Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3.Võtta tõendina asja juurde XXXXXX A.P. facebooki konto väljatrükk ja kaks A.P. haiguslugu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II; ühiselt hagejad) esitasid 6. aprillil 2022 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse A.P.ilt (kostja) elatise kokku 300 eurot kuus väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 8. juunil 2022 kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagejad palusid 27. juunil 2022 täpsustatud hagiavalduses mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 6. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid määrata, et kostja on kohustatud elatise kandma E.M.i (hagejate ema) pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks. Hagejad palusid tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagis esitatud nõude ulatuses. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga. Pere väljaminekud on ca 1300 eurot ja sissetulekud ca 910 eurot kuus. Hagejate ema sissetulekust ei piisa hagejate igapäevakulude katmiseks. Kuigi kostja on märkinud, et suulise kokkuleppe järgi maksab ta aeg-ajalt lasteaia kulusid või koolikulusid, siis tegelikkuses kokkulepe ei toimi ja kostja hagejate ülalpidamiskulude kandmises ei osale. Kostja on tasunud 2022. aastal kokku 389,02 eurot: jaanuaris A. huvikooli tasu 170 eurot, veebruaris B. lasteaia kohatasu 80,08 eurot ning toiduarve 25,90 eurot, märtsis B. lasteaia toiduraha 13,94 eurot ning juunis 100 eurot. Hagejad vajavad ülalpidamist pidevalt. Kostja töötab tervendajana ja saab selle eest märkimisväärset tulu. Kostja on ajakirjandusväljaandele tunnistanud, et elab Hispaanias ja reisib palju. Hagejad on elatise suuruse arvestamisel võtnud arvesse, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alla elatise baasmäära ja kostja osaline töövõime kaotus ei anna alust teda täielikult elatise maksmisest vabastada või elatise vähendamiseks oluliselt alla kehtivat elatise baasmäära. Kostja väited ülalpidamiseks vahendite hankimise võimatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hagejate ülalpidamiseks ei piisa kostja lubadusest, et kui tema tervislik seisund paraneb, siis on tal taas võimalik panustada hagejatele elatise andmisesse.
3.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda. Kostja on olulisel määral kaotanud oma töövõime ning ei ole võimeline ei hagejatele ega ka oma kolmandale lapsele elatist maksma. Kostja on hagejatele elatist maksnud vastavalt oma võimalustele ning püüdnud teha kõik endast oleneva saamaks vahendeid enda ja oma laste ülalpidamiseks. Halvenenud tervise tagajärjel on aga sissetuleku leidmine osutunud võimatuks. Kostjal puuduvad ka esemed, mida müüa ülalpidamiskohustuse täitmise vahendite saamiseks. Kostja ainuke sissetulek on töövõimetuspension 270 eurot kuus. Asjaolu, et kostjal õnnestus lühiajaliselt Hispaanias elada, ei tulenenud kostja majanduslikust võimekusest, vaid kostja abikaasale osaks saanud võimalusest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus määras kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et hagejad on kostja ning hagejate ema ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga ning kostja ei ole hagejatele korrapäraselt elatist tasunud. Puudub vaidlus, et hagejad ei ole kostja juures viibinud keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus. Kostjal on kohustus hagejatele elatist tasuda. Hagejate seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 790 eurot ning riiklik lapsetoetus 120 eurot (60 eurot hageja kohta) kuus. Eelnevat arvestades oleks PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis mõlemale hagejale alates 6. aprillist 2022 225,64 eurot kuus. Elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Kostja on maakohtule teatanud, et tema majanduslik ja tervislik olukord ei võimalda hagejatele ega kolmandale lapsele elatist maksta. Kostjale on määratud osaline töövõime kuni
22.veebruarini 2023, kostja sissetulekuks on töövõimetoetus 270 eurot kuus ja kostja on töötu. Maakohus on palunud kostjal täiendavalt põhjendada ja selgitada, mis on tema võimalused suurema sissetuleku saamiseks (mh tulenevalt osalisest töövõimest). Kostja maakohtule vastanud ei ole. Maakohus selgitas, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (Riigikohtu otsused nr 2-16-118651/31, p 10 ja nr 3-2-1-124-15, p 15). Maakohtule esitatud ning kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks püsiv sissetulek (sh ka temaga seotud äriühingute kaudu) töötasu näol. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töötasu teenimiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Maakohus selgitas, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Töövõimetus või osaline töövõime ei tähenda koheselt, et isikul puudub võimalus tulu teenida. Maakohus möönas, et kostja puhul võib töö leidmine tema tervislikust seisundist tulenevalt olla raskendatud, kuid kindlasti ei ole see täiesti võimatu. Maakohus pidas usutavaks hagejate väidet, et tegeledes tervendamisega, saab kostja tulu sularahas ning teenib mitteametlikku sissetulekut, mille suurus on tuvastamata. Kostja ei ole maakohtule veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et tal puuduvad võimalused sissetulekute suurendamiseks ning hagejatele elatise tasumiseks. Hagejad nõuavad oluliselt väiksemat elatist, kui neil oleks õigus saada. Hagejad on
muuhulgas arvestanud ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kellele kostja peaks samuti ülalpidamist andma.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja ainus sissetulek käesoleval perioodil on töövõimetuspension 270 eurot kuus ja tal puudub võimalus määratud elatist (300 eurot) igakuiselt tasuda. Kostja on kaotanud oma töövõime. Maakohtul puudusid tõendid, millest nähtuks, et kostja on võimeline töötama, kostjal on töö ja kostja saab ametlikku palka. Kostja esitab tõendid, mis kinnitavad tema rasket tervislikku seisundit. Hagiavalduses esitatud väited kostja majandusliku seisundi kohta tuginevad seltskonnaajakirjas avaldatule ega kajasta tegelikke asjaolusid ja kostja tegelikku elu. Kostja teeb ettepaneku, et võib võtta hagejaid iga kuu enda juurde hoida nii palju kui võimalik, tasudes küttekulud, hagejate toidu ja kõik sinna juurde kuuluva. Kostjale peab jääma miinimum elatusraha toimetulekuks ja ravimite ostuks. Hagejate ega kostja huvides ei ole see, et kostjalt mõistetaks hagejate kasuks välja elatis, mida kostja maksta ei suuda ja mille tagajärjel muutuks kostja võlglaseks oma laste ees. Kostja teatas 11. aprillil 2023 ringkonnakohtule, et XXXXXXXX sündis talle veel üks laps
C.C..
