Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Krediidikassa AS

639,98

639,98

Nordea Bank AB Eesti filiaal

238,11

238,11

BIGBANK AS

2 645,78

2 645,78

Sama kohtumäärusega rahuldas kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning mõistis välja riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 18.03.2016.a. kandis pankrotihaldur pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasu katteks 89,22 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamaksed I järgu nõuete osas: puuduvad. Jaotise alusel väljamaksed II järgu nõuete osas: puuduvad. Jaotise alusel väljamaksed III järgu nõuete osas: puuduvad. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed puudusid. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse käigus läbi viinud kõik seaduses ettenähtud menetlustoimingud. Pankrotivara valitsemisega seotud kulud puudusid. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Saamata jäänud Tunnustatud nõude Jrk. nr. Võlausaldaja nimi nõude osa summa eurodes eurodes

OÜ Eurex Finants

ERA Liisingu Inkassoteenused AS

1 154,17

1 154,17

AS SEB Pank

1 434,59

1 434,59

Condor Inkasso OÜ

3 605,77

3 605,77

Krediidikassa AS

639,98

639,98

Nordea Bank AB Eesti filiaal

238,11

238,11

BIGBANK AS

2 645,78

2 645,78

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatase neid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on: • ajutise pankrotihalduri tasu 89,22 eurot. X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotivara käesoleval ajal puudub.

XI Maksejõuetuse põhjus Maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks oli halduri hinnangul piisava vara puudumine, märkimisväärsete kohustuste võtmine ja oma võimaluste ebaõige hindamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli halduri hinnangul seega muu asjaolu PankrS § 22 lõike 5 kohaselt ja eeltoodust tulenevalt ei ole haldur ka esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. XII Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Xxx’il on oma võlausaldajate ees pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi kogusummas 10 322,51 eurot. Võlgnik esitas taotluse kohustustest vabastamiseks kohtule 24.04.2015.a. Haldurile teadaolevalt käesoleval juhul ei esine aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur palub määrata Xxx’i füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlgniku usaldusisikuks xxx (ik. xxx, eluk xxx; tel: xxx). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine on käesoleval juhul nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huvides. Xxx’i kohustustest vabastamise menetlus loob eelduslikult võlausaldajatele paremad väljavaated nõuete rahuldamiseks. Haldur toetab võlgniku avaldust tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, sest see võimaldab võlgnikul kõikide eelduste kohaselt täita võlausaldajate nõudeid. XIII Halduri tasu ja kulud Pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse §-ist 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Xxx’i pankrotimenetluse läbiviimisel tegi haldur järgmisi toiminguid:

tähenduses. Asja menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud raske juhtimisviga või kuritegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud eelkõige võlgniku ebaõige hinnang oma võimalustele, piisava vara puudumine ning märkimisväärsete kohustuste võtmine. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Elin Vilippus tuleb vabastada tema kohustustest Xxx ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Haldur palub endale määrata tasu summas 825 eurot, mis sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, va käibemaks. Haldur palub 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu määramine summas 825 eurot ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab halduri tasu 825 eurot. Haldur on palunud määrata halduri tasu ja kulude hüvitise väljamaksmine summas 397 eurot ulatuses riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid Xxx ́i (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Elin Vilippus ́e arvelduskontole 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Halduri tasu ülejäänud osa, s.o 428 eurot, tuleb mõista välja Xxx ́ilt. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur kulude kinnitamist ei taotlenud.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3

nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ühes pankrotiavaldusega on 07.04.2015 kohtule esitatud avaldus Xxx ́i pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxx ́i (pankrotis) haldur Elin Vilippus on aruandes märkinud, et haldurile ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tatjana Kaskpeit on andnud oma nõusoleku Xxx ́i usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Xxx ́ile (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.