Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

täisealiseks saamiseni (s.o

13.08.2024).

5.2 Resolutsiooni p-s 5.1 märgitud elatis muutub lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostjate seaduslik esindaja on teinud kõik võimaliku, et tagada laste vajadustele vastav haridusja huvitegevustes osalemine. Kuna K L on raske puudega laps, siis K erivajadusest lähtuvalt õppis K kuni 2021.a. kooliaasta lõpuni tasulises PJK-s, kus lapse õppemaks kuus on summas 130 eurot, R ja K L osalesid mõttemängude huviringis, ringi kuutasu 37 eurot, 2021.a. suvel osalesid R ja K mõttemängude võistlusel Eestis MM ja Türgis EM, kus neil õnnestus saavutada auhinnalised II ja III. K L osaleb kergejõustiku treeningutes A, ühe kuu tasu 30 eurot, samuti osaleb K lastekooris E, kus aja jooksul on taastumas kontsert-ja festivali reisid. R ja R osalesid kuni sügiseni 2021.a. tennisetreeningutel. Kõigi laste huvitegevustega seonduvalt on lastel olnud vajadus ka reisida. Suveperioodil on lapsed aktiivselt osalenud suvelaagrites. Lastel on kodus lemmikloom Pärsia kass, millega seonduvad täiendavad kulud. Alates 2021.a.september õpib R tasulises erakoolis ning alates 2022.a. jaanuarist õpib K R samas tasulises erakoolis ja tema õpingutega kaasneb kulu. Samuti märgivad kostjad, et kasvueas lapsed vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. Antud juhul peab arvestama sellega, et kostja seadusliku esindaja peab tagama neljale kasvavale lapsele riided ja jalatsid, kusjuures neljast lapsest kolm on kolmikud. Neljast lapsest on kolm poissi suhteliselt samas mõõdus, millest tulenevalt on täielikult välistatud võimalus, et vanema poisi riideid saaksid kasutada nooremad. Kostja seaduslik esindaja oli sunnitud soetama kõigile lastele arvutid, kuna distantsõppe tingimustes puudus alternatiivne võimalus koduõppe korraldamiseks. Samuti on kostja seadusliku esindaja kanda laste sidekulud (ühes kuus keskmiselt 24 eurot lapse kohta, seoses distantsõppe perioodidega on 2 piiramatut interneti, et lapsed saaksid vahelduvalt vajaduspõhiselt õppida vanaema juures). Igakuiselt kulub ka laste ravimikuludele (R ja K L vajavad regulaarselt psühhiaatrilisi ravimeid) ja tasulisi psühhiaatri konsultatsioone (ühe konsultatsiooni tasu on 135 eurot/60 minutit). Lisaks vajavad teismelised lapsed taskuraha, lapsed soovivad käia teatris ja kinos, ning sõprade sünnipäevadel. Eeltoodust tulenevalt palusid kostjad väljamõistetud elatist suurendada alates 03.03.2022 ja välja mõista hagejalt kostja I kasuks 495 eurot, kostja II kasuks 389,53 eurot, kostja III kasuks 505,87 eurot ja kostja IV kasuks 423,10 eurot. Vastus vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi esitamine on ajendatud ilmselgelt hageja poolsest varasemalt esitatud elatise vähendamise hagist, mitte elatise väljamõistmise aegsete objektiivsete eluliste asjaolude muutumise tõttu. Mingeid eluliste asjaolude võrdlemist esialgselt väljamõistetud elatise ajaga, mis elatise suurendamise nõude esitamine eeldab, pole kostjad vastuhagis esitanud. Vastuhagis nimetavad kostjad, et Kl ja Ril on erivajadus, kuid info selle kohta, kui suuri toetusi ja milliseid toetusi lastele makstakse, puudub. Kostjad on viidanud haridus-, sh huvihariduse kuludele, kuid kõik väited on paljasõnalised. Teiseks polegi eelnevat kostjatel võimalik teha, kui pole avaldatud, millistes koolides kostjad õpivad ja millistes huviringides käivad. Kolmandaks pole sõlmitud kokkuleppeid kostjate võimalike erakoolides õppimise kohta. Hageja on andnud nõusoleku ainult K P J K õppimiseks, kuid praeguseks ei tea hageja, kas laps ikka õpib selles koolis. Teised kostjad käisid kõik tasuta tavakoolis ja saaksid seda teha tänaseni. Lemmikloomakulu ja reisikulud ei ole elatise komponendid ja hageja palub kohtul selliste kuludega elatise asjas mitte arvestada. Kostjate ema sõidukikulud (remont, liising) palub hageja samuti mitte arvestada, sest selline kulu on seotud siiski kostjate ema enda kuluga, mitte pole vältimatu kostjatele. Kostjaid ei sõidutata kooli, vaid

