Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-12552
Tsiviilasi
A.A.i ja B.B.i hagi K.T.i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1617,48 eurot ja 1617,48 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A.i ja B.B.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellandid:
Menetlusosalised ja nende esindajad
A.A. (hageja I), ik XXXXXXXXXXXX; B.B. (hageja II), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja A.T., ik
XXXXXXXXXXXX
Vastustaja: K.T. (kostja), ik XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. aprilli 2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt A.A.i hagi ja võtta vastu A.A.i hagist loobumine ning lõpetada A.A.i hagi menetlemine.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 7. aprilli 2022 otsus B.B.i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas perioodil 11. augustist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Teha tühistatud osas
uus otsus, millega mõista K.T.ilt välja B.B.i kasuks perioodil 11. augustist 2021 kuni
3.Jätta rahuldamata B.B.i taotlus uute tõendite juurdevõtmiseks.
4.Rahuldada B.B.i apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Lugeda otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 5.1 Rahuldada B.B.i hagi K.T.i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 5.2 Välja mõista K.T.ilt B.B.i kasuks elatis 202,14 eurot kuus alates 11. augustist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. 5.3 Välja mõista K.T.ilt B.B.i kasuks elatis 213,44 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022. 5.4 Välja mõista K.T.ilt B.B.i kasuks elatis 225,64 eurot kuus alates 1. aprillist 2022 kuni B.B.i täisealiseks saamiseni 26. aprillil 2026. 5.5 Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. 5.6 Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks B.B.i esindaja A.T.i nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis B.B.“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
6.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 10. augustil 2021 Tartu Maakohtule hagi K.T.i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid määrata alates 10. augustist 2020 elatis hagejale I 596 eurot kuus ning hagejale II 446 eurot kuus. Hagejate isal ja emal (kostja) on kolm last. Hagejad elavad isa juures ja on ema K.T.it (kostja) külastanud keskmiselt ühel päeval nädalas. 21. juuli 2021 kohtumääruse kohaselt viibib hageja I kaks päeva kuus ja hageja II kuus päeva kuus kostja juures. Hagejate isa teeb hagejatele kulutusi, mille suurus on hagejal I 1193 eurot kuus ja hagejal II 893 eurot kuus. Hagejate seaduslikule esindajale laekuvad laste- ja peretoetused kokku 539,18 eurot, mida hagejate seaduslik esindaja kasutab kolme lapse huvides.
PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus lapse vajaduste järgi lähtudes tema tavalisest elulaadist arvestades tema kõiki eluvajadusi. Hagejate tavaline elulaad ei ole pärast vanemate lahkuminekut muutunud, hagejad tegelevad jätkuvalt spordiga. Kostja ei ole soovinud hagejate ülalpidamist toetada ning ei ole majanduslikult hagejate kasvatamises osalenud. Koosveedetud aja jooksul annavad vanemad lastele ülalpidamist vahetult. Vahetu ülalpidamisega saab katta eluaseme, toidu ja transpordiga seotud kulutused, aga muid kulusid mitte. Teised kulutused on sellised, mida ei vähenda hagejate asukoht. Tagasiulatuv elatis ühe aasta eest on põhjendatud, sest alates 2018 sügisest on hagejaid ülal pidanud isa. Kostjalt on ülalpidamist nõutud korduvalt ja järjepidevalt, ent kostja on seda ignoreerinud. Kompromissina on võimalik võtta tagasiulatuvate elatiskulude suuruseks seadusega ettenähtud miinimumi 292+292=584 eurot kalendrikuu kohta. 