lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9036/44

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 29.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-9036/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-3765

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-9036

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A T hagi S Ta vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A T (ik xxx, aadress xxx) Hageja lepinguline esindaja: M M-D (e-post: xxx ) Kostja: S Ta (ik xxx, elukoht: xxx) Kostja seaduslik esindaja: A R (ik xxx, elukoht: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A Ti hagi rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud A Ti kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1/4

2-15-3765

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
Hagiavalduse kohaselt sai hageja täitmisteate täiteasjas xxx koos nõudega tasuda elatise võlg perioodi 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 eurot. Hageja on elatist tasunud ja pole rikkunud tasumise kohustust. Hageja on igakuuliselt maksnud raha ja selgitus on küll algul olnud mitte elatis, aga kuna pooled ei elanud koos polnud muud põhjust raha üle kanda. Kõik konto väljavõttes toodud summad on mõeldud elatisena lapsele, va. 20 eurot. Kuna lapse ema ei esitanud kunagi pretensioone, siis kandiski hageja raha oma äranägemise järgi. Hagejal ja kostja seaduslikul esindajal oli kokkulepe, et ametlikult lapse ema elatist ei nõua, kuna hageja müüs kostja seaduslikule esindaja auto 1200 eurot odavamalt ja tegelikkuses pole hageja midagi võlgu. Siin on tegemist kostja ema pahatahtliku käitumisega. Samuti on seaduserikkumine kohtutäituri poolt. Hageja palub TsMS § 221 alusel tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr. xxx.

II KOSTJA VASTUS

2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Viru Maakohtu kohtuotsusega 22.01.2020 tsiviilasjas nr 2-19-19491 on hagejalt välja mõistetud kostja kasuks elatis alates 01.01.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja seadusliku esindaja pangakonto järgi on hageja maksnud elatist 2019 eest 540 eurot ja võlgnevus on 2700 eurot. Hageja tegi ka maksed märksõnaga „zene” ja see oli hageja võlgnevus kostja seaduslikule esindajale ühisvara jagamise eest. Hageja on maksnud osade kaupa hüvitist 2560 eurot.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 22.01.2020 otsus, millega hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud perioodil 01.01.2019-31.12.2019 elatis 270 eurot kuus (tsiviilasi nr 2-19-19491). Kohtuotsus jõustus 31.03.2020. Täitmisteatest tuleneb, et nõude sisuks on elatise võlgnevus perioodi 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 €.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKo 2-16-17776 p 13).
5.Kohtu hinnagul tekkis hageja poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus juba tsiviilasja nr 2-19-19491 kohtumenetluse ajal, kuna hageja on sellele tuginenud ja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja tasus väidetavat elatist alates 2019 aasta 2/4

2-15-3765 jaanuarist kuni novembrini ning asjas tehti otsus 22.01.2020 ja see jõustus 31.03.2020. Hagejal oli menetluses nr. 2-19-19491 võimalik tugineda asjaolule, et ta on elatist maksnud ja kohus oleks saanud selles osas võtta seisukoha kohtulahendis, sh. oleks kohus saanud hageja taotlusel määrata otsuse täitmise korra selliselt, et otsuse täitmisel oleks tulnud arvesse võtta hageja poolt menetluse ajal tasutud elatist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väide, et ta on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud, ei ole lubatav TMS § 221 lg 2 alusel ja juba seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

6.Hageja esitatud konto väljavõttest nähtub, et hageja on vaidlusalusel perioodil tasunud 2260 eurot, selgitusega naisele/abikaasale (zene). Järgnevad summad on aga tasutud selgitusega lapsele ja alimendid. Lapse ema on selgitanud, et maksed märksõnaga „zene” on tasutud hüvitiseks (2560 eurot) ühisvara jagamise eest. Kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud makseid selgitusega naisele/abikaasale (zene) ka varem, so. 2018 detsembris summas 300 eurot. Kohus leiab, et kui hageja on selgelt eristanud makseid, mis on tehtud lapse seaduslikule esindajale ja elatist lastele, siis ei saa asuda seisukohale, et ülekanded mis on tehtud lapse seaduslikule esindajale oleks käsitletavad lapsele elatise maksmisena.
7.Samuti ei ühti hageja tehtud maksete suurus täitedokumendist tuleneva igakuise makse suurusega (2019 aastal 270 eurot kuus). Hageja on teinud makseid sellest erinevas suuruses ja maksed on erinevad ka kuude lõikes. Hageja väite osas, et ta müüs lapse emale sõiduauto turuhinnast odavalt, märgib kohus, et vanemate vahelised varalised tehingud lapse elatise nõuet ja vanema kohustust maksta elatist ei mõjuta, sh. ei saa lapse elatise nõuet välistada ega tasaarvestada. Lisaks ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit sõiduauto müügi ning müügi- ja turuhinna osas, millest tulenevalt on väide sisutühi. Kohtuotsust tuleb täita selliselt nagu on kirjas otsuse resolutsioonis, mitte ainult siis, kui võlausaldaja esitab peretensiooni. Kokkuvõttes ei ole hageja teinud usutavaks, et ta on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud ja ka sellel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks (TsMS § 132 lg 5). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Seega on hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

3/4

2-15-3765

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium