4.Välja mõista AS-lt Kiviõli Soojus G. T. kasuks menetluskulud 970 eurot, sh. tasutud riigilõiv kokku 350 eurot ning õigusabi kulud 620 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Välja mõista AS-lt Kiviõli Soojus G. T. kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (970 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
1/6
2-15-3765 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt algatas Jõhvi kohtutäitur N. Malahhova AS Kiviõli Soojus avalduse ja Pärnu Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-13-56570 alusel G. T. suhtes täitemenetluse nr 042/2014/999 summas 3837, 44 eurot sh põhinõue 3328, 34 eurot, kõrvalnõuded 352, 80 eurot ja menetluskulud 156, 30 eurot. Nõudele lisanduvad täitekulud summas 651, 56 eurot. Hageja esitas 03.02.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusele ja selgitas, et on pärast maksekäsu koostamist tasunud perioodil 08.03.201409.03.2015 AS Kiviõli Soojus arvelduskontole 2828, 01 eurot. Seega on nõude suurus 1009, 43 eurot, mitte 3737, 74 eurot. Arusaamatuks jääb, kas AS Kiviõli Soojus on kustutanud hageja poolt teostatud maksete alusel võlga või arvestanud makseid jooksvate arvete tasumiseks. Hagi esitamise hetkel puudus hagejal mistahes rahaline võlgnevus kostja ees.
2.AS Kiviõli Soojus esitas 06.02.2015 kohtutäiturile e-kirja, et võlgnevuse põhisummast 3328, 34 eurost on tasutud 1723, 30 eurot ja seisuga 01.02.2015 on põhisumma võlgnevuse jääk 1605, 04 eurot. Kaebuse läbivaatamisel 16.02.2015 selgitas sissenõudja esindaja, et nõude suurus seisuga 13.02.2015 on 3737, 74 eurot. Nõue on vähenenud 99, 70 euro võrra. Sissenõudja ja esindaja selgitused nõude suuruse osas on vastuolulised. Kostja on oma arvestuse aluseks võtnud ainult kohtutäituri vahendusel laekunud summad 1838, 38 eurot. Kostja on perioodil 08.03.2014-18.05.2015 tasunud kokku 3058, 39 eurot. Seega on jäetud laekumised 1220, 01 eurot arvestamata.
3.Kostja tunnistab, et tegelikkuses ei olnud kostjal õigus nõuda viiviseid 0,1% päevas, kuna osapoolte vahel puudus leping (viivise suuruse kokkulepe), kuid sellele vaatamata on kostja makskäsu kiirmenetluse avaldusse märkinud viivise suuruseks 0,1 %. Ei ole arusaadav milliselt põhisummalt on viivis arvestatud ja millise perioodi eest viivist nõutakse. Hageja palub tunnistada lubamatuks täitemenetluse täiteasjas 042/2014/999 ja jätta menetluskulud kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista. Maksekäsu kohaselt oli hagejal kohustus tasuda põhinõue 3328, 34 eurot, riigilõiv avalduselt 136 eurot, menetluskulud 20 eurot, viivis 0, 1% päevas summalt 3328, 34 eurot perioodi 29.11.2013-14.03.2014 eest 352, 80 eurot, viivis 0, 1% päevas summalt 3328, 34 eurot alates 15.03.2014, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kostja on arvestanud perioodil 15.03.2014-12.05.2015 viivist kokku 1403,28 eurot. Hageja poolt tasutud summast 1838, 38 eurot on kustutatud riigilõiv ja menetluskulud 156 eurot, põhivõla katteks 14, 97 eurot ja viiviste katteks 1667, 41 eurot. 2/6
2-15-3765 Võlajääk seisuga 12.05.2015 on 3402, 04 eurot, sh põhiosa 3313, 37 eurot ja viivis 88, 67 eurot, mitte 1009,43 eurot.
