tuleb käendaja tagasinõude aegumise osas lähtuda VÕS §-s 70 sätestatust. VÕS § 70 lg 1 järgi lõppeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega on hageja nõude aegumistähtaja alguseks aeg, mil käsitletav nõue muutus panga jaoks sissenõutavaks ehk 09.07.2012 ning nõue aegus 09.07.2015 tulenevalt TsÜS §-st 146 lg 1. Hagiavaldus on esitatud 27.07.2015. Asjakohane ei ole hageja käsitlus selle kohta, milline oli rahalise kohustuse täitmise mõistlik aeg.
26.Juhul, kui kohus ei nõustu eeltoodud käsitlusega, leidis kostja alternatiivselt, et nõue summas 16 050 eurot on aegunud ka juhul, kui lähtuda ajast, mil nõue muutus hageja jaoks sissenõutavaks. Kostja II ei nõustunud hagejaga käsitlusega mõistliku aja pikkusest ehk sellest, et hageja kohustuse täitmise nõue muutus sissenõutavaks alles 14 päeva kui mõistliku aja möödumisel 11.07.2012. Analoogia korras kohalduvad Riigikohtu seisukohad VÕS § 82 lg 3 ja 7 tõlgendamise kohta.
27.Kostja II leidis, et kuivõrd hageja kandis kostjate I ja II eest pangale võlgnevuse 11.07.2012, muutus antud päeval hageja nõue kostjate vastu sissenõutavaks. Hagi on järelikult aegunud. TsÜS § 144 alusel on aegunud ka hageja viivise nõue. Kostja II palus kohaldada aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata.
28.Hageja kahju hüvitamise nõuet summas 500 eurot ei pidanud kostja II põhjendatuks. Hageja on kahju hüvitamise nõuet põhjendanud üldsõnaliselt asjaolude väljaselgitamise ja nõudekirjade ettevalmistamisega, millest võib üheselt järeldada, et viidatud tegevus on olnud seotud
hagiavalduse ettevalmistamisega. Hageja ei ole nimetanud selliseid asjaolusid, millised oleksid käsitletavad kohtueelsete läbirääkimiste pidamisena. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 3946,54 eurot ei pidanud kostja II põhjendatuks, viidates VÕS § 113 lõikele 2. Hageja on arvestanud viivist alates 27.07.2012 kuni hagi esitamiseni 27.07.2015, kuid hageja teatas oma nõudest kostjale II 14.07.2015 ja viivist ei saa nõuda alates 27.07.2012.
29.11.01.2016 seisukohtades nõustus kostja II hageja väitega, et 09.07.2012 laenulepingu nr XXXXlisa 1 sõlmides leppisid pank ning kostjad I ja II kokku, et panga nõue kostjate vastu on summas 16 050 eurot sissenõutavaks muutunud. Kostja II leidis samuti, et poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, millal muutus panga nõue viidatud suuruses kostjate I ja II vastu sissenõutavaks. Kuivõrd vaidluses kuulub kohaldamisele VÕS § 70 lg 1, tuleb hageja nõude aegumise tuvastamiseks teha kindlaks, millal oleks aegunud võlausaldaja nõue nende võlgnike suhtes, kelle vastu tagasinõue on esitatud.
30.09.07.2012 allkirjastatud laenulepingu lisa 1 punktis 1 on pooled ehk pank ning kostjad I ja II kokku leppinud, et pank vabastab korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXXhüpoteegi alt tingimusel, et pangale tagastatakse vara müügist minimaalselt 16 050 eurot. Kuigi nimetatud summa tagastamiseks konkreetset kuupäeva ei ole eraldi kokku lepitud, on 16 050 euro tagasimaksmise kohustus tõlgendatav kui koheselt täidetav ning vastab hageja käsitlusele summa panga jaoks sissenõutavaks muutumise aja kohta.
