Mõista V. P.lt R. P. kasuks elatisena 431,28 eurot 01.02.2023 kuni 31.03.2023 eest.
7.Mõista V. P.lt R. P. kasuks alates 01.04.2023 kuni R. P. täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
8.Kohustada V. P.t tasuma R. P. elatis M. S. arveldusarvele nr xxxx iga kuu 15. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
9.Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja R. P. esitas 01.03.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse V. P. (P.) vastu elatise nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 21.03.2022. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga alates 2014 august. Kostja ei ole alates sellest ajast osalenud lapse ülalpidamises. Perioodil 15.03.2020-04.09.2021 on kostja teinud ülekandeid hageja pangakontole summas 664,50 eurot. Millest enamus oli mõeldud selleks, et hageja ostaks kostjale telefoni jaoks kõneaega. Hageja seaduslik esindaja on rääkinud kostjaga elatise maksmisest, kuid kostja on seda ignoreerinud. Hagiavalduse kohaselt laekub lapsetoetus hageja emale ning laps isa juures ei viibi. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 01.03.2021.
2.Hageja täpsustab, et hagiavalduses välja toodud eluasemekulud on jaotatud võrdselt nelja inimese vahel. Hageja esindaja on kostjalt korduvalt palunud elatise maksmist, kuid kostja on keeldunud. Kuna kostja on teadlik faktist, et tal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus, kuid on jätnud selle kohustuse kohtuväliselt täitmata, ei päde kostja väide, et hagejale tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja ei nõustu kostja poolt hagiavalduse vastuses arvutatud elatise suurusega. Elatisraha summa arvutatakse järgneva tehtega: baassumma 200 eurot + 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale (hagi esitamise seisuga on kohustatud vanema brutosissetulek 1448 eurot) ehk 43,44 eurot. Saadud summast arvutatakse maha pool lapsetoetusest ehk 30 eurot, sest lapsetoetus jagatakse mõlema vanema vahel võrdselt. Miinimumelatise summaks tuleb seega 213,44 eurot. Hagejani on jõudnud info, et kostja sissetulekud on tegelikkuses suuremad, kui tõendab kohtule esitatud kontoväljavõte. Kui lisada kontoväljavõttelt nähtuvale summale ka võimalikud sularahas saadavad sissetulekud summas 250 eurot, on kostja tegelik igakuine sissetulek 888 eurot.
3.Hageja on seisukohal, et kulutusi, mis ei ületa miinimumelatise määra enne 01.01.2022 kehtinud seaduse mõttes, ei pea hageja tõendama. Hageja nõuab tagasiulatuvalt 2021. aasta eest elatist seaduses sätestatud miinimummääras ehk 292 eurot kuus, millest tuleb maha arvestada kostjale kuuluv osa lapsetoetusest. Alates jaanuarist 2022 nõuab hageja elatist muutuva suurusena 213,44 eurot kuus. Vaidlust ei ole selles, et hageja saab igakuiselt lapsetoetust. Hageja on elatise nõude arvutamisel võtnud arvesse lapsetoetust, mille suurus on leitav perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-st 3.
Enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseadusest ei tulnud otsesõnu võimalust elatise vähendamiseks peretoetuste arvel. Riigikohus on otsuse 3-2-1-35-17 punktides 28.1 ja 28.2 leidnud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega. Peretoetuste liigid on leitavad perehüvitiste seaduse § 16 lg 1 p-dest 1-6. On ilmselge, et hagejal ei ole õigust saada üksikvanema lapse toetust, eestkostetava lapse toetust, lasterikka pere toetust ega kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust. Kuna on selge, et hagejal on õigus vaid lapsetoetusele, on alusetu kostja nõue saada infot hagejale riigi poolt makstavate toetuste kohta. Hageja märgib, et ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (RKTKo 2-16-118651/31 p 13).
4.Kostja 02.02.2023 istungil tunnistas, et ta on leidnud endale uue töö, mistõttu võib kostja praegune sissetulek olla väidetust oluliselt suurem. Kuivõrd kostja pole siiani esitanud tõendeid, mis võimaldaksid vähendada hagejale makstavat elatist alla miinimummäära, puudub elatise vähendamiseks igasugune alus. Lisaks toob hageja esile, et kostja on kohtuistungil kinnitanud, et lähiajal asub ka kostja elukaaslane tööle, mistõttu suureneb oluliselt kostja leibkonna sissetulek. Ühtlasi oli kostja oma ülalpidamiskohustusest hageja suhtes teadlik juba teise lapse saamise ajal. Asjaolu, et kostja otsustas saada teise lapse, hoides samal ajal teadlikult hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale, ei saa olla aluseks hagejale makstava elatise vähendamisel. Muu hulgas on alusetu kostja väide, nagu tõendaks hagiavaldusele lisatud kontoväljavõtted kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja poolt hagejale perioodil 15.03.2020-04.09.2021 tehtud ülekanded olid suuremas osas mõeldud selleks, et hageja ostaks kostja telefonile kõneaega. Kostja pole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaksid, et pangakontoväljavõtetelt nähtuvad maksed on tehtud hagejale ülalpidamise andmiseks. Isegi olukorras, kus kohus leiab, et nimetatud ülekandeid tuleks käsitada elatise tasumisena, on tegemist niivõrd ebaregulaarsete ja väikeste maksetega, mis ilmselgelt ei kataks hageja kõiki vajadusi ning ei rahuldaks seeläbi kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Ühtlasi on nimetatud ülekannetest suurem osa tehtud perioodil, mis ei oma käesoleva vaidlusega mingisugust puutumust. Tagasiulatuva elatise nõude osas selgitab hageja järgnevat. Kostjal on olnud kohustus ja võimalus tasuda hagejale igakuist elatist seadusjärgses miinimummääras alates 2014. aasta augustist. Kuivõrd hageja on kostjalt korduvalt elatise maksmist palunud ning ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine on olnud kostja teadlik ja vaba valik, ei saa nii tagasi- kui edasiulatuva elatise nõudmine kohtu kaudu tulla kostjale üllatusena. Kostjal oli võimalik tasuda hagejale elatist igakuiselt. Samuti on käesolev kohtumenetlus kestnud juba 11 kuud, mistõttu on kostja juba peaaegu aasta aega teadlik asjaolust, et lähiajal jõustub kohtuotsus, mis kohustab teda hüvitama hagejale tekitatud kahju ning tasuma igakuist elatist. Asjaolu, et hageja pole siiani kohtuotsuse täitmiseks valmistunud ega sellega arvestanud, ei saa samuti olla hagejale makstava elatise vähendamise aluseks. Asjakohatud on seega kostja väited, nagu seaks nii edasi- kui tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine kostja majanduslikult raskesse olukorda. Alusetu on kostja väide, et kuivõrd hageja on peaaegu täisealine, ei täidaks tagasiulatuv elatis oma eesmärki. PKS § 108 annab hagejale õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt sõltumata hageja vanusest. Nimetatud sätte kohaldamise eeldused hõlmavad üksnes kostjapoolset ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist ning hagejale mingisuguse kahju tekkimist. Hagejale tekkinud kahju väljendub igakuiste kulude kokkuhoidmises (sh kulud riietele, söögile, taskurahale, hügieenitarvetele, meelelahutusele jms). Olukorras, kus kostja ei ole tasunud hagejale elatist alates 2014. aastast, on hageja pidanud oma igakuiseid kulusid oluliselt
kärpima. Hageja kui teismelise tüdruku väljaminekud hügieenitarvetele, meelelahutusele ja riietele on paratamatult oluliselt suuremad kui lasteaia-, alg-, või põhikooliealistel lastel. Muu hulgas on kostja leidnud, et hageja ema sissetulekute põhjal on alust väita, et hagejale ei ole saanud mingisugust kahju tekkida. Hageja on seisukohal, et asjaolu, kui suur on tema ema igakuine sissetulek, ei anna mingisugust ülevaadet sellest, kas ja millises ulatuses on kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud hagejale kahju. Hageja ema sissetuleku suurus sõltub suuresti tööl tehtud ületundide arvust, mida hageja ema on sunnitud tegema selleks, et tagada hagejale tema igakuine ülalpidamine. Ühtlasi on hageja ema teinud ületunnitööd selleks, et võimaldada hagejale vajalik ortodontiline ravi. Nimetatud ravi on vajalik selleks, et reastada hageja ülemine ja alumine hambakaar, normaliseerida hageja hambumuse seisund ning säilitada ravitulemust. Hagejale koostatud raviplaani kohaselt on ortodontilise ravi maksumuseks kuni 5500 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Seoses tagasiulatuva elatise nõudega märgib kostja, et selles osas kuulub kohaldamisele 2021. aastal kehtinud elatise regulatsioon. Kostja märgib, et tal oli juba siis teine laps K. P., keda ta peab ülal pidama. Teiseks elab kostjale teadaolevalt hageja vanaemaga, kus on kokku 4 inimest. Toona kehtinud seadus nägi ette, et elatise alammäär on pool Eesti Vabariigi miinimumpalka. Seega oli 2021. aastal elatise alammäär 292 eurot. Praegusel juhul, kui kohus peaks rahuldama antud nõude, siis seaks see kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja sissetulek on 638 eurot. Tagasiulatuva elatise rahuldamine muudaks kostja olukorra veelgi raskemaks. Pealegi hageja on märkinud hagis, et elatis on 568 eurot kuus/2 on 284 eurot. Seega ei ole põhjendatud miinimumelatise nõudmine. Seetõttu taotleb kostja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmist. Kostja toob välja, et elatise suurus on 186,44 eurot. Kostja sissetulek on 638 eurot. Lisaks on tal 2 ülalpeetavat. Seega tuleb kohaldamisele perekonnaseadus § 102 lõige 2. Kostja märgib ka, et täisealise inimese peale kulub rohkem vahendeid.
