Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtu põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja V. T. vahel 02.04.2013. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksuleping nr. xxxxxxxx, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole arvetel märgitud summasid tasunud. Arvetest nähtub, et tasumata on 71,33 eurot. 01.08.2013. a arvel nr 39493058 on märgitud ka viivis summas 3,83 eurot, mis tuleb põhivõlgnevusest maha arvata, seega on kostjal temale esitatud arvete alusel tasumata 67,50 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 40149716 ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevast Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8. Sissenõudmiskulu suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 03.10.2014. a nõude summas 67,50 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega sisse nõuda kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kostja on 26.01.2016. a kohtule esitatud avalduses (tl 78) hagi õigeks võtnud, taotledes võlgnevuse tasumist ositi, 50 eurot kuus.

3 (6)

Hageja on edastanud kostjale 28.01.2016.a. kompromissilepingu (tl.85), mille alusel oleks kostjal olnud võimalik tasuda võlgnevus ja hageja menetluskulud maksegraafiku alusel, 50 euro suuruste maksetena, kuid kostja ei ole allkirjastatud kompromissi hagejale tagastanud. Seetõttu on hageja esitanud kohtule taotluse hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl.83). Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude suuruseni. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ületab põhinõuet, piirdub kohus viivise väljamõistmisega kindlas summas – 67,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 4 (6)

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesolevas asjas on hageja kandnud menetluskulusid riigilõivu näol 75 eurot (sealhulgas 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses) ning 95,87 eurot lepingulise esindaja kulude näol (tl.14,15,64). Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on nimetatud ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 170,87 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu- 170,87 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud intressimääras, s.o käesoleval ajal 0,022% päevas tasumata summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

5 (6)

Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.