N. H. G. hagi B. G. M. G. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9832,50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: N. H. G. (isikukood: XXX.); Hageja seaduslik esindaja: K. K. (isikukood: XXX.; xxx; e-post: xxx; telefon: xxx); Kostja: B. G. M. G. (isikukood: XXX.; e-post: xxx; telefon: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt B. G. M. G. (isikukood: XXX.) välja hageja N. H. G. (isikukood: XXX.) kasuks elatis:
2.2.alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 572,84 eurot kuus.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja B. G. M. G. kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval K. K.i arvelduskontole nr EEXXX., selgitusega "elatisraha N. H. G.", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1(12)
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab emaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
2.Hageja seaduslik esindaja töötab kohvikus kokana ja tema igakuine netosissetulek on ca 900 eurot kuus. Hageja esindajal puuduvad rahalised võimalused kõikide lapsega seonduvate kulude katmiseks. Hageja keskmised igakuised kulud on: Summa ühe kuu kohta Kulutused eluasemele (üür 550 eurot 800 eurot + kommunaalkulud 200 – 300 eurot) Kulutused toidule 300 eurot Transport 65 eurot Sidekulud 45 eurot Kulutused tervishoiule 60 eurot Kulutused hügieenitarvetele 40 eurot Kulutused lapse koolikohustuste 300 eurot täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot Jalgpallitrenn ja varustus 100 eurot Võistlusreisid ja laagrid 75 eurot Taskuraha ja huvitegevus 155 eurot Puhkusekulud (1 – 2 korda aastas) 100 eurot Kulu liik
Kokku
2190 eurot
3.Hageja palub: mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 1092,50 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise hetkest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ja hageja esindaja elasid alates 2007 aasta juulist perekonnana ühises majapidamises. Hageja pandi vanemate ühisel otsusel õppima tasulisse xxx, talle võimaldati nii tennise kui jalgpalli treeninguid ning muid meelelahutusi sh reisimine, millest hageja on tänaseks pidanud loobuma. Peale vanemate lahkuminekut (mai 2021.a) on hageja majanduslik olukord drastiliselt muutud. Kostja on täielikult lõpetanud lapse rahalise toetamise alates 2022 aasta oktoobrist, samuti ei ole ta avaldanud soovi ka lapsega kohtumiseks.
5.Käesoleval hetkel, mil hageja elab absoluutse vaesuse piiril, ei ole oluline, milline oli hageja majanduslik olukord vanemate kooselu ajal aastaid tagasi ja kui suur oli kostja panus pere ülalpidamiseks varasematel aastatel. 2(12)
6.Arvestades kostja sissetulekuid ja kulutusi enda vajaduste katmiseks on igati jõukohane kanda tal ka lapse igakuised kulud hagiavalduses väljatoodud 50% ulatuses summas 1092,50 eurot kuus. Oleks äärmiselt ebaõiglane kui hageja peab peale vanemate lahkuminekut loobuma kõigest, mida talle senini on võimaldatud sh koolist, treeningutest ja oma kodust, kuna hageja esindaja sissetulekust piisab hetkel vaevu eluasemega seonduvate kulude katmiseks. Puudu jääb isegi söögirahast, rääkimata kõigest muust.
7.Hageja esindaja palub kohtul arvestada kostja sissetulekutena ka tema ema W. G. ülekandeid. Kostja ema teeb suuremad ülekanded iga kuu lõpus 30. kuupäeval kui talle laekub Saksamaal pension. Kostja esitatud konto väljavõttest nähtuvad tema igakuised kulutused: 2022.a septembris 1494,06 eurot, oktoobris 2745,21 eurot ja novembris 2196,76 eurot. Summad pole lõplikud, kuna konto väljavõte ei ole esitatud kogu kuu lõikes.
8.Kostja elutingimused ja võimalused kulutuste tegemiseks on olnud oluliselt suuremad kui ta kohtule väidab. Hageja esindaja hinnangul tuleks kostja elatustaset ja rahalisi võimalusi arvestada mitte ainuüksi tema töötasust lähtuvalt, vaid arvestada emapoolset toetust, mis on talle laekunud ca 15 aasta jooksul igakuiselt. Samuti sularaha sissemakseid nt 04.10.2022 summas 230 eurot, 04.11.2022 summas 180 eurot. Lähtuda tuleks ka tema kulutustest.