31.Kostja II leidis, et summa tagastamise kohustus tekkis kokkuleppe sõlmimisest ehk 09.07.2012, millele viitab asjaolu, et samas muudeti kogu laenu tagasimakse graafikut. Teiseks viitab sellele laenulepingu lisa 1 punkti1 viide, et laenu ennetähtaegsele tagastamisele ei rakendata ettenähtud tasu. Kolmandaks viitab sellele asjaolu, et pank täitis oma kohustuse 10.07.2012, mille eeltingimuseks oli laenusaajate poolne kohustus tagastada 16 050 eurot. Ajal, mil pank esitas notariaalaktis nr 1292 avalduse hüpoteegi kustutamiseks, oli pangal juba tekkinud õigus nõuda 16 050 euro tasumist kostjalt II.
32.Alternatiivselt leidis kostja II, et 16 050 euro tasumise kohustus muutus tema suhtes sissenõutavaks 10.07.2012 korteriomandi XXXXmüügilepingu sõlmimise ning kinnistamisavalduse tegemisega, millega paluti kustutada kanne panga kasuks seatud hüpoteegi kohta. Alternatiivselt võib lepingu lisa 1 punkti 1 tõlgendada selliselt, et õigus nõuda 16 050 euro tasumist oli seotud korteriomandi müügi ajaga ehk seda oli pangal õigus nõuda alates 10.07.2012.
33.Kolmanda alternatiivina leidis kostja II, et kui hinnata laenulepingu lisa 1 punkti 1 koos korteriomandi võõrandamise 10.07.2012 lepingu punktiga 4.1., pidi müüja ehk hageja tasuma 16 050 eurot 3 pangapäeva jooksul. Kui 13.07.2012 muutus 16 050 euro nõue sissenõutavaks müüja ehk hageja suhtes, siis hiljemalt 13.07.2012 pidi nõue muutuma sissenõutavaks ka kostja II suhtes.
34.Kostja II ei nõustunud hageja väitega, et tegemist oli korduva kohustuse täitmisega, mistõttu tuleb lähtuda TsÜS §-s 154 sätestatud aegumistähtajast. 16 050 euro suuruse nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega. Tegemist oli ennetähtaegselt tagastatava laenu summaga, mis muutus vastavalt kokkuleppele korraga sissenõutavaks.
35.14.02.2016 menetlusdokumendis palus kostja II jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja II kasuks menetluskuludena välja 2087,40 eurot. Samuti palus kostja II, et kohus mõistaks hagejalt menetluskulude summalt välja viivise. Kostjale II osutas õigusabi vandeadvokaat, kelle tunnitasu suurus on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjate XXXX ja XXXXvastuväited hagile
36.Kostjad I ja III palusid hagi jätta rahuldamata ja mõista hagejalt nende kasuks menetluskuludena välja 600 eurot, samuti viivise menetluskulude summalt. Kostjad leidsid, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Aegumistähtaeg algas nõude sissenõutavaks muutumisest 12.07.2012. Ebaõige on hageja viide VÕS § 82 lõikele 7 ja väide, et nõue muutus sissenõutavaks alles 26.07.2012 ehk 14 päeva möödumisel. Hageja nõue aegus 12.07.2015. Kostjad viitasid TsÜS § 147 lõikele 1 ja leidsid, et nõue muutus sissenõutavaks 12.07.2012 ehk järgmisel päeval pärast seda, kui hageja tegi makse 16 050 eurot.
37.Hageja poolt täiendava tähtaja andmine ei vabastanud võlgnikke vastutusest kohustuse rikkumise eest. Hagejal puudub alus viidata VÕS § 82 lõikele 7, sest hagejal puudus õigus tasuda pangale 16 050 eurot alles 26.07.2012. Hageja oli kohustatud summa tasuma kolme päeva jooksul alates 09.07.2012 tehingu sõlmimisest. Kohustus oli märgitud lepingu punktis 4.1.
38.01.12.2015 seisukohtades ei nõustunud kostjad hageja väitega, et laenulepingu alusel tuli teha perioodilisi makseid, mistõttu ei ole nõue aegunud. Hageja nõue on eraldiseisev nõue, mis tekkis laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tõttu hageja poolt kostjate asemel. Hageja nõuab kostjatelt võlgnevuse tasumist regressinõudena, mitte laenulepingu alusel. Hageja nõuab kostjatelt kohustuse täitmist ühekordse maksena, mistõttu ei ole tegemist perioodiliste maksetega täidetava kohustusega.
