Placet Group OÜ hagi I. E. vastu võlgnevuse 291,80 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
401,30 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Placet Group OÜ (RK xxx, aadress: Fr.R.Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
Marek Aunver (OÜ Civilis Õigusbüroo, volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
I. E. (IK xxx, elukoht: xxx, viibib xxx)
RESOLUTSIOON
1.Placet Group OÜ hagi I. E. vastu laenulepingust nr 31002176931 tuleneva koguvõlgnevuse summas 291,80 eurot ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I. E.lt hageja Placet Group OÜ kasuks 24.04.2015. a laenulepingust nr 31002176931 tulenev tasumata võlgnevus summas 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot 89 senti, sh põhivõlgnevus 150 eurot, intressid 51 eurot, lepingutasu 3 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 44 eurot ja viiviseid 4,89 eurot.
3.Välja mõista I. E.lt Placet Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (150 eurolt) alates 16.03.2016. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Välja mõista I. E.lt Placet Group OÜ kasuks menetluskulud 200 (kakssada) eurot, sh tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 100 eurot.
6.Välja mõistetud summad kostjal I. E.l kanda ITM Inkasso arveldusarvele nr EE562200221040923052, selgitusega „I. E., isikukood ja tsiviilasja number 2-16102066“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 24.04.2015. a Placet Group OÜ-ga kiirlaenulepingu nr 31002176931 150 euro saamiseks 180 päevase laenuperioodiga. Laenutaotluse esitamine toimus internetikeskkonnas. Enne laenusumma kandmist kostja arvelduskontole pidi kostja käima talle sobivas postkontorist isikusamasust tuvastamas, mida kostja tegi 24.04.2015. a Kohtla-Järve postkontoris. Isikusamasuse tuvastamise ankeedis kinnitab kostja allkirjaga, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 21.10.2015. a summas 204 eurot (sh põhiosa 150 eurot, intressid 51 eurot ja lepingutasu 3 eurot). Kostja oli teadlik, et laenulepingu mittenõuetekohase täitmise korral on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotus sissenõudekulud. Kostja laenu kokkulepitud tähtajaks ja viisil ei tagastanud. Kostjapoolse tegevusetuse tõttu edastas laenuandja kostjale kolmel korral meeldetuletusteated. Vastavalt hinnakirjale tuli tasuda kolme meeldetuletusteadete eest 12 + 12 + 22 (*20) eurot. 24.07.2015. a saadeti kostjale teatis, mille kohaselt hakkas võlgnevuse sissenõudmisega tegelema ITM Inkasso OÜ. Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestab hageja viiviseid alates 22.10.2015. a tasumata põhisummalt 150 eurolt 0,2% päevas 146 viivitatud päeva eest, summas 43,80 eurot (150 x 0,2% x 146). Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 291,80 eurot ning viivist põhinõudelt alates 16.03.2016. a lepingus sätestatud määras 0,2% tasumata summalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 100 eurot ja tasu õigusabi eest 100 eurot.
Peale kostja vastuse esitamist, esitas hageja esindaja kohtule seisukoha, milles leiab, et kostja poolt esitaud väited on paljasõnalised ja kostja poolt tõendamata. Hageja jääb esitatud nõude juurde ja palub hagiavalduses toodud nõuded rahuldada.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista, kuna pole 24.04.2015. a Placet Group OÜ-lt laenu võtnud. Kostja väidab, et laenu võtmise perioodil oli tema elamisloakaart varastatud. Kostja leiab, et laenutaotluses on väärad andmed, kostja ei ole kunagi töötanud Maximas, palgaandmed on valed, kostjal puudub keskharidus ning telefoni number ei ole kostja oma. Isikusamasuse ankeedile ei ole kostja allkirja andnud. Kostja palub menetluse lõpetamist ning kuna ta ei ole süüdi, siis ei soovi ta menetluskulusid kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Arvestades hagi hinda 401,30 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
4.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda võlgnevus nõuetekohaselt kindlaksmääratud tähtajal.
5.Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ja ankeedile allkirja andnud.
6.Kostja ja Placet Group OÜ vahelist võlasuhet reguleerivad raha üleandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
7.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas. Kohtla-Järve Postkontoris isikusamasuse tuvastamisel avaldas kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega oli kostja poolt isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastamine äratuntavalt väljendatud tahe. Kui kostjal oleks puudunud tahteavaldus, oli kostjal võimalus jätta isikusamasuse ankeet allkirjastamata.
8.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Kostja väide, et tema dokument (elamisloakaart) oli lepingu sõlmimise ajal varastatud ei ole leidnud kinnitust, kostja väited on tõendamata. Isikusamasuse tuvastamise ankeedil ja dokumendil olevad allkirjad on sarnased. Seega ei saa olla kahtlust, et kostja käis isiklikult Kohtla-Järve Postkontoris ankeeti allkirjastamas ja laenuraha vastu võtmas. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist.
Intress
10.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Placet Group OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu nr 31002176931 p 4.1 ja lisa I järgi kohustus kostja maksma 150 eurot laenusumma ja intressi 51 eurot; krediidikulukuse määr aastas moodustas 203,75%, intressimäär aastas 72% (tl. 24, 28). Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 21.10.2015. a. Laenulepingu lisas on konkreetselt intressi summa välja toodud, seega ei saanud kostjale jääda intressi määr ja summa arusaamatuks. Viivis
11.Hageja arvestab ja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingule 0,2% päevas alates lepingu täitmise tähtpäevale tasumise tähtajale järgnevast päevast, so 22.10.2015. a kuni 15.03.2016. a summas 43,80 eurot ning alates 16.03.2016. a lepingus sätestatud määras e 0,2% tasumata summalt päevas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Hageja poolt esitatud lepingu punkt 9.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist lepingus kokkulepitud intressimääras. Lepingu punkt 8.5 kohaselt kui laenusaaja ja laenuandja vahel on lepingus fikseeritud kokkulepitud intressimäär terveks lepingu kehtivuse ajaks või kindlateks ajavahemikeks, siis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel, lähtudes VÕS § 94 lg 3 (tl 25). Kohus on seisukohal, et viivise arvestusel ei saa lähtuda lepingu lisa I märgitud viivisemääraga 0,20% päevas, kuna lepingu lisas märgitud viivisemäär ja lepingu punkt 8.5 on vastuolulised. Seega kohus lähtub viivise arvestamisel seadusega sätestatust. Kohus arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 alusel (so seadusega sätestatud määras) põhivõlgnevuselt 150 eurot alljärgnevalt: ajavahemiku 22.10.2015. a kuni 15.03.2015. a eest summas 4,89 eurot, (so 8,05% aastas 146 päeva eest). Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva viivise summas 4,89 eurot.
12.Hageja soovib kostjalt laenude sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 44 euro väljamõistmist. Vastavalt laenulepingute p. 4.4 ja hageja hinnakirjale, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Esimese ja teise meeldetuletuskirja saatmise tasu on 12 eurot kirja eest ning kolmanda meeldetuletuskirja eest 20 eurot.
13.Eeltoodust järeldab kohus, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 252,89 eurot.
14.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 ja lg 2.
MENETLUSKULUD
15.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
16.TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
18.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud. Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud menetluskulusid 200 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja õigusabi kulu 100 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.