9.Hageja esindajal on kaks ülalpeetavat, x. a C. A. K., kes õpib keskkoolis ja x. a hageja, kes õpib põhikoolis. Mõlemad lapsed õpivad esimest klassist alates tasulises xxx. C. A. K. ei ela eelmisest aastast enam hagejaga ühises majapidamises, vaid elab oma poiss-sõbra juures, kuid see ei tähenda, et hageja esindajal puuduks lapse ülalpidamiskohustus. Hageja esindajal puudub kinnisvara ja olulise väärtusega vallasvara. Hageja esindaja ei oma sõiduautot, aktsiaid, väärtpabereid ega muud väärtuslikku vallasvara. Hageja esindaja sissetulek on töötasu X OÜ kohvikust, kus ta töötab x ja x keskmiselt kokku 180 tundi kuus. Sissetulek on igakuiselt ca 800 – 900 eurot kuus. Lisaks saab hageja esindaja igakuiselt 120 eurot peretoetust (kahe ülalpeetava eest kokku). Hageja esindaja mõlema alaealise lapse kulusid aitavad tasuda nende lähedased, sh laste vanaema, kes toetab üldjuhul sularahas (hageja esindaja kontol kajastuvad sularaha sissemaksed). Kõige rohkem panustab mõlema lapse kasvatamisele ja toetamisele hageja esindaja endine abikaasa ja kahe vanema lapse isa M. K.. Nii hageja kui ka hageja esindaja konto väljavõtetel on näha ülekanded M. K. poolt, kes lisaks rahalisele panusele osaleb mõlema lapse elus, sh aitab igal võimalikul viisil kaasa ka hageja kasvatamisele. Hageja esindaja on viimased aastad majanduslikult väga keerulises seisus, mistõttu on ta võtnud olukorra leevendamiseks erinevaid kiirlaene. Seetõttu on hageja esindajal igakuised kulud kiirlaenude tagasimaksmisele ca 200 eurot kuus. Samuti on hageja esindaja tasunud tema ja kostja solidaarset laenukohustust Luminor Liising AS-le vastavalt kompromisslepingule 2-21-1894. Hageja esindaja ja kostja võtsid aastaid tagasi ühiselt auto liisingusse, kuid peresuhete jahenemisel kostja enam ei tasunud liisingu makseid, mistõttu oli hageja esindaja sunnitud sõiduki liisinguandjale tagastama. Tasumata laenukohustus detsember 2022 seisuga ca 5900 eurot (tasutud on 3900 eurot) on sõiduki müügikahju ja ühine kohustus, mille täimiseks kostja ei ole tagasimakseid teostanud. 3(12)
Hageja ja hageja esindaja elavad üürikorteris xxx, mille eest tuleb igakuiselt tasuda üüri 550 eurot kuus, sellekohased ülekanded (saaja A. L.) kajastuvad hageja esindaja konto väljavõttel. Arvestades üldist elukalliduse ja euribori tõusu, on üürileandja avaldanud soovi ka üürimaksete tõstmiseks. Lisaks üürile tuleb tasuda kommunaalteenuste eest summas ca 170 – 200 eurot (nt detsembri arve summas 209,10 eurot, november summa 168,21 eurot, oktoober 181,21 eurot, september 196,34 eurot, august 206,31 eurot), mis kajastuvad hageja esindaja konto väljavõttel. Hageja vältimatud kulud xxx on ca 230 - 250 kuus. Lisaks koolimaksule lisanduvad kulutused koolitarvetele ja muudele kooliga seotud väljaminekutele. Hageja esindaja on 04.11.2022 tõendanud hageja treeningute kulusid. Hageja käib üksnes jalgpallitrennis, mille igakuine arve on 65 eurot. Lisaks lisanduvad suvised laagrid (xxx 145 eurot ja xxx treeninglaager 245 eurot jne) ja erinevate võistlustega kaasnevad lisatasud. Kuna tegemist on kasvava lapsega, siis tuleks