2-22-141174 R V ja R V hagi K V vastu elatise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Hageja I: 2030,76 eurot; Hageja II: 2030,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja I: R V (isikukood: xxx; xxx); Hageja II: R V (isikukood: xxx; xxx); Hagejate seaduslik esindaja: K M (isikukood: xxx; xxx; E-post: xxx); Kostja: K V (isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx; telefon: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt K V (isikukood: xxx) välja hageja I R V (isikukood: xxx) kasuks elatis:
2.1.alates 01.11.2022 kuni 31.12.2022 summas 209 eurot kalendrikuus;
2.2.alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 199 eurot kalendrikuus.
3.Mõista kostjalt K V (isikukood: xxx) välja hageja II R V (isikukood: xxx) kasuks elatis:
alates 01.11.2022 kuni 31.12.2022 summas 209 eurot kalendrikuus;
3.2.alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 199 eurot kalendrikuus.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja K V kohustatud punktides 2 ja 3 nimetatud elatise maksma järgmise kuu eest ette (s.o hiljemalt jooksva kuu viimasel kuupäeval) K M arveldusarvele xxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse ning lapse nimetuse, kelle eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 1(5)
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust.
2.Kostjal on alates 2022. aasta oktoobrikuust uus elukoht. Kostja elab uue elukaaslase juures. Kostja ei ole hagejate ülalpidamises osalenud isegi nendega kooselatud aja jooksul. Hagejad elavad ema K M ühises kodus xxx. Kostja hagejatega ei kohtu.
3.Peretoetust saab hagejate eest hagejate seaduslik esindaja. Hagejate keskmised igakuised kulud on järgnevad: Kulu Eluasemekulud Kulutused toidule Kulutused transpordile Sidekulud Kulutused tervishoiule Kulutused hügieenitarvetele Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele Kokku:
Hageja I 200 eurot 160 eurot 40 eurot
Hageja II 200 eurot 160 eurot 40 eurot
18 eurot 10 eurot
18 eurot 10 eurot
10 eurot
10 eurot
10 eurot
10 eurot
30 eurot
30 eurot
478 eurot
478 eurot
4.Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimumsummas ehk PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas alates 01.11.2022. Hagejad paluvad elatise kanda K M arveldusarvele xxx, selgitus „elatis lastele“. 2(5)
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja kolis välja koos 26. oktoobril ning tagasi saabus 01.01.2023. Selle aja jooksul kohtusid hagejad kostjaga ühe korra. Kostja tagasikolimine tekitas suurt pahameelt. Hagejad ja hagejate seaduslik esindaja kolisid üüripinnale. Seoses sellega on igakuised eluasemekulud veelgi suurenenud: üüritasu 350 eurot, kommunaalkulud umbes 185 eurot ja sidekulud 25 eurot, kokku 560 eurot ning ühe lapse kohta teeb see 187 eurot.
6.Eelmine elukoht on ostetud laenuga. Laenumakse on tõusnud endiselt 430 eurolt 510 euroni. Hetkel aitab majanduslikult hagejate seadusliku esindaja ema.
7.Kostja ei ole lastega ühendust võtnud. Kulutusi toidule, riietele, jalanõudele ja kooliasjadele on teinud põhiliselt hagejate seaduslik esindaja. Isegi kui pooled elasid kõik koos, ei olnud kostjal soovi ning tahtmist laste ülalpidamise eest hoolt kanda.
KOSTJA VASTUS
8.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas, et elas eelmisel aastal 1,5 kuud kodust eemal, et kodune olukord rahuneks. Sellest aastast on kodus.
9.Kostja on pidevalt teinud kulutusi – toit, küttepuud ja elekter. Hagejate keskmised igakuised kulud on üüratud ja ei ole adekvaatsed. Kostjal ei õnnestu lapsi näha, kuna hagejad lahkusid kodust ning kostja on raske liikumispuudega ja töötu invaliid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; • hagejad elavad koos emaga; • hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale. 3(5)
12.Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise alates 01.11.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas.
13.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) ta on ülalpidamist andnud; (ii) tema majanduslik seisund on halb; (iii) hagejate kulud on ülemäärased; (iv) tal puudub töövõime.
14.Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on 478 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Kostja on küll vaidlustanud hagejate kulude suuruse, kuid kostja vastuväited on üldsõnalised ning tõendamata, mis tõttu kohus nendega ei arvesta. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejatele põhjendatud kulutuste suuruseks 478 eurot kuus lapse kohta.
15.Kostja on märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks hagi esemeks olevat elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Vastupidist ei ole tõendatud, kuigi vastavat vajadust on kohus kostjale 29.03.2023 määruses selgitanud. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
16.Kostja märgib, et on hagejatele ülalpidamist andnud. Kohus märgib, et väide on tõendamata. Kostja pole tõendanud, et ta on hagejale tasunud ülalpidamist vähemalt PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Samuti pole kostja tõendanud, et vanemate vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lapsele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud PKS § 100 lg-tes 1 ja 2 – st ülalpidamiskohustus loetakse üldjuhul täidetuks, kui kostja on elatise kandnud rahas last kasvatava vanema (mitte lapse enda) kontole. Kohus on 29.03.2023 määruses kostjale tõendamiskoormist selgitanud. Kostja on kohtunõude jätnud täitmata, mistõttu jääb vastuväide tähelepanuta.
17.Hagejad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2022. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.11.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Seadusjärgne miinimumelatis kummagi hageja osas on: a. alates 01.11.2022 kuni 31.12.2022 - 225,64 eurot kuus. b. alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 - 215,64 eurot kuus. 4(5)
c. alates 01.04.2023 kuni täisealiseks saamiseni (elatise miinimummäär on muutuv) - 260,33 eurot kuus. Viidatud suuruste puhul on arvesse võetud ka lapsetoetust ning asjaolu, et hagejad on mitmikud, mistõttu ei kohaldata mastaabisäästu (PKS § 101 lg 7). Siiski ei kuulu hagi rahuldamisele täies ulatuses, kuivõrd hagejate kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaksid seadusjärgses miinimummääras elatise väljamõistmist. Kummagi hageja kulud on 478 eurot kuus. Arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse (2022. a 60 eurot ning alates 2023. a 80 eurot), tuleks kummalgi vanemal kanda kummagi lapse kulusid 2022. a summas 209 eurot (478 - 60 = 418 / 2 = 209) ning 2023. a summas 199 eurot (478 - 80 = 398 / 2 = 199). Viidatud summades kohus ka hagi rahuldab.
18.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise: a. alates 01.11.2022 kuni 31.12.2022 summas 209 eurot; b. alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 199 eurot.
19.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
20.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
23.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.