Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.05.2023.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-14212
Tsiviilasi
X hagi Y vastu asenduskohustusena elatise nõudes 2030,76 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C Hageja lepinguline esindaja: Erika Scholler (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.09.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on C ja W kooselust sündinud 11.08.2010 X (hageja). Y (kostja) on hageja vanaema ja W ema. Harju Maakohus on 17.11.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-14289 mõistnud Wlt välja hageja kasuks elatisraha seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd W ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Harju Maakohtu 17.11.2020 kohtumääruse alusel 23.02.2021 täitemenetluse nr 008/2021/468. Nõude sisuks on elatisvõlg perioodi 01.08.2020 – 28.02.2021 eest seaduses sätestatud miinimummääras. Nimetatud täiteasjas on elatise võlg 1904,77 eurot (13.09.2022 seisuga). Samuti algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Harju Maakohtu 17.11.2020 kohtumääruse alusel 23.02.2021 täitemenetluse nr 008/2021/469. Nõude sisuks on igakuine elatisraha seaduses sätestatud miinimummääras. Nimetatud täiteasjas on elatise võlg 2138,90 eurot (13.09.2022 seisuga). Täitemenetluse raames sai kohtutäitur kinni pidada W pensioniraha summas 3356,10 eurot. Samuti on W tasunud 50 eurot, et vältida mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist. Elatise võlg on kokku 4 043,67 eurot (2138,90+1904,77) ning kohtutäituril ei jäänud ühtegi seadusest tulenevat võimalust elatisraha saamiseks. Hageja on küll esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks, kuid antud menetlus võib kesta veel terve aasta. Samuti esineb suur tõenäolisus, et algatatud menetlus ei vii soovitud tulemuseni. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hagejale ülalpidamise andmine on W jaoks jõukohane. Ainuüksi asjaolu, et W käib pidevalt puhkusel, tõendab temal rahaliste vahendite olemasolu. W on tahtlikult varjanud oma vara eesmärgiga vältida ülalpidamiskohustuse täitmist. Tegemist on tegevusega, mis kahjustab lapse huvi, kuna lapse esmavajadused jäävad rahuldamata. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt elatise väljamõistmist asenduskohustusena alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni suuruses 225,64 eurot kuus (s.o baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust), mida indekseerida iga aasta vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja 4. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Väide, et hageja isal puudub tahe ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei vasta tõele. W on tasunud kohtutäiturile Mati Kadak alates juulist 1200 eurot. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja isa on leidnud võimaluse oma vara varjata. Hageja seadusliku esindaja arvamus ei saa olla tõend. Kohtu põhjendused
astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kohus selgitab, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
üldse elatist saada või et täitemenetlus ei viiks soovitud tulemuseni. Õiendist nähtuvad üksnes kohtutäituri tegevused ning võlgnevuse suurus. Samuti on kohtutäitur 13.09.2022 õiendis selgitanud, et viimane laekumine võlgnikult oli 07.09.2022 summas 50 eurot ning võlgnik on täituriga suhelnud ning lubanud lähimal ajal võlgnevused likvideerida. Kuigi kohtutäituri järgnevast kirjast nähtub, et võlgnik ei ole oma lubadusi täitnud, siis ei tõenda ka antud e-kiri, et võlgnikult ei oleks üldse võimalik elatist saada (dtl 67-70). Ka hagis endas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et tema hinnangul on ülalpidamise andmine W jaoks jõukohane. Samuti nähtub hageja poolt esitatud konto väljavõttest, et läbi kohtutäituri on perioodil 01.07.2022 kuni 18.11.2022 W tasunud elatist kokku 305,37 eurot (dtl 66). Seega ei ole elatise sissenõudmine hageja isalt täielikult perspektiivitu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.