treeningu varustust (riided, võistlusvorm, jalanõud) uuendada kindlasti 2 korda aastas. Hageja esindaja on arvestanud, et igakuiselt tuleks kõikide lisakulude tasumiseks arvestada ca 75 eurot kuus. Tabasalu Jalgpalliklubi kodulehel on välja toodud treeninguriiete hinnad nt võistlussärk valge 35 eurot, võistlussärk sinine 33 eurot, lühikesed püksid 12 eurot, treeningsärk 18 eurot, treeningjope 70 eurot, treeningdressipluus 32 eurot, kedrad 8 eurot, talvemüts 21 eurot, treeningdressipüksid 23 eurot, vihmajope 36 eurot jne. Lisaks jalgpalli putsad, mida on müüa poekettides väga erineva hinnatasemega, keskmiselt 80 euro ulatuses (nt viimati ostetud 20.12.2022 sportlandis summas 82,68 eurot). Hageja esindajal puudub sõiduauto, seetõttu kasutab hageja ühistransporti kui ka Bolt rakendust, mistõttu igakuiselt kulud transpordile ulatuvad ca 65 eurot. Kokku kasutab kogu pere, sh hageja, hageja esindaja ja hageja õde, Bolt teenust kokku ca 150 eurot kuus. Hagejaga seotud sidekulud, telefoni ja interneiti nutipakett 18 eurot, kodune interneti ja televiisori pakett 33 eurot, lisaks telefoni järelmaks igakuiselt 36,62 eurot, samuti esitatud 04.11.2022 lisana. Sellele lisandub veel Spotify kulu 11,90 eurot. Need on hageja soovitud teenused ja mida võib pidada mõnes mõttes ka tänapäeva noorte meelelahutuseks. Hageja on toonud hagiavalduses välja ka kulutused tervishoiule ca 60 eurot ja hügieenitarvetele ca 40 eurot. Arvestades, et hageja elab üle vanemate lahkuminekut, on sagenenud tema haigestumine ja muud tervislikud probleemid. Hageja esindaja tahaks suunata lapse kvaliteetsele psühholoogi teenusele, kuid tegelikkuses ei ole see võimalik. Hageja esindajal puuduvad rahaliselt võimalused lapse psühholoogile suunamiseks. Vajadust on toetanud ka kooli psühholoog. Lisaks eeltoodule on hageja vältimatud kulud veel igakuised kulutused toidule, riietele ja jalanõudele igakuiselt ca 450 eurot kuus. Hageja esindaja on ostnud vajaminevaid riideid ja jalanõusid ka järelturult nt Facebook Marketplace kaudu ning on ostude eest teinud ülekandeid eraisikule. Samuti kajastuvad nii hageja enda kui hageja esindaja arvelduskontol ostud H&M, Zara jne kauplustest. Hageja esindaja palgast peetakse tööandja poolt kinni iga tööpäeva eest 3 eurot tööl tarbitud toidu ja joogi eest. Hageja esindaja ei saa tuua kohviku toitu koju, v.a mõnel õhtul, kui mõni saiake või koogilõik peaks üle jääma, kuid see ei ole arvestatav pere toitmisel.
4(12)
Hageja saab taskuraha meelelahutuse, huvitegevuse, sõprade sünnipäeva kingituste ja muude ostude jaoks ca 150 eurot kuus. Lisaks eeltoodule on hagiavalduses märgitud ka igakuiselt 100-eurone makse lapse võimalikuks reisifondiks või kasvõi sünnipäevapeo korraldamiseks. Kui hageja tahaks kutsuda oma koolikaaslased ja sõbrad sünnipäevapeale, siis eelarve peokoha ja söökidega oleks ca 300 eurot. Kahjuks ei ole hageja viimased aastad saanud oma sünnipäeva pidada.
10.Kostja on jätnud esitamata väljavõtted võimaliku kinnisvara või vallasvara kohta Saksamaal. Hageja esindajale teadaolevalt kuulus kostjale ka sõiduauto BMW numbrimärgiga XXX.
11.Kostja väidab 30.01.2022 kirjalikus vastuses, et tema igakuised vältimatud kulud on kokku 1 125,4 kuni 1 325,4 eurot, olenevalt toidukaupade tarbimisest. Tegelikkuses on kostja teinud kulutusi oluliselt suuremates summades: • jaanuar 2023 kokku summas 4244,08 eurot: a. toidukaupadele, tarbeesemetele, rõivastele kokku summas 2424,02 eurot; b. alkoholipoes kokku 162,72 eurot; c. tanklates kokku 117,19 eurot d. muud kulud kokku summas 1540,15 eurot. • Detsember 2022 kokku summas 3827,06 eurot a. toidukaupadele, tarbeesemetele, rõivastele kokku summas 2444,15 eurot; b. alkoholipoes kokku 211,37 eurot; c. tanklates kokku 140,83 eurot; d. muud kulud kokku summas 1030,71 eurot. • November 2022 kokku summas 2393,43 eurot: a. toidukaupadele, tarbeesemetele, rõivastele kokku summas 1465,51 eurot; b. alkoholipoes kokku 109,63 eurot; c. tanklates kokku 155,17 eurot d. muud kulud kokku summas 663,12 eurot. • Oktoober 2022 kokku summas 3452,93 eurot: a. toidukaupadele, tarbeesemetele, rõivastele kokku summas 2056,61 eurot; b. alkoholipoes kokku 99,43 eurot; c. tanklates kokku 78,29 eurot d. muud kulud kokku summas 1218,60 eurot. Lapsevanem, kes on alates oktoober 2022 ainuüksi enda hüvanguks kulutanud toidu/tarbe-/riide- ja alkoholikauplustes igakuiselt keskmiselt 2245 eurot, väidab, et ei ole võimeline tasuma oma lapsele elatist. Kostja väidab, et tema sissetulek on ca 1250 eurot kuus, kuigi jaanuaris 2023 on laekunud palgamakse 1935 eurot, millest võib järeldada, et kostja on läbinud katseaja ning saab ka edaspidi suuremat sissetulekut. Kostja konto väljavõttel kajastuvad sissetulekud: • Jaanuar 2023 kokku summas 4126,75 eurot: a. ülekanded kostja ema W. G. poolt kokku 1921,75 eurot; b. palgamakse 1935 eurot; c. sularaha sissemaksed 270 eurot. • Detsember 2022 kokku summas 3553 eurot: a. ülekanded kostja ema W. G. poolt kokku 2150 eurot; b. palgamakse 1223 eurot; c. sularaha sissemaksed 180 eurot. 5(12)
• November 2022 kokku summas 2669 eurot: a. ülekanded kostja ema W. G. poolt kokku 1130 eurot; b. palgamakse 1359 eurot; c. sularaha sissemaksed 180 eurot. • Oktoober 2022 kokku summas 3270,91eurot: a. ülekanded kostja ema W. G. poolt kokku 2000 eurot; b. palgamakse 1040,91 eurot; c. sularaha sissemaksed 230 eurot. Kostja ema ei tee kostjale juhuslikke kingitusi, vaid tema ülekanded on igakuised. Arvestades, et kostja ema poolt tehtavad ülekanded on kostja kulutustega võrreldes arvestatavad summad, siis tuleks kostja ema igakuist toetust käsitleda ka kostja sissetulekuna. Samuti tuleks kostja sularaha sissemakseid käsitleda sissetulekutena. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on veebruar 2022 on laekunud järgmised sissetulekud: • W. G. on teinud ülekanded kokku summas 1500 eurot; • X palk 1587,28 eurot; • Sued West Kreditbank laen 10 020,85 eurot. Väljaminekutest toob hageja esindaja esile 24.02.2022 tehtud ülekande American Express Europe S.A summas 987,10 eurot. Peale seda kajastuvad kontoväljavõttel maksed Mallorcal ehk kostja on käinud nädalasel puhkusereisil. Märts 2022 on laekunud sissetulekud: • W. G. on teinud ülekanded kokku summas 1400 eurot; • X palk 1417,15 eurot; Aprill 2022 on laekunud sissetulekud: • 01.04.2022 on W. G. teinud ülekanded kokku summas 2500,00 eurot; • 29.04.2022 B. G. ülekanne 350 eurot kontolt XXX.
Juuni 2022 on laekunud sissetulekud: • B. G. ülekanne XXX ülekanded kokku 1057 eurot; • American Express Europe S.A tagasikanne 675,08 eurot.
12.Kostja läks tööle maikuus 2022 xxx, xxx, hotelli X, kuid augustist 2022 on ta pöördunud tagasi Eestisse. Hageja esindaja ei ole tuvastanud, kuhu ja kui palju laekus tema töötasu.
