Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2023.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-8088
Tsiviilasi
A S hagi R Sa vastu elatise vähendamise nõudes 1953 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A S (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: A-P P (e-post xxx) Kostja: R Sa (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: V K (e-post xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.05.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 20.07.2018 kohtuotsusega mõistetud A Silt (hageja) R Sa (kostja) kasuks välja igakuise elatisena alates 08.05.2018 250 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. Peale nimetatud kohtuotsuse jõustumist on alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord muutunud ning seega on ka nimetatud kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud muutunud. Kostja seaduslik esindaja saab lapsetoetust summas 60 eurot. Kuna kostja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, ei pea hageja selles ulatuses elatist maksma. Elatise suurus, arvestades maha pool lapsetoetust, moodustab 225,64 eurot. Samuti on hageja registreeritud töötuna alates 19.01.2022. Eluliste ja ka tervislike probleemide tõttu on hagejal raskendatud töö leidmine ning endale ja lapsele ülalpidamise teenimine. Töötutoetus on hetkel hageja ainus sissetulek. Seetõttu puudub hagejal võimalus tasuda lapsele elatist PKS § 101 järgi arvutatud ulatuses. Ajavahemikul 22.01.2021-18.01.2022 viibis aga hageja vanglas, kus puudub võimalus töötamiseks. Samuti on hageja suhtes kohtutäitur Katrin Velleti poolt algatatud täiteasi 031/2018/1922 Harju Maakohtu 20.07.2018 kohtuotsuse ja R Sa avalduse alusel. Nõude sisuks on igakuine elatis 1⁄2 kuupalga alammääras. Sellistel asjaoludel (töötus, halb majanduslik seisund, madal haridustase, võimatus asuda tööle) puudub hagejal võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. Hageja leiab, et tema on võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, suuruses 75 eurot kuus. Vastasel juhul satub hageja veelgi raskemasse materiaalsesse olukorda ning elatise võlgnevus kasvab veelgi. Hagejale on teada, et kostja seadusliku esindaja materiaalne olukord on hea. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada Harju Maakohtu 20.07.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-18-7196 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 75 euroni. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kuivõrd hageja taotleb Harju Maakohtu 20.07.2018 (hagi õigeksvõtul põhineva) otsusega väljamõistetud elatise vähendamist, on hagejal kohustus välja tuua ja tõendada need asjaolud, mis on võrreldes eelviidatud kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ja mis mõjutavad tema võimet maksta elatist ning mis annaks alust elatise suuruse muutmiseks hagis taotletud ulatuses. Ainuke hageja poolt esile toodud asjaolu on see, et hageja on töötu. Kostja leiab, et nimetatud asjaolu ei ole uus, sest Harju Maakohtu 20.07.2018 otsuse tegemise päeval oli hageja samuti töötu. Samuti on kostja seisukohal, et üksnes uus perekonnaseaduse redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema
tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Samuti märkis kostja, et tsiviilasjas nr 2-18-3545 lahendas Harju Maakohus hageja ja kostja ema vaidluse kaasomandi (korteri ja laenu) jagamise kohta. Nimetatud asjas kinnitas Tallinna Ringkonnakohus 10.02.2022 määrusega kompromissi, mille järgi jäi kostja ema ainuomandisse korteriomand koos sellega seotud pangalaenuga. Kostja ema võttis endale kohustuse tasuda hagejale rahaline hüvitis summas 27 800 eurot. Ülalnimetatud kompromissi sõlmimisel lähtusid mõlemad pooled sellest, et kostja elatise nõue rahuldatakse kaasomandi lõpetamisel hagejale tasumisele kuuluva hüvitise arvel. Täiteasjas nr 031/2018/1922 pööras kohtutäitur sissenõude hageja nõudeõigusele kostja ema vastu. Kuivõrd alates 2018 kestnud täitemenetlus on näidanud, et hageja ei täida elatise tasumise kohustust vabatahtlikult, siis puudus mistahes alus eeldada, et jätkab elatise tasumist pärast temale hüvitise välja maksmist. Seetõttu nõudis kohtutäitur hagejalt elatist kohe kuni kostja täisealiseks saamiseni, so. kuni xxx. Eeltoodust tuleneb, et kostja elatise nõue kuni täisealiseks saamiseni (so. 23.01.2023) on juba rahuldatud. Rahuldatud nõuet ei saa hageja vaidlustada ega vähendada. Seda enam, et nimetatud nõude rahuldamisega pidi hageja arvestama tsiviilasjas nr 2-18-3545 kompromissi sõlmimisel. Kostjal omakorda tekkis õigustatud ootus, et juba tasutud elatis jääb kostjale. Käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamisel peab kostja tagastama hagejale ca 217 × 8 = 1736 eurot. See on vastuolus kostja huvidega ja õiguspärase ootusega. Kostja ei saanud arvestada, et peab juba saadud elatise tagastama. Kostjal puuduvad vahendid hagejale nii suure summa tagastamiseks. Kohtu põhjendused
keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta
6.5 Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning eluliselt on ka usutav vitamiinide tarvitamine. Kohus loeb mõistlikuks igakuiseks tervishoiukuluks seega kokku 15 eurot. 6.6 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada ka hügieenitarbeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta). Samuti ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks juuksuris käimist ega ka kosmeetika ostmist. Kohus arvestab siinkohal ka hageja vanusega. Kohtu hinnangul on seega hügieenitarvetele, kosmeetikale ja juuksurile kokku 80 eurot mõistlik ja usutav kulu. 6.7 Arvestades hageja vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti ei saa taskuraha andmist pidada ebavajalikuks. Kuigi tõendeid nimetatud kulude osas kostja esitanud ei ole, siis kohus peab eluliselt usutavaks nimetatud kuludele kokku 90 eurot. 6.8 Arvestades, et kostja on kooliealine, siis on eluliselt usutav, et seoses kooliskäimisega kaasnevad kulud ka koolitarvetele, väljasõitutele, klassirahale ja muule sellisele. Kuigi tõendeid nimetatud kulude osas ei ole kostja esitanud, siis on kohtu hinnangul 25 eurot koolikuludele mõistlik. 6.9 Kostja on välja toonud ka kulud reisimisele 100 eurot. Kohus märgib, et tegemist ei ole hädavajaliku kuluga ning seega ei paiguta kohus nimetatud kulu ka elatise alla. Iga lapsevanem saab reisile minna koos lapsega vastavalt oma majanduslikule võimekusele ja ei saa eeldada, et teine vanem peaks nimetatud kulu kinni maksma. 6.10 Kostja on välja toonud ka kulud elektroonikale, mööblile ja kodukaupadele 40 eurot. Ühtegi tõendit ei ole kostja nimetatud kulude osas esitanud. Kuigi nimetatud tooteid koju aeg-ajalt ostetakse, siis ei tohiks nimetatud kulu olla igakuine ning suuremaid tooteid (elektroonika ja mööbel) ostetakse eelduslikult aastateks ning seega ei ole igakuised kulud nendele liialt suured. Samas on eluliselt usutav, et igakuiselt tarbitakse kodukaupasid (nt pesupesemis- ja nõudepesuvahendeid ning muid puhastusvahendeid). Kohus peab seega mõistlikuks nimetatud kulude osas igakuiselt 20 eurot. 6.11 Kostja on esitanud riiete, toidu, ravimite ja kosmeetika kulude tõendamiseks kostja ema konto väljavõtte (dtl 167-170). Kohus märgib, et nimetatud konto väljavõte tõendab üksnes teatud kaupade ja teenuste ostmist ja maksumust teatud ajahetkel, kuid ei tõenda, kellele ja mida konkreetselt soetatud on. 6.12 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 643 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud.
Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks ka kostja töötuse ning tervislike probleemide tõttu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.