6.Kostja leiab, et kui hagejal on infot kostja suurema sissetuleku kohta, peab ta seda tõendama. Kostja hetke sissetulek on see, mis on kohtule esitatud. Kostja toob välja, et arvestades miinimumelatise suurust 292 eurot ja tema poolt tasutud 664,50 eurot, kuuluks tagasiulatuva elatise näol tasumisele 2974,38 eurot. Arvestades, et hageja nõuab selle tasumist ühekordse maksena, siis juba seetõttu tekiks kostjal makseraskused, sest tal ei ole võimalik seda summat ühekordse maksena tasuda. Teiseks peab kostja tasuma ka edasist elatist, mistõttu suureneks kostja maksekoormus ja ta sattuks makseraskustesse. Tegemist on märkimisväärse summaga, mille tasumine asetaks ta majanduslikult raskesse olukorda. Ka peab arvestama sellega, et ilmselt kohus mõistab välja elatise hagi esitamisest s.o alates 01.03.2022, mistõttu ka edasise elatise osas võib tekkida võlgnevus, mida tuleb kostjal tasuda. Tagasiulatuva elatise rahuldamisel satuks kostja seetõttu majanduslikult raskesse olukorda ja kohtulahendi täitmine võib muutuda kostja puhul küsitavaks. Lisaks on hageja puhul tegemist xxxx inimesega, kes saab varsti täisealiseks. Seetõttu on ka küsitav, kas tagasiulatuv elatis täidaks enam eesmärki. Mõistlik ei ole ka see, et kostja peab endale leidma mitu töökohta, sest seeläbi võib hakata see ka tervist rikkuma. Ka peab kostja vajalikuks märkida, et hageja saab toetusi ja seda tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Osaliselt on elatis riigipoolsete toetustega rahuldatud. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata.
Kohtuistung
7.Kostja V. P. märkis kohtuistungil, et on hetkel töötu. Töötuks jäi eelmisest nädalast. Kostja kinnitas, et on uut töökohta otsinud ja arvatavasti saab alustada tööd uues töökohas järgmisest nädalast, palga summa osas on läbirääkimised. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Hageja R. P. taotleb kostjalt V. P. perioodi 21.03.2021 kuni 20.03.2022 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 3046,88 eurot ja alates hagi esitamisest 01.03.2022 taotleb hageja elatise väljamõistmist miinimummääras.
11.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
12.Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
13.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist
tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab emaga ning kostja näol on tegu lahuselava vanemaga. Kostja vaidleb hagile vastu, tuues välja, et tal on veel teine alaealine laps ja tema sissetulekud ei ole piisavad, et tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
15.Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 11).
16.Asjas ei ole vaidlust, et kostjal on peale hageja veel üks alaealine laps. Edasi tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta mõlemale lapsele miinimumelatist.
17.02.02.2023 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et jäi hiljuti töötuks. Kostja märkis, et on pidanud läbirääkimisi uue tööandjaga ning saab arvatavasti alustada tööd uues töökohas järgmisest nädalast, palga summa osas toimusid kostja sõnul veel läbirääkimised. 02.02.2023 kohtuistungil määras kohus kostjale tähtaja esitada kohtule tõend kostja uue töökoha kohta ja ülevaade kostja teise lapse K.i kulude kohta hiljemalt 16.02.2023. Kostja kohtule tõendeid oma uue töökoha kohta ega ka tõendeid teise lapse kulude kohta esitanud ei ole. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja sissetulekute ning kostja teise lapse kulude kohta on kostja väited, et elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra, paljasõnalised ja tõendamata.
18.Kostja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Seega on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja on suuteline leidma endale töökoha, et täita oma kohustusi oma alaealiste laste ees. Kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisvat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Põhjendamatult väike sissetulek ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamisele. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud käesolevas menetluses asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.
19.Riigikohus on mitmes lahendis, nt 16. jaanuari 2013. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17, 29. aprilli 2015. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.2018. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 2-16118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist.
20.Kuna hageja nõuab käesolevas asjas elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hagejal vaja enda vajadusi tõendada.