39.11.01.2016 seisukohtades nõustusid kostjad I ja III kostja II seisukohtadega, mille kohaselt muutus panga nõue kostja II suhtes sissenõutavaks 10.07.2012. Sellisel juhul algas aegumistähtaeg 10.07.2012 või kõige hiljem 12.07.2012. Kostjad palusid jätkuvalt mõista menetluskuludena välja 600 eurot ning kinnitasid, et menetluskulude summa ei sisalda käibemaksu.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostjad I ja II sõlmisid laenusaajatena laenulepingu Bank DnB Nord A/S-ga ning said laenu 48 593,35 eurot; 2) kostjate I ja II laenulepingulisi kohustusi tagasid muuhulgas hageja emale XXXX kuulunud korteriomandile XXXXseatud ühishüpoteek ning kostja III XXXXkäendusleping, milles käendaja vastutus oli piiratud 63 171 kroonile; 3) hageja ema suri 31.03.2010 ning hageja on tema pärija; 4) hageja võõrandas XXXXasuva korteriomandi 10.07.2012 sõlmitud notariaalse tehinguga ning tasus korteriomandil lasunud ühishüpoteegi kustutamiseks Bank DnB Nord A/S-le 16 050 eurot.
42.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja kui üks tagatise andjatest saab esitada kostjate I ja II kui laenusaajate ehk põhivõlgnike ning kostja III kui käendaja vastu tagasinõuet ning kahju hüvitamise nõuet, samuti viivise nõuet.
43.Hageja leidis, et tema tagatise andjana täitis osaliselt põhivõlgnike kohustuse. Kostjad pidid omakorda hagejale hüvitama tasutud 16 050 eurot mõistliku aja jooksul ehk 14 päeva möödumisel 11.07.2012 makse tegemisest. Kostjad pidid oma kohustuse hageja ees täitma hiljemalt 26.07.2012. Kuivõrd hageja pöördus nõudega kohtusse 27.07.2015, ei ole tema nõue
aegunud. Kuna kostjad ei tasunud nõuet vabatahtlikult, oli hageja sunnitud pöörduma advokaadibüroo poole ning kandis kahju summas 500 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 27.07.2012. Kostjate väidetega nõude aegumise kohta hageja ei nõustunud. Laenulepingust tulenevad kohustused olid korduvad ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisel, mil nõue muutus sissenõutavaks ehk 01.01.2013. Laenulepingu lisaga 1 muudetud kestvuslepingu graafikut ja lepiti kokku ühe suurema makse tegemises. Laenulepingut ei ole üles öeldud. Kuigi hagejale ei ole kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki üle antud, on hagejal selleks õigus ning hüpoteegiga tagatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
44.Kostja XXXXleidis, et nõue on aegunud. Panga nõue kostja II muutus 16 050 euro osas sissenõutavaks 09.07.2012 ja nõude aegumisel tuleb lähtuda sellest, millal oleks aegunud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Hageja nõue aegus 09.07.2015. Alternatiivselt muutus nõue kostja II vastu sissenõutavaks alates ostu-müügi lepingu sõlmimise ajast 10.07.2012. Nõue oleks aegunud ka juhul, kui lähtuda hagejale endale antud kohustuse täitmise tähtajast. Hageja viited mõistlikule ajale on asjakohatud. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest tegemist on menetluskuludega. Viivist ei saa kostjalt nõuda alates 27.07.2012, sest hageja teatas kostjale oma nõudest 14.07.2015. 16050 euro näol ei olnud tegemist korduva kohustuse, vaid ennetähtaegselt tagastatava laenu summaga.
45.Kostjad XXXX ja XXXXleidsid samuti, et hageja nõue nende vastu on aegunud. Kostjad leidsid, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 12.07.2012 ehk järgmisel päeval pärast seda, kui hageja tegi makse summas 16 050 eurot. Hageja ei saa viidata mõistlikule ajale, sest hagejal puudus õigus teha makse pangale alles 26.07.2012. Hageja viited laenulepingule kui kestvuslepingule ei ole asjakohased, sest hageja esitas kostjate vastu regressinõude, mitte laenulepingust tuleneva nõude.
