Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 14.10.2015 esitas Aktsiaselts XXXX maakohtusse hagi XXXXOÜ vastu, milles palus kostjalt hagejale välja mõista alusetult saadud 4000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 446,44 eurot ja edasiulatuvalt viivis seadusjärgses määras. Hagi kohaselt tegi hageja kostjale 02.04.2013 makse selgitusega „vastavalt arvele“ summas 4000 eurot. Hageja tasus kostjale selle summa alusetult, sest hagejal puudusid makse tegemisel kostja ees mistahes rahalised kohustused. Kostja ei ole osutanud hagejale ajavahemikul 01.07.2012 kuni 28.02.2013 teenuseid, mis seisnesid kostja poolt kinnisvarahinnangute koostamises ja kinnisvara alastes küsimustes nõustamises. Kostja ei esitanud hageja nõudele vaatamata tõendeid osutatud teenuste ja kokkulepete kohta teenuse osutamiseks. Kuna kostjal puudus alus hagejalt 4000 euro saamiseks, tuleb see summa kostjalt kui aluseta saadu välja mõista. Hageja teatas kostjale alusetust rikastumisest tulenevast nõudest, sh viivisenõudest, esmakordselt 30.05.2014. Hagejal on õigus nõuda viivist alates 30.05.2014 seadusjärgses määras. 14.10.2015 seisuga on kostja viivisevõlg 446,44 eurot. Kostja väited poolte käsundussuhte olemasolu kohta ei vasta tegelikkusele, on tõendamata ning sellise käsundussuhte olemasolu ei ole eluliselt usutav. Kostja ei ole tõendanud, et ta osutas hagejale ajavahemikul 01.07.2012 kuni 28.02.2013 käsunduslepingu alusel teenuseid. Ekirjavahetus ei tõenda, et kostja pakkus hagejale ja tema tütarettevõtetele nõustamist. Esitatud ekirjavahetus ei ole mistahes viisil seotud kostjaga. Ka arve ei tõenda teenuse osutamist. Arve on esitatud hageja raamatupidajale esimest korda 09.10.2013, s.o enam kui 7 kuud pärast arvel märgitud kuupäeva. 14.10.2013 teavitas hageja endine raamatupidaja XXXX hageja finantsjuhti XXXX arve saamisest ning on nentinud, et arvel olev summa on läinud „XXXX“ inimestele tasumiseks (mitte kostja poolt hagejale ostutatud teenuse eest tasumiseks, nagu on väitnud kostja). XXXX palus raamatupidajal koheselt arvet mitte aktsepteerida. Samuti on hageja endine raamatupidaja XXXX hagejale kinnitanud, et kostja ei ole hagejale mitte kunagi mis tahes teenust osutanud. Eluliselt ei ole usutav, et kostja osutas hagejale teenust, sest kostja mõlemad juhatuse liikmed olid perioodil, mil kostja väidetavalt hagejale teenust osutas, hageja või hageja kontserni kuuluvate äriühingute töötajad. Samuti pärineb viimane kostja poolt registrile esitatud majandusaasta aruanne aastast 2012, mistõttu ei ole välistatud, et kostja ei olnud aastal 2013 üleüldse majanduslikult tegev. Hageja on seisukohal, et mitte ükski kostja esitatud tõend ei tõenda, et hagejalt kostjale tasutud 4 000 euro maksmiseks oli õiguslik alus. Tõenditel puudub seos kostja ja teostatud maksega ning väidetavalt poolte vahel sõlmitud käenduslepinguga.

Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu, kuna kostja pole hageja arvel 4000 euro ulatuses alusetult rikastunud. Kostja osutas hagejale suulise käsunduslepingu alusel teenuseid ning tegi erinevaid töid, mille eest on hagejale väljastatud arve teenuse osutamise kohta, mis on hageja poolt kostjale tasutud. Teenused seisid järgnevas: 1) Ajavahemikul 01.08.2012-30.11.2012 XXXX OÜ ajutise pankrotihalduriga suhtlemine ning hinnangute andmine hageja ja tema tütarettevõtete erinevatele kinnisvaradele. Arvestades, et XXXX ei olnud seotud XXXX OÜ-ga ning tegemist polnud ka XXXX kui hageja juhatuse liikme tööülesannetega, osutati hagejale teenust kostja kaudu, kus teenust osutasid nii XXXX kui ka XXXX. XXXX edastas 23.10.2012 edastanud XXXX OÜ ajutisele pankrotihaldurile Karin Antsovile XXXX OÜ bilansi ja aruanded seisuga 27.08.2012. XXXX saatis 23.10.2012 ajutisele pankrotihaldurile selgitusi XXXX OÜ maksejõulisuse kohta. XXXX annab ajutisele pankrotihaldurile ülevaate XXXX AS-ile kuuluvatest olulisematest varadest. XXXX OÜ ajutine pankrotihaldur palus 07.11.2012 XXXX ja XXXX saadetud e-kirjas täiendavaid dokumente. Nimetatud e-kirjast nähtub, et ajutine haldur pöördus XXXX kui hageja esindajate ja asjaajajate poole. Haldur palus edastada täiendava hinnangu aktsiate väärtuse kohta. XXXX oli küll XXXX OÜ juhatuse liige perioodil 01.03.2012 kuni 27.06.2013, kuid ta ei saanud juhatuse liikme tasu. Pooled olid kokku leppinud, et kostja osutab hagejale teenuseid ja kostja poolt täidavad käsunduslepingu alusel ülesandeid XXXX ja XXXX. XXXX andis oma tegevusest aru nii XXXX kui ka XXXX. Oktoobris 2012 vajas XXXX haiglaravi ja siis täitis lepingut XXXX. 2) Ajavahemikul 15.10.2012-30.11.2012 audiitor Anne Kallase kinnisvaraalane nõustamine ja kinnisvara hinnangute andmine nii hageja kinnistutele kui ka temaga seotud äriühingute (sh XXXXOÜ, XXXXOÜ, XXXX OÜ, XXXXAS-i, XXXXAS-i) kinnistutele seoses hageja aktsiate väärtuse hindamisega. XXXX saatis 22.10.2012 e-kirja XXXX. XXXX ja audiitor XXXXon 01.12.2012 vahetanud e-kirju seoses AS XXXX ja seotud ettevõtete ning nende varade hindamisega. XXXX edastas XXXXvajalikku informatsiooni, et viimane saaks läbi viia vajalikku hindamist. 3) Ajavahemikul 15.10.2012-31.12.2012 nõustamine ja hinnangute andmine seoses hageja vastu esitatud pankrotiavaldusega. 4) Ajavahemikul 01.01.2013-28.02.2013 kinnisvaraalane nõustamine AS-i XXXXhagiavalduse koostamisel.

XXXXja AS-i

5) Ajavahemikul 01.07.2012-20.03.2013 muu hageja ja tema tütarettevõtete kinnisvara alane nõustamine ja lepingute ettevalmistamine, sh XXXX arendusprojekti koostamine. See on tõendatud XXXXi ja hageja seadusliku esindaja XXXX vahelise kirjavahetusega. 07.08.2012 ekirjast XXXX nähtub, et XXXX on esitanud avaldusi detailplaneeringu alustamiseks seoses XXXX arendusprojektiga. XXXX edastas informatsiooni seoses XXXX projekti trasside ja teedega, samuti antakse ülevaade detailplaneeringu hetkeseisust. 29.08.2012 e-kirjas XXXX XXXX selgitab mahasõidu uut paigutust. Kostja poolseid XXXX arendusega seotud toiminguid tõendavad lisaks eeltoodule kirjavahetus novembrist 2012, mille kohaselt pidi kostja tegelema hageja nimel asjaajamise ja arvete tasumisega. 26.11.2012 XXXX , XXXX ja XXXX(panga esindaja) vahelise kirjavahetuse teemaks oli „Notar Kaata Kartau, XXXX OÜ tehing“. Nimetatud kirjavahetus viitab samuti käsunduslepingu alusel kostja kohustuste täitmisele. 13.10.2012 e-kirjas teavitab XXXX kostja juhatuse liikmeid XXXX ja XXXX hageja kinnisvara puudutatavatest üürivõlgadest ja investeeringute vajadusest. Hageja oli teadlik kostja tegevusest ja hageja nimel tegutsemisest.