15. novembri 2021 vastuses paluvad hagejad mõista elatis välja alates 11. augustist 2021. Hageja I leidis, et kohus võiks määrata temale elatise kuni kutseõppe õppimise lõpuni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hagejate vanemate kooselu lõppes 10. aprillil 2020 ning lahku kolimise järel leppisid vanemad kokku, et laste vajadused kaetakse igakuiselt hagejate isa arvelduskontole laekuva 539,18 euro suuruse peretoetuse arvelt ning ülejäänud osas annavad mõlemad vanemad lastele ülalpidamist vahetult, vastavalt laste jooksvatele vajadustele. Hagejate isa ei ole kordagi kostjaga ühendust võtnud ega esitanud teadet, millest nähtuks soov leppida kokku uues ehk teistsuguses ülalpidamise andmise korras või raha perioodilises maksmises. Kostja on alates augustist 2020 kuni septembrini 2021 andnud hagejale I ülalpidamist kokku 2067,45 eurot s.o keskmiselt 147,68 eurot kuus ja hagejale II kokku 1222,98 eurot s.o keskmiselt 87,36 eurot kuus. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks hagejate eluvajadused ning vanemate varalised võimalused laste ülalpidamisse panustada. Lisaks tuleb arvestada, et osa laste vajadustest saab rahuldada igakuiselt makstava peretoetuse arvelt (ühe lapse proportsionaalne peretoetuse osa 539,18 : 3 = 179,72 eurot). Samuti tuleb võtta arvesse kindlaksmääratud suhtluskorda ning asjaolu, et lastega koosveedetud aja jooksul annavad vanemad lastele ülalpidamist vahetult. Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorra kohaselt viibib hageja I kostja elukohas suurusjärgus 15% ajast, s.o keskmiselt 4,5 päeva kuus ning hageja II 25% ajast, s.o keskmiselt 7,5 päeva kuus. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid. Samuti tuleb arvestada ka vanemate muud vara, mille arvel saavad nad lapsele ülalpidamist anda. Kostjal puuduvad varalised vahendid hagejate poolt nõutud ulatuses ülalpidamise andmiseks. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist kehtivast elatise miinimummäärast suuremas ulatuses, aga ei ole oma nõuet usutavalt põhistanud ega oma igakuiseid kulutusi tõendanud. Kostja on seisukohal, et hagejate poolt loetletud kulud on suures osas ülepaisutatud ning põhjendamatud. Kostja hinnangul tuleks võtta hagejate ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel aluseks 2021. aastal kehtinud elatise miinimummäär. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, sest vanemate vahel oli ülalpidamise andmise kokkulepe ja enne kohtusse pöördumist ei ole hagejad kostjalt elatist nõudnud. Tagasiulatuva elatise
väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ja kostja kaotaks võimalused enda ja oma alaealiste laste elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, kaoksid kostja varalised vahendid vältimatute kulude kandmiseks, ta satuks makseraskustesse ning muutuks tõenäoliselt elatisvõlglaseks.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2022 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 112,28 eurot kuus alates 11. augustist 2021 kuni
31.detsembrini 2021, 213,44 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022, 225,64 eurot kuus alates 1. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga ja külastavad vastavalt kokkulepitud suhtluskorrale kostjat. Kostja on istungil selgitanud, et hageja II veedab iga päev pärast kooli kostja juures aega, sööb, kasutab vett, elektrit ja videolaenutust. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid vanemad kokku, et peretoetused laekuvad hagejate isa arveldusarvele, mida kasutatakse hagejate kulude katmiseks ning ülejäänud osas antakse ülalpidamist vahetult, mida ta on täitnud. Hagejate isa väitel leppisid vanemad kokku, et kostja tasub hagejatele elatist miinimummääras, milleks 2020. ja 2021. aastal oli 292 eurot.
1.jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Kohus võib elatise välja mõista perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates 11. augustist 2020 hagejale I 596 eurot kuus ja hagejale II 446 eurot kuus, mis on kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kui ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 arvutatud elatisest suurem. Miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Maakohus, hinnates hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendatust, oli seisukohal, et kõik kulutused ei ole põhjendatud ega ka tõendatud. Maakohus ei arvestanud hagejate eluaseme kulude hulka laenumakseid. Samuti ei kuulu taskuraha lapse igapäevaste vajalike kulutuste hulka. Lähtudes hagis väljatoodust pidas maakohus hagejate eluasemekulude põhjendatud suuruseks kokku ligikaudu 60 eurot kuus, transpordile 60 eurot, toidule 170 eurot kuus, sideteenustele 20 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot kuus, hügieenitarvetele 8 eurot, õppetööga seonduvad kulud 5 eurot, huvitegevuse ja vabaaja veetmisega seonduvad kulud hageja I osas 120 eurot ja
