Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

X (hageja) esitas 31.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Y abielu registreeritud xx.xx.xxxx xxx, kanne nr xx. Abielust on sündinud 2 last- A xx.xx.xxxx ja B xx.xx.xxxx. Pere jõudis Ukraina sõjapõgenikena Eestisse 06.04.2022 ning majutati elama Pirita hotelli Marina. Probleeme oli pereelus juba Ukrainas elades, abikaasadel olid erinevad arusaamad pereväärtustest ja laste kasvatamisest ning toetamisest. Eestisse jõudes ja siin elades süvenesid probleemid veelgi ning pidevate konfliktide tõttu üüris hageja endale ja lastele alates augusti algusest eraldi korteri. Sellest ajast on lõppenud ka poolte abielulised suhted. Kooselu lõppemisest saadik ei ole kostja osalenud laste ülalpidamises. Hageja on esitanud elatise hagi. Abielu taastamine ei ole võimalik ning hageja ei soovi abielu säilitada ning palub see kohtul lahutada. Pärast abielu lahutamist ei soovi hageja perenime vahetada. Hageja palub lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxx, kanne nr xx. 14.02.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 27.02.2023 helistas kohus Yle (Y), paludes teatada kohtule enda kontaktandmed, et kohus saaks talle kohtumaterjalid kätte toimetada. Y teatas kohtule, et tema elukoha aadressiks on xxx. Eeltoodu kohta koostas kohus samal kuupäeval telefonogrammi. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kätte 01.03.2023 posti teel postkasti jätmisega. Kostja kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.03.2023. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus selgitas kohtuistungil, et kohus toimetas kohtukutse kostjale kätte aadressil xxx 22.03.2023 postkasti jätmisega. Kohus oli seisukohal, et kostja on kohtukutse kätte saanud ega ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest, miks ta kohtuistungil osaleda ei saa. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud, et ta soovib asja lahendamist tema osavõtul. TsMS § 414 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Kohus määras kohtuistungil asja lahendada sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Hageja nõustus kohtuistungil eeltooduga. Hageja jäi hagi juurde ja soovis abielu lahutada. Hageja kostjaga leppida ei soovinud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kuna pooled on Ukraina kodanikud, siis kohaldub käesolevale vaidlusele Eesti-Ukraina õigusabileping. Õigusabilepingu artikkel 27 lõige 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

TsMS § 102 lg 3 kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kuna pooled elavad Eesti Vabariigi territooriumil (antud juhul Tallinnas), on käesolevat hagi pädev lahendama ka Eesti kohus. Hageja oli kohtuistungil sellega nõus, et käesolevat hagi lahendab Harju Maakohus Eesti õiguse järgi. Kohus leiab, et käesolevat hagi on pädev lahendama Harju Maakohus perekonnaseaduse (PKS) järgi. PKS § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja selgitas kohtuistungil, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Arvestades, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.