Pooled leppisid kokku, et eelnimetatud tööde ja teenuste eest tasub hageja kostjale 4000 eurot. Eelnimetatud tööde tegemine ja teenuse osutamine toimus hageja advokaatide Ramon Rask, XXXX ning hagejast tegeliku kasusaaja XXXX ja hageja endise juhatuse liikme XXXX korralduste ja suuniste alusel. Kostjale on tasutud raha tööde ja teenuste eest, mida eelnimetatud isikud on kostjal palunud teha. Alternatiivselt leiab kostja, et kui kohus ei nõustu, et ta on hagejale osutanud käsunduslepingu alusel teenuseid, siis ei ole kostja siiski hageja arvel alusetud rikastunud, kuna hageja raamatupidaja on e-kirjas finantsjuhile selgitanud, et arvel olev summa oli läinud XXXXinimestele tasumiseks. Raamatupidaja ei ole väitnud, et tegemist oleks alusetu arve või maksmisega, vaid on kinnitanud arve tegelikku sisu. Asjaolu, et hageja kattis ka samasse kontserni kuuluvate teiste äriühingute kohustusi, oli XXXXpoolt juhitavas ja kontrollitavas kontsernis tavapärane.

Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: • 02.04.2013 tasus hageja kostjale 4 000 eurot selgitusega „vastavalt arvele“ (I kd lk 5, lk 51); • hageja nõudis kostjalt enne kohtusse pöördumist 4 000 euro tagastamist, kuid pooled kohtuvälist kokkulepet ei saavutanud (I kd lk 7-15); • XXXX on olnud: 1) juhatuse liige 01.03.2012-27.06.2013 Osaühingus XXXX (I kd lk 61); 2) juhatuse liige alates 26.10.2004 ja osanik 14.10.2004-07.07.2008 ning alates 28.05.2014 XXXXOÜ-s (kostja; I kd lk 64); 3) juhatuse liige 02.01.2012-28.09.2012 XXXXOÜ-s (I kd lk 73); • XXXX on olnud: 1) juhatuse liige 19.11.2012-27.06.2013 Osaühingus XXXX (I kd lk 61); 2) juhatuse liige 26.10.2004-07.12.2015 ja osanik 07.07.2008-28.05.2014 XXXXOÜ-s (kostja; I kd lk 64); 3) juhatuse liige 30.10.2007-26.06.2013 ja nõukogu liige 26.02.1999–13.09.2007 Aktsiaseltsis XXXX (hageja; I kd lk 68-69); • Osaühing XXXX oli: 1) hageja aktsionäriks 01.01.2010-11.01.2014 (I kd lk 68); 2) XXXXOÜ osanikuks 01.01.2008-01.10.2009 (I kd lk 74); • hageja oli XXXXOÜ osanikuks 01.10.2009-01.07.2012 (I kd lk 74). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud käsundusleping, millest tulenevalt oli hagejal kohustus kostjale tasuda 4 000 eurot. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille alusel kohustus hageja kostjale tasuma 4 000 eurot või on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Käsunduslepingust VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping.