KOSTJA VASTUS
13.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust korrapäraselt. Kostja on maksnud hagejale ja hageja esindajale keskmiselt 2976 – 3571 eurot kuus. Kostja on jätnud elatise tasumata sissetuleku puudumise tõttu vaid kolmel korral. Kostja müüs oma kinnisvara ja andis pool müügitulust hagejale. Kostja märkis, et ta on ligikaudu 15 aastat toetanud igakuiselt lisaks hagejale ka hageja esindajat ning tema kahte last tütart A. K.i ja poega C. K.i.
14.Kostja on kaotanud korduvalt ja mitu töökohta. Alates 05.09.2022 töötab kostja X nimelises firmas. Kostja netotöötasu on ligikaudu 1250 – 1300 eurot.
15.Hageja esindaja väide, et „tütar on pidanud reisimisest loobuma”, ei ole kostja süü. Hageja esindaja on ise käinud (oktoober 2021) sõbrannadega Hispaanias reisil (ilma tütreta). 6(12)
Kostja on maksnud stabiilselt igakuiselt toetust tütre erakooli ja kõige kooliga seonduva maksmiseks, treeninguteks, eraldi veel treeninglaagriteks ja kõigeks eluks vajalikuks.
16.Viimane makse on tehtud 30.09.2022 oktoobri eest summas 520 eurot. Kostja on jätnud pärast seda elatise maksmata. Kostja soovib maksta elatist lähtudes kohtuotsusest ning soovib, et kohus arvestaks elatise kindlaksmääramisel kostja sissetuleku suurusega.
17.Kostja selgitas, et hageja esindaja omab kahte töökohta ning tema sissetulek on suurem kui 900 eurot kuus. Hageja esindaja peaks esitama enda pangakonto väljavõtte kõigist sissetulekutest, millel on näha kostja poolt igakuiselt makstud toetus, riigi poolt saadav lastetoetus ja kaks sissetulekut.
18.Kostja märkis, et hageja esindaja saab tööl tasuta süüa ja ta võtab iga päev tasuta (või väga väikese raha eest) koju restorani toitu, et ennast ja lapsi toita, mis tähendab tohutut kokkuhoidu toidu ostmisel.
19.See, et kostja ema kannab vahel toetuseks kostjale raha, ei tähenda, et see oleks sissetulek ning seda ei saa tuluna arvestada. Eraisikul on luba annetada raha kellele tahab ja millal tahab oma heast südamest ja tahtest. Kostja ema toetab oma tütart ja kahte poega võrdselt ning see on tema isiklik asi.
20.Kostja soovis, et hageja esindaja võimaldaks hagejal kohtuda kostjaga (tema enda soove arvestades) 4 päeva nädalas oma uues kodus oma uue perega (vastastikused ajad, kuid kostja pakkus iga teine nädalavahetus koos võimalike vaheldustega). Nende päevade jooksul oleks hageja ilmselgelt rahaliselt hoitud.
21.Kostja leidis, et kostja esindaja peab taotlema elatist oma teisele tütrele, kes elab endiselt nendega samas kodus.
22.Kostja ei oma kinnisvara ega vallasvara. Covid-19 tõttu oli kostja suurema osa 2022. aastast töötu, kuna töö oli seotud hotellindusega. Kostja asus uuele töökohale 05.09.2022 firmas nimega X Estonia. Sissetulek on u 1250 EUR kuus (neto). Vältimatud kulud kokku 1 125,4 EUR - 1 325,4 EUR: • Elukaaslasele 500 EUR kuus, mis sisaldab igakuist arvete jagamist (vesi, elekter, gaas) ning tema auto kasutamist (mida kasutan esmaspäevast reedeni tööle sõitmiseks). • 120 EUR kuus kulub bensiinile. • 100-150 EUR nädalas toidu- ja joogikaupade/rõivaste ostmiseks. • 400-600 EUR kuus süüa-juua ja riietuda. • 25 EUR mobiiliarve • 80,4 EUR kuus lõuna töökohvikus (esmaspäevast kolmapäevani kahel päeval nädalas kodukontoris). Kohustused: 150 EUR igakuine fikseeritud summa Luminor Liisingule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 7(12)
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.