21.Hageja R. P. taotleb kostjalt V. P. perioodi 21.03.2021 kuni 20.03.2022 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 3046,88 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka antud perioodil lapse kontole kostja poolt tehtud ülekandeid ning ülekannete arvelt tagasiulatuvat elatist vähendada. Hageja leiab, et alusetu on kostja väide, nagu kinnitaksid hagiavaldusele lisatud kontoväljavõtted kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus nõustub hagejaga ning osundab, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (RKTKm 3-2-1-159-12). Käesoleval juhul kinnitavad kohtule esitatud kontoväljavõtted, et kostja on teinud makseid otse hageja pangakontole. Teise vanema nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele käesoleval juhul puudub, mistõttu ei saa alaealisele tehtud ülekandeid lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise puhul tasumisele kuuluvast summast maha arvata alaealisele lapsele tehtud ülekandeid. Alusetu on kostja väide, et kuivõrd hageja on peaaegu täisealine, ei täidaks tagasiulatuv elatis oma eesmärki. PKS § 108 annab hagejale õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt sõltumata hageja vanusest. Perioodil 21.03.2021 kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 regulatsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud perioodil oli kuupalga alammäär 584 eurot ning miinimumelatis seega 292 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema tegelikud kulud on 568 eurot kuus ehk ühe vanema osa sellest on 284 eurot, siis ei ole põhjendatud välja mõista elatist miinimummääras vaid lähtudes lapse tegelikest kuludest ehk summas 284 eurot kuus. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja on käesoleval juhul vastavale asjaolule tuginenud, mistõttu tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsetoetusega ning selle arvelt tasumisele kuuluvat summat vähendada. Perioodi 21.03.2021 kuni 31.12.2021 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatisena seega 2 093,61 eurot (284/31x10 = 91,61 eurot; 284 x 8 = 2 272 eurot; 2 272 + 91,61 eurot = 2 363,61 eurot; 2 363,61- 9x60/2 = 2 093,61 eurot). Alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda alates 01.01.2022 kehtivast PKS §-st 101, mille kohaldamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kummale vanemale laekub lapsetoetus ning kui palju viibib laps kohustatud vanemaga. Kohus ei tähelda käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hageja eest makstav lapsetoetus laekub hageja emale ning, et hageja ei viibi elatist maksma kohustatud vanemaga 7 või enam ööpäeva kuus. Perioodil 01.01.2022 kuni 20.03.2022 (79 päeva) kehtinud PKS § 101 regulatsiooni kohaselt kujuneb hageja tagasiulatuva elatise summaks miinimummääras kokku 543,93 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44; 213,44/31x79 = 543,93 eurot).
22.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt V. P.lt hageja R. P. kasuks välja mõista tagasiulatuva elatisena 21.03.2021 kuni 31.12.2021 eest 2 093,61 eurot ning 01.01.2022 kuni 20.03.2022 eest 543,93 eurot.
23.Kuivõrd PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale, mis on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt 200 eurot, kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lähtudes asjaolust, et lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil, siis tuleb kohtul elatise väljamõistmisel eraldi käsitleda elatise miinimumsummat perioodil 21.03.2022 kuni 31.03.2022, perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023, perioodil 01.02.2023 (tulenevalt lastetoetuste määra muutumisest) kuni 31.03.2023 ning alates 01.04.2023 ja edasi. Arvestades käesolevas asjas välja toodud asjaolusid, kujuneb hageja elatise summaks miinimummääras perioodi eest (täpsustatud) hagi esitamisest 21.03.2022 kuni 31.03.2022 (10 päeva) kokku 68,85 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44; 213,44/31x10 = 68,85 eurot). Perioodi eest 01.04.2022 kuni 31.01.2023 (10 kuud) kujuneb hageja elatise summaks miinimummääras kokku 2 256,40 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot;255,64 - (60/2) = 225,64; 225,64 x 10 = 2 256,40 eurot). Perioodi eest 01.02.2023 kuni 31.03.2023 (2 kuud) kujuneb hageja elatise summaks miinimummääras kokku 431,28 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot; 215,64 x 2 = 431,28 eurot). Hageja R. P. igakuine miinimumelatis alates 01.04.2023 on 260,33 eurot (1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot).
24.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt V. P.lt hageja R. P. kasuks elatisena 68,85 eurot 21.03.2022 kuni 31.03.2022 eest, 2 256,40 eurot 01.04.2022 kuni 31.01.2023 eest ja 431,28 eurot 01.02.2023 kuni 31.03.2023 eest. Alates 01.04.2023 kuni R. P. täisealiseks saamiseni tuleb V. P.lt R. P. kasuks välja mõista igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
26.Eeltoodule tuginedes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.