46.Kohus leiab, et kostjate väited nõude aegumise kohta on põhjendatud. AÕS § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 69 lg 1 näeb ette, et omavahelistes suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 näeb ette, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
47.Käenduse osas reguleerib VÕS § 70 solidaarvõlgniku tagasinõude aegumist. VÕS § 70 lg 1 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. VÕS § 70 lg 4 näeb ette, et koos tagasinõudega aegub ka VÕS § 69 lõikes 5 sätestatud mõistlike kulutuste hüvitamise nõue. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei täitnud panga ees mitte enda kohustust, vaid ta täitis kohustuse summas 16 050 eurot tagatise andjana. Põhivõlgnikeks olid kostjad I ja II. Järelikult ei oma hageja nõude aegumise tuvastamisel tähtsust mitte see, millal hageja ise kohustuse täitis, vaid tähtsust omab see, millal võlausaldaja ehk panga nõue oleks 16 050 euro osas põhivõlgnike ehk kostjate I ja II osas muutunud sissenõutavaks ning seejärel aegunud. Riigikohus on käendaja vastutuse tuvastamisel muuhulgas leidnud, et võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal, kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (RK TKo 3-2-1-12-10, p 11, 3-2-1-33-09, p 10).
48.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta,
viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjad XXXX ja XXXXsõlmisid Bank DnB Nord A/Sga 19.12.2008 laenulepingu nr XXXX(toimiku 1. kd, lk 9-16), mille kohaselt andis pank neile laenu summas 48 593,35 eurot XXXX korteri ostmiseks. Laenulepingu punkti 9 kohaselt tagasid laenu ühishüpoteek XXXX korteriomandile ning XXXXkorteriomandile, samuti kostja XXXXkäendus. Laenusaajad pidid laenu tagasi maksma graafiku alusel igakuiste maksetena kuni 03.12.2038.
50.09.07.2012 sõlmisid kostjad XXXX ja XXXXBnk DNB A/S-ga laenulepingu nr XXXXlisa nr 1 (toimiku 1. kd, lk 52). Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et pank vabastab laenulepingu punktis 9.1 nimetatud hüpoteegi esemeks 2 oleva korteriomandi XXXXtingimusel, et pangale tasutakse nimetatud vara müügist graafikujärgne võlgnevus ning tagastatakse laenusaaja poolt pangale lepingu alusel tagastamata laenu kokku minimaalselt summas 16 050 eurot, millisele summale ei kohaldata laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tasu. Ühtlasi muudeti laenulepingu tähtaega, milleks sai 03.07.2028 ning muudeti laenu tagasimaksmise graafikut.
51.10.07.2012 sõlmisid hageja XXXXmüüjana, XXXXja Nadia Annabella Ferrari ostjatena, samuti kostja XXXX, AS Swedbank ning Bank DnB A/S notariaalselt tõestatud lepingu (toimiku
1.kd, lk 29-50). Lepingu punkti 4.1. järgi kohustus hageja kui müüja tasuma kolme pangapäeva jooksul Bank DnB A/S Eesti filiaalile 16 050 eurot selgitusega „XXXX, XXXX laenuleping XXXX graafikujärgsete maksete tasumine ja põhiosa vähendamine“. Lepingust nähtub ühtlasi, et hageja võõrandas talle kuuluva korteri ostjale. Lepingus toodud summa tasumisel kustutati senine ühishüpoteek.
52.Hageja esitas kohtule AS DNB Pank 22.09.2014 kinnituse (toimiku 1. kd, lk 51), mille kohaselt toimus 11.07.2012 pangale laekumine 16 050 eurot. Laekunud summast kaeti laenulepingu nr XXXXkliendi täitmata kohustused, sealhulgas 03.06.2012 graafikujärgse makse intressi võlgnevus 84,22 eurot, 03.07.2012 graafikujärgse makse intressi võlgnevus 170,02 eurot, kogunenud viivis 1,06 eurot, panga poolt kliendi eest tasutud kindlustusmakse võlgnevus 62,89 eurot, kindlustusmakse ülekande tasu 1,28 eurot, laenulepingu XXXXpõhiosa vähendamine summas 15 730,50 eurot.
53.Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et kostjad XXXX ja XXXXsõlmisid 09.07.2012 pangaga kokkuleppe, mille kohaselt nad võtsid endale erinevalt esialgsest laenulepingust kohustuse tasuda ühekordse maksena ennetähtaegselt 16 050 eurot. Lepingu olemusest tuleneb kohtu hinnangul, et kostjatel tuli kohustus täita hiljemalt ostu-müügi lepingu sõlmimise päeval ning enne, kui pank ühishüpoteegi kustutab. Kostjate eest täitis kohustuse küll hageja, kuid kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, milline tähtaeg hagejal endal oli 10.07.2012 lepingu alusel 16 050 euro tasumiseks. Kostjate I ja II jaoks muutus panga nõue sissenõutavaks 11.07.2012 ehk päev pärast ostu-müügi lepingu sõlmimise ja ühishüpoteegi kustutamise päeva. Asjakohatud on seejuures hageja viited sellele, millise mõistliku tähtaja oleks ta ise andnud kostjatele kohustuse täitmiseks. Antud asjas kohaldub kostjate kohustuste sissenõutavaks muutumise ajahetke määramisel VÕS § 82 lg 1. Kohustuse täitmise tähtaeg oli lepingus toodud ning kostjatel puudus võimalus täita oma kohustust panga ees alles 26.07.2012. Tähtsust ei oma see, millal kostjad võisid või pidid aru saama, et neil tuleb omakorda täita kohustust hageja ees. Hageja ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt 2012. aastal kostjatele ka mistahes vabatahtliku täitmise tähtaega andnud.
54.VÕS § 152 lg 1 näeb ette, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS §-s 70 sätestatut. Seega ei muutu seaduse alusel nõude üleminekuga nõude sisu. Põhivõlgnikud ehk kostjad I ning II ja kostja III kui käendaja saavad hageja nõudele esitada samu vastuväiteid, milliseid nad saaksid esitada panga vastu.
55.VÕS § 173 lg 1 sätestab, et kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. VÕS § 173 lg 2 näeb ette, et seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut. VÕS § 173 lg 3 p 2 järgi läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. Antud säte on analoogiline AÕS § 349 lõikega 3.
56.VÕS § 167 lg 1 näeb ette, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Eeltoodud sättest tulenevalt on iseenesest põhjendatud hageja käsitlus, et talle läks täidetud ulatuses üle panga nõude kostjate kui põhivõlgnike vastu, millest tulenevalt läksid talle täidetud ulatuses üle ka nõuet tagavad tagatised.
57.Eeltoodust ei saa aga kohtu hinnangul teha järeldust, et nõude aegumise hindamisel kuulub kohaldamisele TsÜS § 1451. TsÜS § 1451 lg 1 näeb ette, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Antud säte kohalduks juhul, kui hageja oleks esitanud nõude pandi või hüpoteegi realiseerimiseks kohtumenetluses või täitemenetluses. Hageja seda antud menetluses teinud ei ole. TsÜS § 1451 lg 1 ei kohaldu käendusele. Ainuüksi hageja väited selle kohta, et tal oleks olnud õigus nõuda endale hüpoteeki, ei pikenda hagi aegumistähtaega ega too kaasa TsÜS § 1451 lg 1 kohaldamise.
58.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke tuvastamisel tuleb lähtuda sellest ajahetkest, mil võlausaldaja ehk panga nõue muutus sissenõutavaks põhivõlgnike ehk kostjate I ja II suhtes. Nõude sissenõutavus eeldab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist, mis näiteks laenu tagastamise puhul on esimene päev pärast seda päeva, millal laen pidi olema tasutud. Käesolevas asjas pidid kostjad I ja II tasuma pangale 16 050 eurot 10.07.2012 ehk hiljemalt ostu-müügi lepingu sõlmimisel. Nõue muutus sissenõutavaks järgmisel päeval ehk 11.07.2012. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Antud säte ei ole aga kohaldatav laenulepingute puhul (RK TKo 3-2-1-67-14, p 36, 3-2-1-146-13, p 22). Seega tuleb aegumist hakata arvestama alates 11.07.2012.
59.Hageja on väitnud, et tema nõude aegumistähtaja algust reguleerib hoopis TsÜS § 154, mille lõike 1 kohaselt on korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku
kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kuigi panga ja kostjate I ning II vahelise laenulepingu kohaselt tuli kostjatel tasuda muid makseid perioodiliselt, ei olnud 16 050 euro suuruse makse tegemisel tegemist sellise maksega. Tegemist ei olnud ka erikokkuleppega, mis 16 050 euro osas oleks muutnud maksegraafikut. Kohtu hinnangul oli 16 050 euro suuruse makse näol tegemist ühekordse ja poolte vahel kokku lepitud maksega, mis tuli korraga ära tasuda lepingus toodud ajaks.
60.Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 154 kohaldub ainult nende laenu osamaksete kohta, mida tuli tasuda korduvate kohustustena. Teiste laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete osas antud säte ei kohaldu. Kui laenuleping näiteks öeldakse üles ja kõik maksed muutuvad korraga sissenõutavateks, ei ole enam tegemist korduvate kohustustega ja aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest (RK TKo 3-2-1-153-14, p 12, 3-2-1-12-10, p 11, 3-2-1-95-08, p 11, 3-2-1-153-10, p 12). Hageja on väitnud, et antud juhul ei ole laenulepingut kostjatega I ja II üles öeldud. Kohus nõustub selle väitega, kuid kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, millisel põhjusel tuli põhivõlgnikel laenulepingu alusel erandkorras üks makse teha konkreetses summas ja konkreetsel tähtajal korraga, mitte osamaksetena. Sellise erikokkuleppe võisid põhivõlgnikud pangaga sõlmida ka vabatahtlikult, millisel juhul ei saa aga TsÜS § 154 kohalduda.
61.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue kostjate vastu ei kuulu rahuldamisele, sest see nõue on aegunud. 16 050 euro suuruse makse tegemise nõue muutus põhivõlgnike suhtes sissenõutavaks 11.07.2012 ning võlausaldaja nõue nende vastu aegus kolme aasta möödumisel ehk 11.07.2015. Samal ajal aegus hageja nõue kostjate I ja II kui põhivõlgnike ning kostja III kui käendaja vastu. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 27.07.2015, kui nõue oli juba aegunud. Hageja põhinõue kostjate vastu tuleb jätta rahuldamata.
62.TsÜS § 144 näeb ette, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Antud säte kohaldub viivisenõudele (RK TKo 3-2-1-57-08, p 11) ning kulude hüvitamise nõudele. Analoogiline regulatsioon tuleneb VÕS § 69 lõikest 5. Kuivõrd hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata hageja kõrvalnõuded kostjate vastu, sh sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 3946,54 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue ning kahju hüvitamise nõue summas 500 eurot.
63.Iseenesest ei nõustu kohus kostja XXXXväitega, et kahju hüvitamise 500 euro nõue oleks tulnud rahuldamata jätta seetõttu, et tegemist oli hageja menetluskuludega. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 14.07.2015 saatis hageja kostjatele XXXXle ja XXXXle nõudekirja kohustuse täitmiseks (toimiku 1. kd, lk 53-58), milles palus tasuda võlgnevus 16 050 eurot, viivis perioodil 26.07.2012 kuni 01.10.2014 summas 2 808,89 eurot, samuti kahju hüvitist 500 eurot. Seega oli 500 euro näol tegemist kohtueelsete õigusabikuludega, mis kulusid nõudekirja koostamisele ning sellise kahju hüvitamise nõude puhul ei ole tegemist menetluskuludega. Kahju hüvitamise nõude sai hageja esitada VÕS § 128 lg 3 alusel. Kuna aga kahju hüvitamise nõude näol oli tegemist kõrvalnõudega ning hageja põhinõue on aegunud, ei kuulu antud nõue TsÜS § 144 ja VÕS § 69 lg 5 alusel rahuldamisele sõltumata sellest, et eraldivõetuna ei oleks nimetatud nõue veel aegunud.