nad on alati käinud jalgsi. Kütusekuluna võiks olla põhjendatud kulu kuni 10 eurot kostja kohta, vaatamata sellele, et kostjate ema pole vastavat tõendit esitanud. Kostjate toidu- jm kulud on ülepaisutatud. Mõistlik toidukulu ühele kostjale on 80 eurot kuus, tervisele maksimaalselt 20 eurot kuus (valdavalt on kõik ravimid ja teenused lastele riigi poolt tasuta) ja hügieenile Kile enam - u 30 eurot kuus, poistele maksimaalselt 18 eurot kuus. Taskuraha pole samuti elatise komponent, vaid vabatahtlik kulutus, mis võiks jääda kostjate ema kanda. Raamatute ostmise kulu pole tõendatud, kui neid ei tule vältimatult lastele kindlasti osta ei 30 euro eest kuus ega ka aastas mitte, sest Eestis on väga head raamatukogud. Arvestades vastuhagis esitatud nõudeid, kostjate ema kantavaid tegelikke vältimatuid kulusid ning ka muutunud õiguslikku olukorda, on kõikide kostjate kulude katmiseks piisav hageja poolt 590,59 eurone igakuine elatis. Menetluse käik 21.04.2022 rahuldas kohus hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. 15.09.2022 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.04.2022 otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtu põhjendused

Kostjad on seevastu palunud vastuhagis suurendada elatist kostja I kasuks 495 euroni, kostja II kasuks 389,53 euroni, kostja III kasuks 505,87 euroni ja kostja IV kasuks 423,10 euroni.

Nimetatud kuludele lisandub iga kostja osas täiendavalt 3156,79 eurot, s.o autoliising 3834,89 eurot, kodulaen 4283,25 eurot, kodukindlustus 106,08 eurot, kodu kommunaalid 2235,40 eurot, elekter 735,69 eurot, Elisa 1443,64 eurot, Tele 2 428,04 eurot, Viaplay 19,98 eurot, entsefaliidi vaktsiin 175 eurot, perereis 2521,97 eurot. 6.2 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh eluasemelaen, kodukindlustus, kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades kostjate vanusega ei saa pidada ka sidekulusid ebavajalikuks (so TV/telefon/internet). Kostjate poolt esitatud tõenditest nähtub, et 2022 aastal on tasutud kokku eluasemelaenu koos intressidega 3921,50 eurot ja kodukindlustuse eest 106,08 eurot (kd I lk 110, kd II lk 79, 80, 81 pöördel). Samuti on tõendatud, et kommunaalkulud 2022 aastal olid kokku 2235,40 eurot ning Elektrum Eesti OÜ-le tasuti kokku 735,69 eurot (kd I lk 31-32, kd II lk 82 pöördel, 83 pöördel). Elisa Eesti AS-le ja Elisa Teleteenused AS-le on kokku tasutud 2022 aastal 1443,64 eurot ja Tele 2 Eesti AS-le 428,04 eurot (kd II lk 84 pöördel-85, 86). Kokku moodustasid seega eluasemekulud ja sidekulud 2022 aastal 8870,35 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks kuluks 739,20 eurot. Arvestades, et kostjad elavad viiekesi, siis on igaühe tõendatud ja põhjendatud eluaseme- ja sidekuludeks 147,84 eurot. Kostjad on esitanud ka tõendi, mille kohaselt on 2022 aasta neljal kuul tasutud Viaplayle kokku 19,98 eurot (kd II lk 87). Tegemist ei ole hädavajaliku kuluga ning seega ei arvesta kohus seda elatise alla. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kostjad on välja toonud, et elavad alates 2022 novembrist Portugalis (kd II lk 72 pöördel), siis on tegemist ajutise elukohaga ning kohus saab arvestada eluasemekuludena siiski Eestis tekkinud kuludega. 6.3 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kostjad on välja toonud aastase toidukulu iga kostja osas 1800 eurot, s.o 150 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kulu suurus on eluliselt usutav ja mõistlik. 6.4 Transpordi kulud on kostjad välja toonud iga kostja osas 450 eurot aasta peale, s.o igakuiselt 37,50 eurot. Kostjad on välja toonud, et transpordikulud sisaldavad bensiinikulu laste huvitegevustesse kooli viimiseks (saab kasutada ka Elroni teenuseid) ning laste sõite emapoolse vanaema elukohta. Samuti on kostjad märkinud, et kuna lapsi on neli, siis ei suuda üksi lapsi kasvatav ema alati kõiki lapsi erinevatesse sihtkohtadesse autoga kohale viia ja seetõttu on lastel esinenud hädavajadus kasutada Bolti teenuseid. Kostjad on esitanud kohtule ka transpordikulude osas tõendeid, mille kohaselt kostjate seaduslik

