Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja vähendada Tartu Maakohtu 14. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-422 A.R. perioodil 1. veebruar 2023 - 31. märts 2023 A.A. kasuks välja mõistetud elatist 69, 04 euro võrra ja B.B. kasuks välja mõistetud elatist 69, 04 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.A.R. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.R. (hageja) esitas 31. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II; ühiselt kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada kostjatelt tsiviilasjas nr 2-20-422 väljamõistetud elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvestatud suuruseni. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 14. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-422 hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatis 196 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja palus tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest elatist vähendada. Pärast elatise väljamõistmist on muutunud miinimumelatise arvutamise kord. Hagejalt välja mõistetud elatis ei arvesta laste tegelikke vajadusi. Kostjate ema ei ole kostjate vajadusi tõendanud. Elatis on esmavajaduste täitmiseks ja kallid huviringid ei ole esmavajadus. Esmavajadusi ületavad kulud peab kostjate ema ise kandma. Hageja tegi hagiavalduses ka ettepaneku muuta elatist nii, et elatist tasutakse 100 eurot kuus kummalegi kostjale perioodil september kuni mai ja suvevaheajal elatist ei maksta. Elatise väljamõistmise ajal ei arvestatud sellega, et hageja on märkimisväärse aja aastast kostjatega koos, arvestatud ei ole hageja ja kostjate vahelise suhtluskorraga (tsiviilasi nr 2-18-9369). Hageja viibib kostjatega koos kuus keskmiselt 9 ööpäeva. Väljamõistetud elatise puhul ei ole arvestatud ka kostjate ema poolt saadavate lastetoetustega, sh lasterikka pere toetusega. Lasterikka pere toetust jagatakse võrdselt laste vahel, kelle ülalpidamiskulude kandmiseks vastavat toetust makstakse. Hageja palub muuta välja mõistetud elatise suurust alates hagiavalduse esitamisest.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
Kostjad leidsid, et elatise vähendamine ei ole põhjendatud. Üksnes seaduse muudatus ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate ülalpidamiseks vajamineva summa suurust. Seega ei ole põhjendatud võtta aluseks uue regulatsiooni kohaselt arvutatud miinimumelatist. Hageja veedab kostjatega maksimaalselt 6 päeva kuus ning suhtluskorrast ei ole kinni peetud. Kostja asus lastega aktiivsemalt suhtlema alles siis, kui jõustusid seadusemuudatused, millega võetakse elatise määramisel arvesse suhtluskorda. Elatis on välja mõistetud peale suhtluskorra määramist ning sellega on ka elatise määramisel arvestatud. Hageja ei tasu kostjate huvikoolide arveid ning ainus kulu kostjatele on toidu- ja eluasemekulu. Hageja ei ole kordagi tundnud huvi laste tegelike vajaduste vastu. Hageja ei kanna kõiki kostjate kulusid proportsionaalselt ajaga, mil kostjad viibivad tema juures. Hageja ainsaks kuluks lastega suhtlemisel on toidu- ja eluasemekulud. Seejuures tuleb arvestada, et lapsed viibivad 80% ajast isa suhtluskorra ajal vanavanemate juures. Põhjendatud ei ole elatise vähendamine 100 euroni. Vanemate kooselu ajal ei elanud kostjad miinimumvajadustega, vaid praeguse elukvaliteedi järgi. Hagejalt praeguseks välja mõistetud elatis katab suures osas kostjate vajadused. Kostjate kulud ajas on tõusnud, kuid kostjad ei pea vajalikuks elatise suurendamist. Kostjad paluvad siduda elatise suuruse tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutusega ning peretoetuse muutusega. Kostjatele väljamõistetud elatis on alla miinimummäära. Hagejal tuleb tõendada, et kostjate vajadused on miinimummäärast väiksemad.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostjad on hageja ning kostjate ema ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu on lõppenud ja kostjad elavad ema juures. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mille esinemisel on tal õigus nõuda kohtuotsusega välja mõistetud elatise maksete suuruse muutmist (TsMS § 459 lg 1, PKS § 2172 lg 2). Tartu Maakohtu 14. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-422 väljamõistetud elatis 196 eurot kuus oli ligi kolmandiku võrra alla otsuse tegemise ajal kehtinud elatise miinimummäära. Seetõttu ei saa hageja nõuda elatise muutmist PKS § 2172 lg 2 alusel tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2021 määrusega muudetud suhtluskorra kohaselt peaksid kostjad viibima hageja juures aasta jooksul keskmiselt rohkem kui 10 päeva kuus. Poolte vahel ei ole aga vaidlust selle üle, et määratud suhtluskord tegelikkuses nii ei toimi. Kostjate esindaja väitel on kostjad hagejaga kuus kokku maksimaalselt 6 ööpäeva. Hageja väitel on kostjad tema juures ühes kuus keskmiselt 9 ööpäeva, sh aeg, mil kostjad on hageja vanemate (vanavanemate) juures. Maakohus leidis, et aega, mil kostjad viibivad hageja vanemate juures, ei saa käsitleda ajana, mis lapsed veedavad hagejaga ja kostja annab neile sel ajal vahetult ülalpidamist. Isegi kui lähtuda hageja väitest, et kostjad on tema juures keskmiselt 9 ööpäeva kuus, ei saa sellest järeldada, et tema ja kostjate suhtlemise kord oleks võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga oluliselt muutunud, sest tsiviilasjas nr 2-20-422 tuvastati, et kostjad viibisid hageja juures keskmiselt ca 10 päeva kuus. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema ja kostjate tegelik suhtlemise aeg oleks võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse ajaga oluliselt suurenenud. Hageja ei ole elatise muutmise hagi alusena toonud välja muid asjaolusid, mis oleksid muutunud võrreldes asjaoludega, mis võeti aluseks tsiviilasjas nr 2-20-422 elatise väljamõistmisel. Hageja
tugineb muu hulgas sellele, et kostjate emale makstakse lasterikka pere toetust. Kohus on tsiviilasjas nr 2-20-422 arvesse võtnud, et kostjate emal on lisaks kostjatele veel üks alaealine laps ning talle makstakse lasterikka pere toetust, mis oli kohtuotsuse tegemise ajal ja on jätkuvalt kolme last kasvatavale perele 300 eurot kuus. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 järgi tuleb miinimumelatise arvestamisel igal juhul ka lasterikka pere toetust arvesse võtta. Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kostjate ema kasvatab peres kolme last, kuid neist vaid kaks (kostjad) on hagejaga ühised. Seetõttu ei tule alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 alusel hageja poolt kostjatele makstava elatise arvestamisel lasterikka pere toetust arvesse võtta. Tsiviilasjas nr 2-20-422 kostjate kasuks välja mõistetud elatis on väiksem kui alates
1.jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa (perioodil 1. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 ühele lapsele 213,44 eurot ja alates 1. jaanuarist 2022 225,64 eurot ühele lapsele). Kostja ei ole tõendanud, et varasema elatise väljamõistmisel tuvastatud asjaolud oleksid oluliselt muutunud. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostjad peavad tõendama oma vajadusi kahekordse elatise ulatuses. Alaealise lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Maakohtu arvates on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka alates
1.jaanuarist 2022 kehtivate PKS §-de 101 ja 102 alusel elatisnõuete lahendamisel. Hageja ei ole põhistanud, et kostjate vajadused oleks võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt vähenenud. Hageja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust väljamõistetud elatist vähendada. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub elatise suuruse muutmist alates 1. aprillist 2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata mõlema kostja puhul elatiseks 255,64 eurot (209 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% keskmisest brutopalgast) – 30,00 eurot (50% lapsetoetusest) – 50,00 eurot (50% lasterikka pere toetusest lähtuvalt sellest, et lasterikka pere toetus jagatakse võrdselt kolme lapse vahel) – 93,67 eurot (laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 15 päevast 8 päeva ehk 53,33%), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Alternatiivselt palub hageja määrata, et alates 1. aprillist 2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni tasub hageja elatist perioodil september kuni mai 100 eurot kuus ning perioodil juuni kuni august elatist ei maksta. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, et hageja ei ole välja toonud olulisi asjaolusid, mis annaksid aluse muuta varasemalt välja mõistetud elatise maksete suurust. TsMS § 459 lg 1 p 1 tähenduses võib muutunud asjaoluks olla ainuüksi see, kui on muutunud elatise suuruse arvestamise aluseks olev õigusakt. Oluliseks asjaoluks, mis on võrreldes elatise väljamõistmise
ajaga muutunud, on elatise arvestamise aluseks oleva n-ö baassumma muutumine. Lisaks on oluliselt muudetud elatise arvestamise põhimõtteid. Maakohus pidanuks lähtuma sellest, et suhtluskord toimib ning lapsed on hageja juures aasta jooksul keskmiselt rohkem kui 10 päeva kuus. Hageja on seisukohal, et juhul, kui kostjad on suhtluskorra järgse vanema vanemate (vanavanemate) juures, on see aeg arvestatav suhtluskorra kohaselt selle vanema juures viibimise ajana, mida arvestatakse elatise väljamõistmisel. Maakohus on PKS § 101 lg-t 5 ebaõigesti kohaldanud, sest PKS § 101 lg 5 alates
1.jaanuarist 2022 kehtiv redaktsioon ei seo lasterikka pere toetuse arvestamist hageja ja kostjate ema ühiste lastega. Maakohtu tõlgendus on vastuolus põhiseaduse § 13 lg-ga 2. Kuivõrd elatise väljamõistmise lahendid on olemuslikult tulevikku suunatud, on põhjendatud lähtuda 1. veebruarist 2023 jõustuma hakkava PKS § 101 lg-st 5, mille kohaselt on seadusandja pidanud vajalikuks täpsustada lasterikka pere toetuse arvestamise põhimõtteid.
5.Kostjad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kostjate arvates on hageja ebaõigesti viidanud, et elatise vähendamine on põhjendatud PKS § 101 lg 6 alusel. Kostjate seaduslik esindaja on maakohtu menetluses selgitanud, et hageja suhtlus lastega on 2021. ja 2022. aastal olnud väheldane ja kaootiline ning selline suhtlus jätkub. Seega ei tunne hageja sisulist huvi kostjatega suhtlemise vastu. Hageja ja kostjate suhtlemist suhtluskorra alusel ei toimu. Olenemata asjaolust, et kostjad kohtuvad aeg-ajalt hagejapoolsete vanavanematega, ei osale hageja kostjate vahetus ülalpidamises vähimalgi määral. Hagejal tuli tõendada, et suhtleb kostjatega määral, mis tingib elatise vähendamise on asjaolu, mida tuli hagejal tõendada. Hageja ei ole seda teinud. Hageja alternatiivne nõue, mille kohaselt hageja tasub kummagi kostja ülalpidamiseks 100 eurot kuus ning juunist-augustini hageja elatist ei maksa, on täielikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Ülalpidamise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra on võimalik PKS § 102 sätestatud alustel ning hagejal tuleb sellist taotlust tõendada. Hageja ei ole maakohtus tõendeid esitanud, millest nähtuks elatise vähendamise alused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi täieliku rahuldamata jätmise osas ja teeb asjas uue otsuse, millega vähendab Tartu Maakohtu 14. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-422 hagejalt perioodil 1. veebruar 2023 - 31. märts 2023 kostja I kasuks välja mõistetud elatist 69, 04 euro võrra ja kostja II kasuks välja mõistetud elatist 69, 04 euro võrra. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
7.Hagejalt on Tartu Maakohtu 14. augusti 2020 otsusega välja mõistetud elatisena kummagi kostja kasuks 196 eurot kuus. Hageja taotleb alates 1. aprillist 2022 elatise vähendamist seoses õigusliku olukorra muutumisega ja elatise suuruse kooskõlla viimist alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS §-s 101 sätestatuga. Hageja leiab, et elatise valemi kasutamisel väheneb ka tema poolt makstav elatis.
8.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1- 4 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse
kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta1. aprillil. Perioodil 1. jaanuar 2022 – 1. veebruar 2023 kehtinud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetava ajaga.