25.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 1092,50 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest (23.10.2022) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
26.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, sealjuures ei ole kostja ema poolt antavat toetust pidada kostja sissetulekuks; (ii) kostja on täitnud ülalpidamiskohustust; (iii) hageja ema majanduslik seisund on parem kui ta kohtule presenteerib; (iv) kostja soovib hagejaga rohkem aega koos veeta, nt 4 päeva nädalas; (v) hageja kulud on mõneti ülemäärased.
27.Asjakohatud on kostja väited, justkui oleks kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Pärast hagi esitamist ei ole kostja varasemas ulatuses elatist maksnud. Kostja on ka ise möönnud, et ootab kohtu seisukohta elatise suuruse osas ega tee seni makseid. Loomulikult on selline käitumine väär, kuivõrd kohtumenetluse olemasolu ei peata ega väära kostja ülalpidamiskohustust ning elatist (eelduslikult vähemalt miinimummääras) tuleb tasuda ka kohtumenetluse ajal.
28.Kostja soov veeta hagejaga rohkem aega ei ole käesoleva menetluse esemeks. Käesoleva menetluse esemeks ei ole hageja ja kostja vahelise suhtlemise reguleerimine. Asjas ei ole esile toodud, et kostja veedaks lapsega vahetult aega vähemalt 7 ööpäeva kalendrikuus, mistõttu elatise kontekstis muu suhtluskorda puudutav tähtsust ei oma.
29.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 2190 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust 8(12)
arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summmas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lapsele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Kohtu Kohtu kommentaar hinnang
Eluasemekulud
Hagis toodud suurus
Sidekulu
Toidukulu
Transpordikulud
373,17
Üür 550 eurot (tlk 14 maksekorraldus) + kommunaalkulud 196 eurot (tlk 13 arve), kokku 746,34 eurot, mis tuleb jagada kahega (pereliikmete arv), st kulu on 373,17 eurot inimese kohta. Tõendid tlk 23 – 28, millest nähtub kuutasu 23,64 eurot ning 36,62 euro telefoni järelmaks. Hageja toodud kulu suurus seega tõendatud. Kulu on vajalik. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus hindab hageja toidukulu suuruseks 200 eurot, arvestades sealjuures, et koolikulude sees on ka koolilõuna tasu. Põhjendatud osaliselt. Tõendid tlk 15-20. Hageja on põhistanud kulu vajalikkuse. Siiski on hageja elukoha ja jalgpallistaadioni vaheline distants ca 500m, mistõttu treeningutega seonduvalt ei peaks transpordikulu tekkima. Hageja kooli ja kodu vaheline distants on 8km ning viidatud lõigul on üldteadaolevalt toimiv ühistransport, mille kasutamine ei ole ka hageja ea tõttu välistatud. Kulu on osaliselt siiski põhjendatud ema töögraafiku tõttu ning lähtuvalt asjaolust, et perel puudub sõiduauto. Kohus hindab põhjendatud kulu suuruseks 20 eurot kuus.
9(12)
Taskuraha ja huvitegevus
Koolikohustuse täitmine
Riided ja jalatsid
Tervishoid
Hügieen
Trenn ja varustus
Võistlusreisid ja laagrid
32,50
Puhkusekulud (1 – 2 korda aastas)
Kokku:
Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus hindab taskuraha põhjendatud suuruseks 30 eurot kuus ning meelelahutusega seonduvaks kuluks samuti 30 eurot kuus. Sünnipäevadel osalemisega seotud kulu 20 eurot kuus. Tõend tlk 29 – laps on harjunud viidatud koolis käima ning see on osa tema elukorraldusest. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus hindab kulu suuruseks 900 eurot aastas, mis hõlmab ka treeningvarustust. Viidatud summa eest on võimalik soetada keskmise kvaliteediga vajaminevad riided ja jalanõud. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Hageja ei ole põhistanud, et tal oleks mingi krooniline tervisemure, mis eeldaks 720-eurost aastakulu. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 25 eurot kuus. Tõendamata. Siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 30 eurot kuus. Trenni kuutasu on 65 eurot (tlk 21-22). Varustuse kulu on kohus juba arvestanud riiete ja jalanõude koosseisu. Suvised laagrid (X 145 eurot ja X treeninglaager 245 eurot) maksid kokku 390 eurot, mis arvestatuna ümber aasta peale on 32,50 eurot kuus. Kulu suurus on tõendamata. Kohtule ei ole põhistatud, et 2x aastas puhkusereisil käimine on hageja tavapärane elulaad, liiati ei ole põhistatud, et selline elukorraldus vastaks vanemate majanduslikule võimekusele.