5.Perioodil 2008 kuni 30.10.2015 on hageja teostanud Kiviõli Soojus AS-ile makseid kogusummas 4151,36 eurot ning ettemaksu ei esine, nagu väidab hageja viidates oma maksekorrladustele, vaid hoopis jooksev võlg summas 1068,11 eurot (periood november 2013 kuni 30.10.2015). Viimane laekumine hageja poolt toimus 09.10.2015 ning märgitud kuupäevaga saab põhiosa lugeda tasutuks. Jooksev viivis jõustunud maksekäsus välja toodud määraga (0,1 % päevas) perioodi 15.03.2014 kuni 09.10.2015 (so. 574 päeva) eest on 1910,46 eurot. Seega tasumata on viivised summas 1596,54 eurot. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNGID
6.Hageja jäi 14.10.2015 ja 22.03.2016 toimunud istungitel nõude juurde ja palub hagi rahuldada. 14.10.2015 toimunud istungil selgus, et hagejal on ettemaks 2200 eurot, mitte võlg. Kogu võlgnevus sai tasutud novembris 2014. Kostja poolt esitatud võlgnevuse arvestus on arusaamatu, sh võlgnevuse periood ja mille alusel nõuti viivist 0,1% päevas tasumata põhiosalt. Kostja on esitanud perioodil 01.11.2013-29.02.2016 arveid summas 1954, 19 eurot ja hageja on tasunud kokku 3778, 93 eurot.
7.Hagejalt ei ole nõutud eelmise omaniku võla 1796, 36 euro tasumist. 3501, 19 eurost on tasutud riigilõiv 136, 30 eurot, menetluskulud 20 eurot, kõrvalnõuded 352, 80 eurot ja põhiosa 2992, 09 eurot. Seega põhiosast on tasumata 336, 25 eurot + viivised, mida sissenõudjal on õigus saada kuni põhinõude täieliku ja kohase tasumiseni. Puudub ka ettemaks, mida Kiviõli Soojus AS oleks kohustatud võlgnikule käesoleva vaidluse raames tagastama ning seaduslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täies ulatuses. Kostja palus 22.03.2016 toimunud istungi pidada ilma tema osavõtuta.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TsMS § 221 lg 2 järgi on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
9.Iseenesest saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud (RKTKo 3-2-1-152-15 p 15). Hagejale piisab omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKo 3-2-1-85-15 p 12). Seega on kostja ülesanne tõendada, et tal on nõue, mille ulatuses ta võib täitemenetlust korraldada. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. 3/6
2-15-3765
10.Täitedokumendi (14.03.2014 maksekäsk) kohaselt on hageja põhivõlgnevuseks 3328, 34 eurot ja kõrvalnõuded 352, 80 eurot (29.11.2013-14.03.2014) ning viivis põhivõlgnevuselt 0,1% päevas alates 15.03.2014. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada lubamatuks jõustunud kohtulahendist (maksekäsk) tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks toimuv täitemenetlus, kuna hageja on võlgnevuse kostjale täielikult tasunud. Kohus leiab, et hageja on teinud usutavaks, et sissenõudjal ei pruugi tema vastu nõuet olla, sh. nähtub hageja esitatud maksekorraldustest, et hageja on perioodil 20082015 tasunud kostjale kokku 5618, 60 eurot ning kostja väitel on hageja perioodil 2008 kuni 30.10.2015 teostanud Kiviõli Soojus AS-ile makseid kogusummas 4151, 36 eurot.
11.Kohtu hinnangul ei ole aga kostja suutnud tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue põhivõlgnevuse 3328, 34 euro ja viivise osas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja võlgnevuse arvestus ei ole selge. Kostja väited on vastuolulised. Nii on kostja väitnud, et hagejal on põhivõlgnevus erinevates suurustes (väiksem kui 3328, 34 eurot) ja viivisevõlgnevus, et hagejal on hoopis jooksev võlg summas 1068,11 eurot (11.201330.10.2015), et hageja on tasunud 4151, 36 eurot (I kd, tl. 159) ja lõpuks, et seisuga 09.10.2015 on hageja kostjale põhiosa tasunud.
12.Hageja väitel on ta makseid perioodil 08.03.2014-09.03.2015 teostanud ka otse sissenõudja, AS Kiviõli Soojus arvelduskontole summas 2828, 01 eurot. Riigikohus on leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad, mh. nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel (RKTKo 3-2-1-60-11 p 21). Täitemenetlust reguleerivad õigusaktid ei keela kohustuse täitmist otse võlgnikule ja võlgnikul on ka täitemenetluse käigus võimalik tugineda asjaolule, et ta on nõude juba sissenõudjale tasumisega rahuldanud (RKTKo 3-21-152-15 p 16). Samuti ei ole kostjal ühest seisukohta millise perioodi eest on hagejal kostja ees võlgnevus. Algselt on kostja nõudnud võla tasumist perioodi 2011-2013 eest, hiljem aga perioodi 01.02.2008-31.10.2013 eest (I kd, tl 150-151). Lisaks on kostja selgitanud, et kostja esindajale on kostja poolt üle antud teistsugune arvelduste seis, kui seda on tegelik (I kd, tl. 120).
13.Viivistemäära osas on kostja selgitanud, et viivise määr 0,1% päevas ei tulene pooltevahelisest lepingust (poolte vahel lepingut ei olnud) ning ei ole seadusjärgses määras (I kd, tl. 120). Kostja on esitanud erinevad viivise summad erinevate perioodide eest ning on väitnud, et hageja poolt tasutud 3501, 19 eurost on mh. loetud tasutuks kostja viivisevõlgnevus summas 352, 80 eurot (I kd, tl. 134, 159) ning jooksev viivis põhinõudelt (3328, 34 eurot) summas 313, 92 eurot (I kd, tl. 159). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Olukorras, kus kostjal pole selgust hageja põhivõlgnevuse osas, ei saa kindlaks teha ka põhiosa tasumisega viivitatud päevasid, ega arvestada lisanduvat viivist. Samuti puudub kostjal alus nõuda hagejalt viivist määras 0,1% päevas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 042/2014/999 täies ulatuses lubamatuks. Hagi hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks (TsMS § 132 lg 5). Seega on hagihind on 3500 eurot. 4/6
2-15-3765
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud kokku 1526 eurot, sh. tasutud riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise eest 50 eurot ja esindaja õigusabi kulu 1176 eurot (ajakulu 9, 8 tundi maksumusega 100 €/t, lisandub käibemaks) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esindaja on seisukohal, et kuna hagi ei ole põhjendatud, tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda täies ulatuses. Teisi vastuväiteid hageja menetluskuludele kostja ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud. Järelikult on hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot käibemaksuta põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on hagiavalduse koostamiseks kulutanud 3, 2 tundi (hagi I kd, tl 2-6) ja täpsustatud hagi (tl 62-67), konsultatsioon 0,6 tundi, ettevalmistus 14.10.2015 toimunud kohtuistungiks 1,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi, seisukoht kompromissi osas 1 tund ((I kd, tl 150-152), kostja selgituste osas 1 tund (I kd, tl 168-170), ettevalmistus 22.03.2016 toimunud kohtuistungiks 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, kokku 9, 8 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja selgitustes teenusena märgitud konsultatsioon, ei ole seotud hagiavalduse koostamisega, st. tegemist ei ole kuluga mille eest peaks vastaspool eraldi vastutama. Mitte igasugust kulu ei saa teiselt poolelt välja mõista. Teisalt ei kuulu hüvitamisele kulud ja tasud, mis on seotud õigusabi osutaja arvamustega, mis käsitlevad kohtuvaidluse võitmise võimalusi ja hagi vastuvõetavust. Kohus loeb konsultatsioonile kulunud aja 0,6 tundi hagiavalduse koostamise aja sisse, kohtuistungiteks ettevalmistumise ajaks 1 tunni 2 tunni asemel ning seisukohtade koostamisele kulunud ajaks kokku 1 tunni 2 tunni asemel.
5/6
2-15-3765 Kohtuistungite protokollide kohaselt algas 14.10.2015 istung kell 11.00 ja lõppes 12.00, vahepeal oli vaheaeg 10 minutit (I kd, tl 117) ning 22.03.2016 istung kell 11.00 ja lõppes kell 11.36 (II kd, tl 98). Esindaja osales istungitel kokku 1 tunni, mitte 1,5 tundi. Seega on hageja esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 6, 2 tunni eest 9, 8 tunni asemel. Kohus lähtub asjaolust, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja asja keskmine mahukus tuleneb eelkõige asjas esitatud tõenditest (maksekorraldused). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse osaliselt, mõistab välja kostjalt hageja kasuks 970 eurot, sh. riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 620 eurot, millele lisandub käibemaks ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (970 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.