64.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
65.Kostja XXXXpalus hagejalt menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2087,40 eurot, millise kulu palus kostja hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot.
66.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on iseenesest mõistlik ja põhjendatud, arvestades asja keerukust. Küll aga leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ei ole tervikuna mõistlik ja põhjendatud. Kohtule esitatud taotluse kohaselt kulus esindajal hagile vastamiseks, materjalide analüüsimiseks ja kliendiga nõupidamisteks kokku 7 h 15 minutit. Kohus leiab, et kliendiga nõupidamise ja kohtumise ajakulu ei ole selline õigusabikulu, mis oli vajalik mõne menetlustoimingu tegemiseks antud tsiviilasjas. Samuti ei saa toimiku pinnalt tuvastada, kas kohtumine ja nõupidamine toimus, mida neil arutati ja kaua need kestsid. Kostja vastus hagile on esitatud neljal lehel ning sellele ei ole lisatud tõendeid. Kohus leiab, et kostja esindaja mõistlik ajakulu vastuse koostamiseks ei saa ületada 4 tundi.
67.Kohtu 02.12.2015 määrusega tutvumisele on kostja esindajal kulunud 39 minutit, millist ajakulu loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Seejärel on kostja esindajal kulunud täiendavate seisukohtade koostamiseks kokku 3 h 05 minutit. Kostja 11.01.2016 seisukohad olid kohtule esitatud küll neljal lehel, kuid uusi sisulisi väiteid sisaldas menetlusdokument vaid veidi enam kui pooles osas. Seetõttu loeb kohus kostja esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks menetlusdokumendi koostamisel 2 tundi. Kostja lõplike seisukohtade koostamisele kulus esindajal 37 minutit, millist ajakulu loeb kohus põhjendatuks.
68.Kogumis kulus kostja XXXXlepingulisel esindajal põhjendatud õigusabi osutamiseks antud asjas 4 h + 39 minutit + 2 h + 37 minutit = 7 h 16 minutit. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 150 eurot, on kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulud 1090 eurot ilma käibemaksuta ja 1308 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja XXXXpõhjendatud menetluskuludena välja mõista 1308 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb vastavalt kostja taotlusele mõista hagejalt välja viivis menetluskulude summalt 1308 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
69.Kostjad XXXX ja XXXXpalusid hagejalt menetluskuludena välja mõista 600 eurot. Kostjate vastusele oli lisatud lepingulise esindaja volikiri ning õigusabi arve, mille kohaselt kulus 600 eurot materjalidega tutvumiseks, tõendite asjakohasuse hindamiseks ja korrastamiseks, õiguslikuks analüüsiks, andmete kogumiseks ja vastuse koostamiseks. Ühtegi tõendit antud kostjad kohtule ei esitanud ning kostjate esindaja ei korrastanud ühtegi tõendit ega esitanud vastuväiteid hageja tõendite asjakohasusele. Kostjate vastus oli sisulises osas esitatud ühel lehel. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus kohtule esitatud arvest ei nähtu. Hageja vaidles kostjate menetluskulude vastu põhjendusel, et arvest ei nähtu tunnitasu suurus ning õigustoimingute tegemisele kulunud aega.
70.Kohus leiab, et kostjate XXXX ja XXXXesindaja ei ole Eesti Advokatuuri liige, mistõttu võib antud esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks lugeda kõige enam 100 eurot. Kostjate vastus koosnes sisu osas ühest lehest ning järgmistes menetlusdokumentides kordas esindaja varasemaid väiteid. Seetõttu leiab kohus, et kostjate XXXX ja XXXXpõhjendatud menetluskuludeks võib antud asjas lugeda 1 tunnist esindaja ajakulu, mis kulus vastuse
koostamisele. Kohtule esitatud arvele ei ole lisatud käibemaksu, millest võib järeldada, et kostjad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt ilma käibemaksuta. Seetõttu tuleb hagejalt kostjate kasuks menetluskuluna välja mõista 1 h x 100 euroga = 100 eurot. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 100 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.