1225,67
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 1225,67 eurot kuus (PKS § 99).
30.Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.2022. a 60 eurot ja on alates 01.01.2023 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 1225,67 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks kostjal kanda tema kulusid 2022. a jooksul 582,84 euro (1225,67 /2 - 30) ulatuses ja 2023. a 572,84 euro (1225,67/2 - 40) ulatuses.
10(12)
31.Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, kuna seab kahtluse alla kostja võime end ülal pidada. Kostja keskmine töötasu on ca 1390 eurot kuus (periood 10.2022 – 01.2023). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kostja igakuised keskmised kulud on järgmised: Vältimatud kulud kokku 1 125,4 EUR - 1 325,4 EUR: • Elukaaslasele 500 EUR kuus, mis sisaldab igakuist arvete jagamist (vesi, elekter, gaas) ning tema auto kasutamist (mida kasutan esmaspäevast reedeni tööle sõitmiseks). • 120 EUR kuus kulub bensiinile. • 400-600 EUR kuus süüa-juua ja riietuda. • 25 EUR mobiiliarve • 80,4 EUR kuus lõuna töökohvikus (esmaspäevast kolmapäevani kahel päeval nädalas kodukontoris). • Kohustused: 150 EUR igakuine fikseeritud summa Luminor Liisingule. Kohus märgib, et tõendamata on asjaolu, et kostja tasub igakuiselt elukaaslasele 500 eurot. Samuti ei ole eluliselt usutav, et vee, elektri ja gaas ning sõiduauto kasutamise eest makstav tasu peab olema sedavõrd suur. Kostja ei ole selgitanud, miks peab ta õigeks sõiduauto kasutamist ja selle eest kõrge tasu maksmist, olukorras, kus tal on hageja ülalpidamiskohustus kohaselt täitmata. Liiati töötab kostja Tallinnas, kus on hästitoimiv ja tasuta ühistransport. Kostja huvi kasutada tööle sõitmiseks sõiduautot ei kaalu üles hageja huvi saada kohast ülalpidamist. Ebamõistlikult suured ja eluliselt mitteusutavad on kostja kulutused toiduainetele, ulatuses (koos riietumiskuluga) igakuiselt väidetavalt kuni peaaegu 700 euroni. Täiskasvanu põhjendatud toidukuluks koos töölõunatega võib pidada maksimaalselt 350-400 eurot. Lisaks on hageja esile toonud, et kostja kulutab alkoholile igakuiselt 100-200 eurot, mis samuti on hageja ülalpidamiskohustuse taustal pillav elustiil. Igakuiselt riideid osta ei ole tarvilik. Muus osas on kulud põhjendatud. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Kohus võtab kostja majandusliku seisundi hindamisel arvesse ka kostja poolt regulaarselt tehtavaid sularahasissemakseid keskmiselt ca 215 eurot kuus. Lisaks arvestab kohus ka kostja ema poolt makstavaid toetusi kostja sissetulekuna, kuna toetused on olnud regulaarsed, märkimisväärsed ja igakuised ning seda juba pikema aja vältel. Toetuse mittearvestamine kostja sissetulekuna oleks hageja huvide vastane ning vabastaks kostja ülalpidamiskohustusest ebaõiglasel moel. Kostja saab emalt toetust igakuiselt keskmiselt 1800 euro ulatuses (arvestades hageja poolt esiletoodud summasid perioodil 2022. märts kuni jaanuar 2023. a). Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. 11(12)
32.Kostja on ka viidanud, et hageja ema majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes hagis esitatuga, kuid kostja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab see tema elatise tasumise kohustust. Kohus leiab, et kostja väide on irrelevantne.
33.Hageja esitas hagiavalduse 23.10.2022 ja soovib elatise väljamõistmist alates 23.10.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise: a. alates 23.10.2022 – 31.12.2022 summas 582,84 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest, millest on lahutatud pool 50% lapsetoetusest)); b. alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 572,84 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest, millest on lahutatud pool 50% lapsetoetusest)).
34.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
35.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
38.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.