esindaja on Boltile tasunud 2022 aastal kokku 149,13 eurot, Elronile 14,90 eurot, AS-le Eesti Liinirongid 136,10 eurot, Olerexile 393,87 eurot, Alexelale 405,91 eurot ning lisaks on kostja I 2022 aastal Elronile tasunud kokku 26,28 eurot (kd II lk 101 pöördel-105). Kostjate seadusliku esindaja poolt tasutust ei nähtu aga, kes ja kui palju konkreetseid teenuseid kasutanud on ning mida ja kellele on soetatud Olerexi ja Alexela tanklatest. Samuti ei ole kostjad tõendanud Bolti teenuste kasutamise hädavajalikust. Samas peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus mõistlikuks igakuiseks kuluks transpordi osas iga kostja puhul 10 eurot. 6.5 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid ja vitamiine tuleb kostjatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Arvestades, et eelduslikult on terve pere lasknud ennast vaktsineerida, siis on ühe kostja kulu sellele 35 eurot (kd II lk 91, 175 eurot/5). See teeb ühe kuu keskmiseks täiendavaks kuluks iga kostja osas 2,92 eurot (35/12 kuuga). Kohtu hinnangul on kostjate poolt välja toodud igakuine kulu tavapärastele ravimitele ja vitamiinidele summas 9,27 eurot (s.o aastakulu 111,25 eurot) mõistlik. Kohtu hinnangul saab nimetatud kulu alla lugeda ka kostjate poolt välja toodud entsefaliidi vaktsiini kulu, kuna igakuiselt ei ole vaja ka tavapäraseid ravimeid ja vitamiine tarvitada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nii kostjal I, kui ka kostjal III tuvastatud puue (kd I lk 23 pöördel, 24, 173 pöördel, 174). Nii kostja I, kui ka kostja III kulude nimekirjas kajastuvad ka kulud retseptiravimitele summas 60 eurot. Nimetatud kulu kohta on toimikus tõendid 2019, 2020 ja 2021 aasta kohta (kd I lk 113- 115). Kostjad ei ole tõendanud, et retseptiravimeid tarvitataks ka käesoleval ajal (mh alates vastuhagi esitamisest). Seega ei ole retseptiravimite kulu antud juhul põhjendatud. 6.6 Tervishoiukuludena (lisaks punktis 6.5 märgitud ravimid) on kostjad välja toonud ka kulud seoses silmaarstil ja hambaarstil käimisega. Kohus on seisukohal, et kord aastas hambaarsti juures kontrollis käimist ei saa pidada ebavajalikuks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks silmaarsti juures käimist ja prillide soetamist, juhul kui nägemisega on probleeme. Hambaarsti kulu loeb kohus mõistlikuks iga kostja osas aastas 5 euro ulatuses, s.o visiiditasu (kd II lk 90 pöördel, lk 95). See teeb igakuiseks kuluks 0,42 eurot. Kostjale I ja II on soetatud prillid maksumusega 352 eurot mis teeb ühe kostja aastaseks kuluks 176 eurot, s.o keskmiselt 14,67 eurot kuus (kd II lk 91 pöördel). Kostja I, II ja III osas on välja toodud silmaarstil käimise kulu ja viidatud kostja I ja III poolt tasutud maksekorraldustele (kd II lk 95 pöördel, 96). Seega on silmaarstil käimise kulu kostjal I, II ja III põhjendatud igakuiselt 2,08 euro ulatuses (25/12). Kostja III osas on täiendavalt välja toodud kulu terapeudile summas 114 eurot. Samas ei ole ühtegi tõendit nimetatud kulu osas esitatud. Seega ei pea kohus nimetatud kulu põhjendatuks. Seega on põhjendatud kostja I kulud 17,17 eurot, kostja II kulud 17,17 eurot, kostja III kulud 2,5 eurot ja kostja IV kulu 0,42 eurot.