9.Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei esitanud ega tõendanud maakohtu menetluses selliseid elukorralduslikke asjaolusid, mis oleksid muutunud võrreldes ajaga, mil hageja suhtes elatise väljamõistmise otsus tehti ja mille esinemisel oleks hagejal õigus TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 2172 lg 2 alusel nõuda kohtuotsusega välja mõistetud elatise maksete suuruse muutmist. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus tuvastas põhjendatult, et hagejalt tsiviilasjas nr 2-20-422 kostjate kasuks välja mõistetud elatis 196 eurot kuus oli maakohtu otsuse tegemise ajal väiksem kui alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvutatav elatis. Hageja ei ole tuginenud halvale majanduslikule olukorrale, mis ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses elatist tasuda. Maakohus märkis põhjendatult, et elatise väljamõistmisel tsiviilasjas nr 2-20-422 tegi maakohus vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et lapsed viibisid elatise otsuse tegemisel ajal hageja juures ühes kuus ca 10 päeva, mis on vähemalt samaväärne aeg võrreldes Tartu Maakohtu 8. veebruari 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-9369 kehtestatud suhtluskorraga, mistõttu ei saa hageja juures viibitud aeg olla aluseks välja mõistetud elatise suuruse muutmisele. Samuti arvestas maakohus tsiviilasjas nr 2-20-422 elatise suuruse määramisel asjaoluga, et kostjad said lastetoetust ning kostjate ema peretoetust 300 eurot kuus. Seega on elatise suuruse määramisel arvestatud nendesamade asjaoludega, mida saab arvesse võtta PKS § 101 kohaldamisel (vastavalt lõiked 5 ja 6).
10.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 alusel lasterikka pere toetuse arvesse võtmisel. Perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud lasterikka pere toetuse eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine. Juhul kui lasterikka pere toetusega arvestatakse elatise määramisel, siis väheneb lapsele makstav elatis, aga pere toimetulek ei parane. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18 ja otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Ka alates
1.jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg-tes 5–7 (vt Riigikohtu otsus
tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-d 15.2 ja 15.3). Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Elatise väljamõistmisel tsiviilasjas nr 2-20-422 on kohus oma diskretsiooni teostanud ning ka seetõttu puudus maakohtul alus ainuüksi miinimumelatise regulatsiooni muutumise tõttu hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist 196 eurot kuus vähendada.
11.Pärast maakohtu otsuse tegemist täiendati alates 1. veebruarist 2023 PKS § 101 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Nimetatud seaduse muudatusega pandi kohtule kohustus lasterikka peretoetusega PKS § 101 järgse elatise arvestamisel arvestada seaduses sätestatud ulatuses. Kostjad avaldasid ringkonnakohtu istungil, et nad nõustuvad elatise ümberarvestamisel PKS §-s 101 kehtiva valemi alusel arvestama lasterikka pere toetusega 54, 17 eurot ühe kostja kohta kuus (peretoetuse suuruse 650 eurot kuus). Ringkonnakohus leiab, et lähtudes menetlusökonoomia põhimõtetest oleks põhjendamatu suunata hageja vahetult pärast elatise kohta lahendi tegemist elatise suuruse muutmiseks veelkord kohtusse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 13.3). Arvestades eelnevat võrdleb ringkonnakohus kostjatele makstava elatise suurust PKS § 101 lg-te 3-5 järgi arvutatava elatisega, arvestades seejuures PKS § 101 lg 5 muudatusega 1. veebruarist 2023.
12.Alates 1. jaanuarist 2023 on perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Perioodil 1. veebruar 2023 – 31. märts 2023 oli elatise baassumma 209, 20 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutopalgast 46, 44 eurot (kokku 255, 64 eurot), millest tuleb lahutada maha pool saadavast lapsetoetusest 40 eurot ja pool ühe lapse kohta arvestatav lasterikka pere toetuse osa 54, 16 eurot. Seega on ühele lapsele makstava elatise suurus valemi alusel 161,48 eurot. Kuivõrd hageja on kohustatud tsiviilasjas nr 2-20-422 tehtud otsuse alusel tasuma elatisena kuus 34, 52 eurot rohkem, siis tuleb hageja poolt tasumisele kuuluvat elatist vähendada perioodil 1. veebruar – 31. märts 2023 kummagi kostja suhtes 69, 04 (2x 34, 52) euro võrra. Hagi kuulub nimetatud perioodi osas osaliselt rahuldamisele. Alates 1. aprillist 2023 on elatise baassumma 249, 78 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutopalgast 50, 55 eurot (kokku 300, 33 eurot), millest tuleb lahutada pool saadavast lapsetoetusest 40 eurot ja pool ühe lapse kohta arvestatav lasterikka pere toetuse osa 54, 16 eurot. Seega on ühele lapsele makstava elatise suurus alates 1. aprillist 2023 206, 17 eurot, mis on hagejalt tsiviilasjas nr 2-20-422 välja mõistetud elatisest suurem, mistõttu hagi ei kuulu tulevaste perioodide osas rahuldamisele ja hageja peab alates 1. aprillist 2023 tasuma kostjatele elatist vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-422 tehtud otsusele 196 euro kuus.
13.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.