Kostja väidab, et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping (I kd lk 34). Kohus selgitas kostjale 12.01.2016 toimunud istungil (I kd lk 95, 95 pöördel ja 96 pöördel), et kostjal tuleb selgelt lepingu sõlmimisega seotud asjaolud esile tuua s.h lepingu sõlmimise kuupäev, lepingutingimused (sh tasu suurus), lepingu sõlminud isikud jne. Kostja kohtu poolt märgitud käsunduslepingu asjaolusid esile ei toonud, vaid soovis tunnistajana üle kuulata XXXX, kes teab anda ütlusi suulise käsunduslepingu sõlmimisega seotud asjaolude kohta ning käsunduslepingu alusel teostatud tööde ning teenuste osutamisega seotud asjaolude kohta (I kd lk 35). Kohus selgitas korduvalt (I kd lk 95, 95 pöördel ja 96 pöördel, 196 pöördel) kostjale, et tunnistaja ütlustest ei saa tuletada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, vaid need tuleb kostjal endal selgelt välja tuua menetlusdokumendis ning tunnistaja saab vaid kinnitada kostja poolt esiletoodut. Ainuüksi arvega (I kd lk 51) ei saa tõendada käsunduslepingu sõlmimist või lepingu alusel teenuse osutamist. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul esile toonud käsunduslepingu sõlmimisega seotud olulisi asjaolusid (käsunduslepingu sisu) ning kohtul ei ole võimalik hinnata, kas kostja esitatud tõendid kinnitavad käsunduslepingu täitmist. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel analüüsib kohus kostja väidetava käsunduslepingus kokkulepitud teenuste osutamise tõendamiseks esitatud kirjalikke tõendeid kostja poolt esitatud teenuste kaupa, selleks, et tuvastada, kas kostja on osutanud teenuseid, mille eest kostja peaks saama mõistlikku tasu (VÕS § 627 lg 2). Kostja on jaganud teenuse osutamisena tehtud toimingud viide i (I kd lk 34) järgmiselt: 1) Kostja väidab, et suhtles ajavahemikul 01.08.2012-30.11.2012 XXXX OÜ ajutise pankrotihalduriga ning andis hinnanguid hageja ja tema tütarettevõtete erinevatele kinnisvaradele. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas kostja e-kirjad (I kd lk 37-38, 41-42) ja tsiviilasja nr 2-12-31433 kohtumääruse (I kd lk 39-40). Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud teenuse osutamiseks konkreetsete teenuste osutamist. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud tõendid ei ole seotud kostjaga. OÜ XXXX äriregistri väljavõttest (I kd lk 59-61) nähtuvalt oli kostja juhatuse liige ning osanik XXXX (I kd lk 64) samaaegselt teenuse osutamise perioodil (01.08.2012-30.11.2012) ka OÜ XXXX juhatuse liikmeks (I kd lk 61). Seega sai XXXX suhelda OÜ XXXX pankrotihalduriga (I kd lk 108-111) OÜ XXXX juhatuse liikmena. XXXX oli OÜ XXXX juhatuse liige 19.11.2012-27.06.2013. Samuti nähtub kostja viidatud e-kirjadest (I kd lk 37-38, 41-42), et OÜ XXXX pankrotihaldur vandeadvokaat Karin Antsov (I kd lk 39) edastas päringu XXXX kui

OÜ XXXX

juhatuse liikmele. 22.10.2012 XXXXe-kirjas on märgitud, et pankrotiasjas (tsiviilasi nr 2-13-31433; I kd lk 39) on 2012 oktoobris saadetud kohtukutse XXXX, kes oli nimetatud ajal OÜ XXXX juhatuse liikmeks. Seega saab nimetatud tõenditest teha järelduse, et XXXX suhtles pankrotihalduriga ja sai kutse kohtuistungile OÜ XXXX juhatuse liikmena. Esitatud tõenditest ei nähtu mingit seost hageja või kostjaga. Asjaolu, et XXXX ei saanud XXXX OÜ juhatuse liikmena perioodil 01.03.2012 kuni 27.06.2013 juhatuse liikme tasu, ei anna alust järeldada, et nimetatud toimingud tehti teenusena hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud käsunduslepingu alusel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et suulise käsunduslepingu alusel erinevate äriühingute juhatuse liikme töö eest tasumine kostjale oli poolte praktikas tavapärane. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, et oktoobris 2012 vajas XXXX haiglaravi ja siis täitis lepingut XXXX (I kd lk 113). XXXXil oli õigus XXXX OÜ juhatuse liikmena volitada XXXXd vajalike toimingute tegemiseks – nimetatu ei ole seotud hageja ja kostjaga.