6.7 Üldtuntuks saab lugeda ka asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada hügieenitarbeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta) ning aegajalt külastada juuksurit. Kuigi ühtegi tõendit nimetatud kulu osas kohtule esitatud ei ole, siis võib pidada nimetatud kulu siiski eluliselt usutavaks ja mõistlikuks kostja I, II ja III osas 10 euro ulatuses ning kostja IV osas 15 euro ulatuses. Kohus arvestab, et eelduslikult on tüdrukute hügieenitarvete kulu igas kuus suurem. 6.8 Arvestades, et kostjad on kooliealised, siis on eluliselt ka usutav, et kulutused seoses kooliga tekivad (s.h ka perioodil, mis kostjad viibivad distantsõppel). Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h vajalik on osta koolivorm, kogutakse klassiraha ja kingiraha, iga aastased pildistamised jms. Kostjad on välja toonud koolipiltide, koolivormi ja koolitarvete kulu kostja I osas kokku 380 eurot (s.o 23,33 eurot kuus), kostja II osas 261,30 eurot (s.o 21,78 eurot kuus), kostja III osas 251,30 eurot (s.o 20,94 eurot kuus) ja kostja IV osas 261,30 eurot (s.o 21,78 eurot kuus). Kuna kostjad ei ole tõendanud koolivormi vajadust või maksumust, siis loeb kohus kulutused seoses koolitarvikutega (sh pildistamine) eluliselt usutavaks ja vajalikuks iga kostja osas 15 euro ulatuses. Samuti nähtub, et kostja I ja kostja III koolikuludeks on 2022 aastal olnud kulu Rocca al Mare koolile (s.h V kool) kokku 3538,49 eurot, s.o 294,87 eurot kuus (kd II lk 87 pöördel). Seega lisandub kostja I ja III koolikuludele täiendavalt 294,87 eurot. 6.9 Kostjad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kokku iga kostja osas 1400 eurot, s.o igakuiselt 116,67 eurot. Nimetatule lisanduvad veel kulude nimekirja kohaselt täiendavalt spordiriided ja jalanõud kostja I osas 150 eurot, kostja II osas 160 eurot ja kostja III osas 135 eurot. Üldtuntuks saab lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostjad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas saavad kostjad ka valida, millise hinnaga ja millisest kauplusest vastavaid tooteid osta ning igakuiselt ei ole vaja suuremaid oste teha. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega iga kostja osas 80 eurot (sh ka kulud spordiriietele). 6.10 Arvestades kostjate vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, spas käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti kaasneb kulu kostjate sünnipäevade pidamisega ning sünnipäevadel osalemisega. Samas arvestab kohus, et igakuiselt ei ole vaja raamatuid osta ning ka pakutav meelelahutus ei pea olema igakord tasuline. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuse, vaba aja ja sünnipäeva kuluks iga kostja osas 60 eurot. Kohus ei pea vajalikuks anda eraldi hinnangut kostja poolt esitatud tõenditele, kuna osadest tõendites ei nähtu, kellele vastavaid pileteid ostetud on (kd II lk 98-101). Meelelahutuse osas peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et kostjate poolt välja toodud kulud seoses perereisidega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Iga lapsevanem saab ise valida, kas, kuhu ja millise raha eest reidile minna. Tegemist ei ole hädavajaliku kuluga, mida teine lapsevanem peaks elatise tasumisena katma.