hageja II osas 62 eurot ning muud vajalikud kulud 20 eurot. Seega oli maakohus seisukohal, et hageja I mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu 513 eurot ja hageja II mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu 455 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tehes hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil hagejad viibivad suhtluskorra järgi tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Kostja on teinud 5-20 eurot ülekanded hagejate arveldusarvele, mida ei loeta elatise tasumiseks. Kuigi kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt, siis antud juhul leiab kohus, et kuna vanematel oli kokkulepe, et peretoetust kasutatakse hagejate ülalpidamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt ka nii toimiti, siis tuleb antud juhul elatise väljamõistmisel peretoetusega arvestada. Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt, s.o alates 11. augustist 2020. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole tagasiulatuva elatise nõue PKS § 108 alusel põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei olnud suhtlemiskorda kindlaks määratud, hagejad viibisid mõlema vanema juures ning e-kirjavahetusest nähtuvalt oli kokkulepe, et kostja ostab hagejatele riideid ning riiklikke peretoetusi kasutatakse kõigi laste huvides. Hagejate viidatud kokkulepet, mille kohaselt kostja tasub hagejatele elatist 292 eurot lapse kohta, asja materjalidest ei nähtu. Kuigi mõlemad vanemad väidavad, et töötavad miinimumpalgaga, ei ole maakohtu arvates usutav, et nad suudavad miinimumpalgast teha hagejatele hagis märgitud kulutusi ning võimaldada hagejatel tegeleda nii mitmete hobidega. Kuna mõlemad vanemad on ettevõtjad, on maakohtu hinnangul neil võimalus oma sotsiaalmaksuga maksutavate sissetulekute suuruseid mõjutada. Samuti ei ole usutav hagejate isa väide, et hagejate kulutusi aitavad kanda sõbrad. Lastele võimaldatud hobid ei viita rahaliste vahendite nappusele. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja on võimeline hagejatele andma ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, millest tuleb maha arvata hagejate isa kontole laekuv laste- ja lasterikka pere toetus. Maakohus leidis, et ülalpidamiskohustuse täitmise osas kuni 31. detsembrini 2021 tuleb arvestada ka peretoetustega. Peretoetused on kokku 539,18 eurot (s.o 179,72 eurot ühe lapse kohta). Kostjal tuleb tasuda hagejatele ajavahemikul 11. augustist 2021 kuni
31.detsembrini 2021 elatist 112,28 eurot (292 – 179,72 eurot) kuus ühele hagejale. Hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad kui 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa. Suhtlemiskorrast nähtuvalt ei viibi hagejad kostja juures sel määral, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 alusel elatist vähendada. Seega tuleb kostjal vastavalt PKS § 101 lg 1 tasuda mõlemale hagejale elatist 213,44 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 ning alates 1. aprillist 2022 225,64 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks alates
11.augustist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 elatis 292,00 eurot kuus. Maakohus ei hinnanud hagejate esitatud tõendeid, mis tõendasid, et kostja hagejatele enne hagi esitamist ülalpidamist ei andnud. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole PKS § 108 alusel põhjendatud, kuna puudus hagejate ja kostja vaheline suhtlemiskord. Hagejad elasid enne suhtluskorra kokkulepet ja ka peale seda isa juures ja mõnikord külastasid kostjat. Määratud suhtluskorra kohaselt on kostja hagejaga II iga teisipäev ja üle nädala laupäev. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud vaid istungil kostja avaldatud paljasõnalisi ütluseid, et hagejad elasid pool aega tema juures. Kuivõrd maakohus on ekslikult eelistanud kostja poolt istungil esile toodud ajamääratluseta ütlusi, hagejate kirjalikele avaldustele ja kirjavahetusele, paluvad hagejad võtta asja juurde tõenditena kostja kirjalikud ütlused ja kohtuistungi ärakuulamise protokolli tsiviilasjas nr 2-20-9888. Kostja avaldas, et ei pea kokkulepitud suhtlemiskorda enam hagejate huvides olevaks. Hagejad paluvad arvestada eeltoodud tõendiga. Maakohus jätis hindamata hagejate spordivarustuse kulud, mis on aastasel perioodil hageja I puhul kokku 582,99 ja hageja II puhul kokku 894,86 eurot. Kostja ei ole hagejate eest majanduslikku hoolt kandnud, puudub info kas ja milliseid hagejatega seotud kulusid on kostja kandnud. Kostja poolt väljatoodud kulutuste koondsummad ei ole menetluses tõendatud. Maakohus on ekslikult pidanud kostja seisukohti tõendatuks. Menetluses on jäetud tähelepanuta kostja taotlus lastetoetuste osas. See, et peretoetusi kasutatakse laste tarbeks ei vabasta kohustatud vanemat selles osas elatise maksmisest. Vanematel ei ole olnud kokkulepet, et peretoetuste võrra peaks vähenema kostja poolt hagejatele makstav elatis, kuid maakohus pole seda arvestanud. Hagejad ei nõustu ka maakohtuga, mille kohaselt on tuvastatud vanemate võrdsed materiaalsed võimalused, kuid isa (kes hagejaid tegelikult kasvatab) peab leidma rahalisi vahendeid (292 + 292) 584 eurot, seevastu kostja (kelle juures lapsed ei ela) peab leidma rahalisi vahendeid vaid (292 – 179,72 + 292 - 179,72) 224,56 eurot.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vanemate kokkuleppel laekub kogu lastetoetus (3 last) kokku summas 540 eurot hagejate seadusliku esindaja arvele. Arvestades, et peretoetus makstakse kolme lapse eest, on ühe lapse proportsionaalne peretoetuse osa 540 : 3 = 180 eurot. Seega saab peretoetuse arvelt kummagi hageja igakuiseid vajadusi rahuldada 180 euro ulatuses. Maakohus on õigesti hinnanud, et hagejad viibisid mõlema vanema juures ning e-kirjavahetusest nähtuvalt oli vanematel kokkulepe, et kostja ostab hagejatele riideid, mida kostja ka tegi. Samuti on kostja andnud hagejatele taskuraha ja kandnud nende muid jooksvaid kulutusi nagu näiteks telefoniarved. Enne kehtivat suhtluskorda on vanemad kandnud sarnases proportsioonis hagejate transpordiga seotud kulutusi. Vaatamata kehtivas suhtluskorras sätestatud isa kohustusele hagejaid transportida, ta seda ei tee ning kostja on korduvalt pidanud ise hagejaid transportima. Kostja elab linnas ja hagejad käisid kooli ajal peaaegu igapäevaselt peale kooli kostja kodus aega veetmas, kasutades elektrit, toitu, vett ja muud eluks vajalikku. Seega ei saa käesolevas kohtuasjas üle tähtsustada asjaolu, et hagejad elavad koos isaga.
Vanemate vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet, mille kohaselt kostja oleks pidanud tasuma hagejatele elatist minimaalses määras, s.o 292 eurot hageja kohta. Kokkulepe oli, et hagejate vajadused kantakse jooksvalt igakuiselt isale laekuva peretoetuse arvelt ning ülejäänud osas annavad mõlemad vanemad hagejatele ülalpidamist vahetult. Hagejad ei ole kostjalt miinimummääras elatise tasumist enne kohtumenetlust kunagi nõudnud ega esitanud selle kohta ühtegi teadet, dokumenti või sõnumit, millest kostja oleks võinud aru saada või järeldada, et kokkulepe on üles öeldud või soovitakse sõlmida teistsugust kokkulepet. Mõlemad vanemad kandsid vahetult lastega seotud kulutusi ja see toimis. Maakohus on õigesti tuvastanud, et mõjuvaks põhjuseks, mil elatist vähendada, võib lugeda igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17) ning mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on õigesti hinnanud, et kuna vanematel oli kokkulepe, et peretoetust kasutatakse hagejate ülalpidamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt ka nii toimiti, siis tuleb antud juhul elatise väljamõistmisel peretoetusega arvestada.
6.Hageja I esitas 21. aprillil 2023 avalduse, milles teatas hagist loobumisest. Hageja I märkis avalduses, et kostja on teda alati toetanud ning ka praegusel ajal on hageja I kostja ülalpeetav.