6.Hagejad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus on võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kostja apellatsioonkaebus ei vasta vormi ega sisu nõuetele. Kostja kaebusest ei ole võimalik saada aru, mida on maakohus otsuse tegemisel rikkunud ega ka seda, millises ulatuses kostja maakohtu otsust vaidlustab. Hagejad on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kostjale töövõimetoetuse määramise otsusest nähtub, et kostja on üksnes osaliselt töövõimetu. Apellatsioonkaebusega esitatud tõendid ei tõenda, et kostjal poleks üldse võimalik töötada. Maakohus palus kostjal põhjendada ja selgitada, millised on tema võimalused suurema sissetuleku saamiseks, kuid kostja ei pidanud vajalikuks maakohtule vastata. Hagejad on tõendanud, et kostja elab teistsugust elu, kui ta kohtumenetluses püüab näidata. Hagejad ei saa kostja varjatud sissetulekuid kuidagi tõendada. Hagejate huvides ei ole elatisenõude rahuldamata jätmine. Hagejad ei pea realistlikuks kostja ettepanekut hagejaid enda juurde võtta. PKS §-st 109 tuleneb, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Nimetatud sättele tuginedes ei saa sõlmida hagejate huvidega vastuolus olevaid kokkuleppeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Kohus võib ülalpidamisasjas koguda ise tõendeid (TsMS § 230 lg 4). Ringkonnakohus võtab asja juurde XXXXXX A.P.i Facebooki kasutajakonto väljatrüki, mille tutvustuse kohaselt osutab kostja vaimse tervise teenust (inimeste tervendamine, ärevus, kurbus, jõuetus, üksindus jms). Ringkonnakohus võtab tõendina asja juurde ka kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud kaks haiguslugu.
9.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse alaealistele lastele elatise väljamõistmises, märkides, et ta ei ole võimeline neile temalt välja mõistetud suuruses (150 euro kuus lapse kohta) elatist tasuma. Kostja ei avalda, millises ulatuses ta elatist tasuda suudab. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Maakohus märkis põhjendatult, et hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 järgi arvutatavast elatisest väiksemas suuruses. Isik, kes soovib PKS § 102 alusel vabaneda ülalpidamiskohustusest, peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud ise välja tooma ning tõendama. Kostja väidab, et tema igakuine sissetulek on üksnes töövõimetuspension 270 eurot kuus. Kostja tugineb mõjuva põhjusena oma osalisele töövõimele, mille tuvastamise kohta esitas kostja Eesti Töötukassa 6. märtsi 2022 tõendi. Tõendi kohaselt määrati kostjale osaline töövõime perioodil 22. veebruar 2022- 22. veebruar 2023, see periood on möödunud. Tõendist ei nähtu, milliste tööde osas oli kostja töövõime piiratud. Ka andmed kiirabiväljakutsete osas perioodil 2020-2021 ega apellatsioonkaebusele lisatud kaks kostja haiguslugu samast perioodist ei võimalda ringkonnakohtul hinnata kostja töövõime ulatust ega piirangute jätkuvust. Osaline töövõime ei välista isiku võimet tulu teenida, näiteks kostjal ei ole see takistanud täita erinevate äriühingute juhatuse liikme kohustusi.
10.Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et seltskonnaajakirjanduses on tema elulaadi kajastatud tegelikkusele mittevastavalt ning et ta on oma abikaasa ülalpidamisel. Seega asus maakohus õigele järeldusele, et kostja teenib tulu sularahas, mille täpset suurust ei saa kohus tuvastada vastavate andmete puudumise tõttu. Maakohtu asjakohasele selgituspalvele jättis kostja vastamata. Kostja tegutsemine tervendajana on tõendatud tema Facebooki kasutajakonto väljatrükiga. Kostja ei ole väitnud, et tervendamisteenuste osutamisest tulu ei saa. Tõendamiskoormis tulu suuruse osas on kostjal, kes ei ole seda täitnud. Seetõttu saab ringkonnakohus lähtuda seisukohast, et kostja sissetulek tervendamisest on piisav, et oma lapsi ülal pidada, kuivõrd kostja ei ole pidanud vajalikuks leida endale muid sissetulekuallikaid. Kostjal sissetulekute olemasolu kinnitab ka kostja avaldus apellatsioonkaebuses, et ta „võib võtta hagejaid iga kuu ende juurde niipalju kui võimalik ja ta arvestab sel ajal küttekulu, lastetoidu ja kõige muu sinna kuuluvaga“. Seega on kostjal laste ülalpidamiseks siiski võimalus olemas. Maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurus ei ole vastuolus kostja majandusliku olukorraga.
11.Kostjal on alates 29. detsembrist 2022 kokku neli last, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 järgi arvestava miinimummäära, samuti on miinimumist väiksemas ulatus elatist nõudnud ka kostja kolmas laps. Seetõttu ei ole kostjal neljanda lapse sünd aluseks maakohtu otsuse muutmiseks ja hagejate kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks, tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
10.Ülalpidamisasjas jäävad menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.