6.11 Kohus on seisukohal, et igasugune sportlik tegevus ja hobidega tegelemine on lastele arendav ja kasulik. Samuti ei saa lugeda iseenesest ebavajalikuks erinevates laagrites osalemist või võistlustel käimist. Kohtule esitatud tõendites nähtuvalt on kostja I osalenud malevas maksumusega 70 eurot (kd II lk 88). Arvestades kostja I vanusega on eluliselt usutav, et korra aastas võib kostja I ka tulevikus malevas või laagris osaleda. Seega peab kohus kostja I põhjendatud kuluks 5,83 eurot (s.o 70/12). Kostja II on välja toonud kulud Mõttemängudele, s.h eraõpetaja kulu 320 eurot, turniiri kulu 13 eurot, laager 176 eurot, laagriekskurssioon 6 eurot, Mõttemängude EM-l osalemine 853,92 eurot. Kohtule nähtub, et tasutud on laagri eest 203 eurot, s.o 16,92 eurot kuus (kd II lk 22, lk 88 pöördel). Mitte ühtegi muud tõendit ei ole nimetatud kulude osas kostja aga esitanud. Samuti ei ole tõendatud kostja II kulud koolisuusatamisele 7,50 euro ulatuses, kuna esitatud tõendist nähtuvalt on tegemist K L kuluga (kd II lk 97 pöördel). Seevastu on tõendatud osalemine Noorte Maailma karikal maksumusega 50 eurot (kd II lk 90). Kuna 50 eurot on tasutud maksekviitungi selgitusest nähtuvalt nii kostja II, kui ka kostja III eest, siis on kostja II kulu aga põhjendatud üksnes 25 euro ulatuses, s.o 2,08 eurot kuus. Kokku on seega kostja II põhjendatud kulud hobidega tegelemisel 19 eurot. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja II ei võiks ka tulevikus mõne hobiga tegeleda. Kostja III on välja toonud kulud Mõttemängudele, s.h eraõpetaja kulu 520 eurot, turniiri kulu 13 eurot, laager 206 eurot, laagriekskurssioon 6 eurot, Mõttemängude EM-l osalemine 853,92 eurot. Kohtule nähtub, et tasutud on laagri eest 203 eurot, s.o 16,92 eurot kuus (kd II lk 20, lk 88 pöördel). Mitte ühtegi muud tõendit ei ole nimetatud kulude osas kostja aga esitanud. Tõendatud on ka osalemine Noorte Maailma karikal maksumusega 25 eurot, s.o 2,08 eurot kuus (kd II lk 90). Kokku on seega kulud kostja III osas põhjendatud 19 eurot. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja II ei võiks ka tulevikus mõne hobiga tegeleda või kuskil laagris käia. Kostja IV on välja toonud kulud seoses Ellerheina kooriga summas 422,97 eurot ja laagriga summas 217 eurot ning esitanud selles osas tõendina üksnes konto väljavõtte (kd II lk 88 pöördel, 89). Kohus märgib, et esitatud konto väljavõttest ei nähtu, et maksed oleksid tehtud just seoses Ellerheina koori või kostjaga IV. Samal põhjusel ei ole tõendatud rahvajooksul osalemine 20 euro eest ega A spordiklubis käimine 300 euro eest, kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et osalejaks oleks just kostja IV (kd II lk 93 pöördel, 96 pöördel). Seega ei pea kohus nimetatud kulusid põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud aga kulu suusatamisele summas 7,50 eurot, s.o 0,63 eurot kuus (kd II lk 97 pöördel), spordisaalis käimine 7 euro eest, s.o 0,58 eurot kuus (kd II lk 97), teatrilaagris osalemine 55 euro eest, s.o 4,58 eurot kuus (kd II lk 93). Kokku on seega kostja IV kulud põhjendatud 5,79 euro ulatuses. 6.12 Lisaks nähtub kostjate poolt esitatud kulude nimekirjast ka muid kulusid, s.h telefoni kulu 50 eurot (üksnes kostja I ja III), arvuti 220 eurot, lemmikloom 325 eurot ja taskuraha 240 eurot. Iseenesest ei saa telefoni ja arvuti ostmist pidada ebavajalikuks

arvestades ka kostjate vanusega. Samas ei ole kostjad mitte ühtegi tõendit nimetatud ostudega seoses esitanud. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et alaealistele lastele ei ole vajalik osta ka kõige kallemaid telefone. Kuigi lemmiklooma kulude osas on kostjad kohtule esitanud ka tõendeid (kd I lk 44-45), siis ei loe kohus nimetatud kulu elatise sisse, kuna tegemist ei ole otseselt kostjatega seotud kulutustega. Taskuraha andmist ei pea kohus ebavajalikuks. Arvestades eeltooduga peab kohus mõistlikuks muuks kuluks kokku iga kostja osas 30 eurot. 6.13 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja I igakuised kulud on käesoleval ajal kokku 829,98 eurot, kostja II kulud 548,28 eurot, kostja III kulud 828,48 eurot ja kostja IV kulud 523,32 eurot.