7.Kostja leidis, et hageja I hagist loobumine on kehtiv ning sellega tuleb arvestada asja lahendamisel. Hageja I sai 2023. a veebruaris täisealiseks ning on teovõimeline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab vastu TsMS § 645 lg 1 alusel hageja I hagist loobumise ja lõpetab tema hagi menetlemise, mispärast tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, millega hageja I hagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leiab, tutvunud maakohtu otsusega ja asja materjalidega, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hageja II kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust hagejale II perioodil 11. augustist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 makstava elatise suuruse osas. Hageja II apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 429 lg 1 ja TsMS § 645 lg 1 alusel vastu hageja I hagist loobumise. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja I sai 24. veebruaril 2023 täisealiseks ning on TsMS § 202 lg 1 järgi tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik. See tähendab, et ta võib käsutada TsMS § 4 lg 3 alusel menetlusõigusi, seehulgas loobuda TsMS § 429 lg 1 alusel hagist. Ringkonnakohus leiab, et ei esine aluseid hagist loobumise mittevastuvõtmiseks, kuna see ei puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku õigusi ega avalikke huvisid TsMS § 429 lg 4 tähenduses. A.T. (hageja I endine esindaja) ei ole selles tsiviilasjas menetlusosaline ning ta ei saa nõuda menetluse jätkumist ega hagi rahuldamist vastuolus hageja I sooviga. A.T.i esindusõigus lõppes hageja I täisealiseks saamisel ning kohtule ei ole esitatud hageja I volikirja tema esindamiseks, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohtus A.T.i vastuväiteid hagist loobumisele. Asjaolu, et A.T. oli hageja I esindaja kuni tema täisealiseks saamiseni, ei anna talle õigust pidada nõuet enda omaks.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes vaidlustatud osas. Hageja II esitas ringkonnakohtu menetluses taotluse võtta asja juurde kostja kirjalikud ütlused ja kohtuistungi ärakuulamise protokoll tsiviilasjas nr 2-20-9888. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus asja juurde üksnes asjakohaseid tõendeid. Hageja II esitatud tõenditega ei tõendata vaidlusaluseid asjaolusid ning ei ole ka võimalik aru saada, mida täpselt soovitakse tõendada, mistõttu jätab ringkonnakohus need dokumendid asja juurde võtmata ja loeb need hagejale II tagastatuks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tagasiulatuva elatise nõuet rahuldamata jättes rikkunud ei materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme ning on jätnud põhjendatult elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatustega ning ei korda neid kõiki otsuses (TsMS § 654 lg 6). Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole PKS § 108 alusel põhjendatud, kuna kindlat suhtlemiskorda ei ole kindlaks määratud ning hagejad viibisid mõlema vanema juures ja e-kirjavahetusest nähtuvalt oli kokkulepe, et kostja ostab hagejatele riideid ning riiklikke peretoetusi kasutatakse kõigi laste huvides. Hagejate viidatud kokkulepet, mille kohaselt kostja tasub hagejatele elatist 292 eurot lapse kohta, asja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et tagasiulatuv elatis ei täidaks ilmselt enam oma eesmärki (rahuldada hageja II igapäevaelu vajadusi). Lisaks paneks veel tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja ja kostja juures elava alaealise lapse raskesse majanduslikku olukorda. Hageja II vajaduste katteks oli tagasiulatuva nõude perioodil võimalik kasutada igakuiseid riiklikke toetusi. Seega on kokkuvõtvalt ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti mõistnud hagejale II välja elatise alates 11. augustist 2021.
12.Ringkonnakohus nõustub hagejaga II selles, et ainuüksi fakt, et peretoetusi kasutatakse laste ülalpidamiseks ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Eeltoodu aga ei tähenda, et maakohus tõlgendas PKS § 102 lg 2 vääralt ja võttis õigustamatult elatise vähendamisel arvesse lasterikka pere toetuse. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud välja näidisloeteluna. Kohus saab hinnata iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks (Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas 2-19-19160, p 15.3). Maakohtu välja nõutud andmetest vanemate sissetulekute ja vara kohta nähtub, et isa majanduslik olukord on ema omast oluliselt parem. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus hindas elatise vähendamise asjaolusid, arvestas hageja II seadusliku esindaja ja kostja varalist seisundit, hageja II tegelikke vajadusi ning hageja II vajaduste kaetust mh riiklike toetustega. Ringkonnakohus leiab, et elatise vähendamine oli osaliselt põhjendatud ka seetõttu, et eelduslikult tasub kostja hageja II tema juures viibides vähemalt tema eluaseme, toidu ja vaba aja veetmise kulud. Samuti on kohtuasjas räägitud riiete ostmise kokkuleppest ning märgitud, et kostja on ostnud hagejale II riideid. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures
13.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga II, et maakohus ei tuvastanud tema kõiki vajadusi ja vahendeid, millega neid vajadusi katta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatud mõistlikuks ja vajalikuks hinnatud kulude suurusega ning ei korda neid otsuses.
14.Õige on hageja II seisukoht, et peretoetuste elatise hulka arvutamisel tuleb kohelda vanemaid võrdselt ning kostja poolt makstava elatise suurust ei saa vähendada kogu ühe lapse
kohta makstava peretoetuse võrra. Elatise suurusest saab maha arvata pool ühe lapse kohta saadavast peretoetuse summast. Perioodil 11. august 2021 – 31. detsember 2021 oli miinimumelatise suuruseks 292,00 eurot kuus, millest tuleb lahutada maha pool hageja II kohta saadavast peretoetusest (539,18/3/2=89,86). Hagejale II makstav igakuine elatis perioodil 11. august 2021 – 31. detsember 2021 on 202,14 eurot (292-89,86=202,14).
15.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.