esimese ja teise lapse puhul 60 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot ning alates 01.02.2023 on lastetoetuse suuruseks esimese ja teise lapse puhul 80 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot. Aastal 2022 oli lasterikka pere toetus 300 eurot ning alates 01.02.2023 on selleks 650 eurot. Kuni 31.01.2023 tuleb seega punktis 7.2 nimetatud baassummadest maha arvestada kostja I ja II osas 67,50 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 30 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot) ja kostja III ja IV osas 87,50 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 50 eurot ja 1/8 lasterikka pere toetusest summas 75 eurot) ning alates 01.02.2023 maha arvestada kostja I ja II puhul 121,25 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 40 eurot ja 1/8 lasterikka pere toetusest summas 81,25 eurot) ja kostja III ja IV osas 131,25 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 50 eurot ja 1/8 lasterikka pere toetusest summas 81,25 eurot). Seega jääb elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kostja I osas 347,49 eurot, kostja II osas 206,64 eurot, kostja III osas 326,74 eurot ning kostja IV osas 173,66 eurot. Alates 01.02.2023 on selleks summaks kostja I osas 293,74 eurot, kostja II osas 152,89 eurot, kostja III osas 282,99 eurot ning kostja IV osas 129,91 eurot. Kohus peab siinkohal arvestama hageja nõudega ning ei saa vähendada elatist alates 01.04.2023 kostja II ja kostja IV osas alla miinimumi (miinimummäärad kajastuvad otsuse p-s 3). 7.4 Eeltoodust tulenevalt tuleks hagejal tasuda igakuiselt: - kostjale I elatist alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 summas 347,49 eurot ja alates 01.02.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni elatist summas 293,74 eurot; - kostjale II elatist alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 summas 206,64 eurot, alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 152,89 eurot ning alates 01.04.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni elatist summas 186,75 eurot; - kostjale III elatist alates 01.02.2022 kuni 31.01.2023 summas 326,74 eurot ning alates 01.02.2023 kuni kostja III täisealiseks saamiseni 282,99 eurot; - kostjale IV alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 summas 173,66 eurot, alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 elatist summas 140,27 eurot ning alates 01.04.2023 kuni kostja IV täisealiseks saamiseni elatist summas 178,25 eurot. 7.5 Kostjad II, III ja IV on kolmikud. PHS § 211 lg 2 sätestab, et kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot. Arvestades, et kostjate II, III ja IV kulude katmiseks annab riik täiendavat toetust (iga kostja osas 333,33 eurot), siis on kohtu hinnangul põhjendatud käesoleval juhul ka nimetatud toetusega arvestada. Kuigi PKS § 101 lg 5 alusel saab elatise baassummast maha arvestada üksnes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse, siis kolmike toetuse arvelt on kohtu hinnangul mõistlik katta neid kulusid, mis ületavad seaduses sätestatud miinimumsuurust. Seega peab kohus vaatamata kostjate reaalsetele kuludele mõistlikuks vähendada kostjate II, III ja IV osas elatist miinimumsuuruseni.

Hageja on välja toonud, et tal on arveldusarved kahes pangas - AS SEB Pank ja AS LHV Pank. Hageja on esitanud ka oma mõlema pangakonto väljavõtted ajavahemike 1.02.202031.07.2020 ja 12.06.2022-12.12.2022 kohta (kd II lk 47-65). Konto väljavõtetest nähtub, et 2020 aasta keskmine sissetulek oli hagejal 1058,09 eurot (s.o 7406,79 eurot/6 kuuga) ning 2022 aastal on olnud hageja keskmine sissetulek 2404,85 eurot (14429,10 eurot/6 kuuga). Konto andemest nähtuvalt töötab hageja xxx ning lisaks on leidnud ka lisa sissetuleku teenimise võimalusi www OÜ-lt. Seega on hageja sissetulekud võrreldes 2020 aastaga suurenenud. Igakuiseid väljaminekuid ei ole hageja välja toonud ega ühtegi tõendit (v.a konto väljavõtte) oma igakuiste kulude osas esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema igakuised väljaminekud oleksid võrreldes 2020 aastaga oluliselt kasvanud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes 2020 aastaga oluliselt halvenenud, siis ei ole alust elatise täiendavaks vähendamiseks (eelkõige kostja I puhul). Arvestades ka hageja igakuist keskmist sissetulekut asub kohus seisukohale, et hageja on võimeline kostjaid ülalpidama, ilma et tema ülalpidamine kahjustuks. Hageja ei ole töövõimetu ning tõenditest nähtuvalt on leidnud ka erinevaid tööampse, et oma igakuist sissetulekut suurendada. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Kostja IV kasuks tuleb hagejalt välja mõista elatis perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2023 summas 1964,47 eurot (miinimumelatis 11 kuu eest) ning alates 01.04.2023 summas 178,25 eurot (s.o baassumma 249,78 eurot, millest on maha võetud 1⁄2 lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest) kuni kostja IV täisealiseks saamiseni (s.o 10.03.2026). Elatis, mis on välja mõistetud alates 01.04.2023, muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024. a otsusega nr 2-2119921

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.