2) kostja väidetel toimus ajavahemikul 15.10.2012-30.11.2012 audiitor XXXX kinnisvaraalane nõustamine ja kinnisvara hinnangute andmine nii hageja kinnistutele kui ka temaga seotud äriühingute (sh XXXXOÜ, XXXXOÜ, XXXX OÜ, XXXXAS-i, XXXXAS-i) kinnistutele seoses hageja aktsiate väärtuse hindamisega. XXXX saatis 22.10.2012 e-kirja XXXX. XXXX ja audiitor XXXXon 01.12.2012 vahetanud e-kirju seoses AS XXXX ja seotud ettevõtete ning nende varade hindamisega. XXXX edastas XXXXvajalikku informatsiooni, et viimane saaks läbi viia vajalikku hindamist. Hageja leiab, et kostja e-kirjavahetus ei ole seotud kostjaga ja ei tõenda kostja poolt hagejale teenuse osutamist. Kostja juhatuse liige XXXX oli samaaegselt XXXXOÜ juhatuse liige perioodil 02.01.201228.09.2012 (I kd lk 73). Seega võib teha järelduse, et ajavahemikul 15.10.2012-28.09.2012 peetud e-kirjavahetust (I kd lk 43-50), mis sisaldab manusena XXXX arendusprojekti, on XXXX pidanud XXXXOÜ juhatuse liikmena ning hageja ja kostjaga ei ole nimetatud kirjavahetusel mingit seost. Samuti ei nähtu 26.01.2016 menetlusdokumendi lisana esitatud dokumentidest kostja seos e-kirjadega. XXXX on saatnud manusega e-kirja XXXX (I kd lk 114-122) ja XXXX on hiljem suhelnud audiitor Anne Kallasega (I kd lk 123). E-kirjast nähtub, et audiitor on saatnud kirja XXXX e-postile XXXX. XXXX oli kirjavahetuse saatmise ajal 22.10.2012-01.12.2012 (I kd lk 114-123) hageja juhatuse liige (I kd lk 68). Seega saab järeldada, et ka XXXXs suhtles audiitoriga hageja juhatuse liikmena. Tõenditel puudub mistahes seos kostjaga ning need ei kinnita kostja poolt hagejale teenuse osutamist. 3) kostja väidab, et ajavahemikul 15.10.2012-31.12.2012 kostja nõustas ja andis hinnanguid seoses hageja vastu esitatud pankrotiavaldusega. XXXX oli hageja juhatuse liige 30.10.200726.06.2013 ja nõukogu liige 26.02.1999–13.09.2007. Seega pidigi XXXX viidatud perioodil nõustama ja hinnanguid andma seoses hageja vastu esitatud pankrotiavaldusega, kuna oli hageja juhatuse liige. Kohus leiab, et kostja ei ole teenuse osutamist tõendanud. 4) kostja pidi ajavahemikul 01.01.2013-28.02.2013 pakkuma hagejale kinnisvaraalast nõustamist AS-ile XXXXja koostama AS-ile XXXXhagiavalduse. Kohtu hinnangul ei ole kostja teenuse osutamist tõendanud. 5) kostja on seisukohal, et ajavahemikul 01.07.2012-20.03.2013 osutas kostja hagejale teenust seoses muu hageja ja tema tütarettevõtete kinnisvara alase nõustamisega ja lepingute ettevalmistamisega, sh XXXX arendusprojekti koostamisega. See on tõendatud XXXXi ja hageja seadusliku esindaja XXXX vahelise kirjavahetusega, millest nähtub, et XXXX on esitanud avaldusi detailplaneeringu alustamiseks seoses XXXX arendusprojektiga, andnud ülevaate detailplaneeringu hetkeseisust ja selgitusi uue mahasõiduga. Lisaks pidi novembris 2012 kostja tegelema hageja nimel asjaajamise ja arvete tasumisega. 26.11.2012 XXXXi, XXXX ja XXXX (panga esindaja) vahelise kirjavahetuse teemaks oli „Notar Kaata Kartau, XXXX OÜ tehing“. 13.10.2012 e-kirjas teavitab XXXX kostja juhatuse liikmeid XXXXd ja XXXXi hageja kinnisvara puudutatavatest üürivõlgadest ja investeeringute vajadusest. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei ole seotud kostjaga ning ei tõenda mingil moel, et kostja oleks hagejale osutanud teenust. Kohus tuvastas juba eelnevalt, et kostja juhatuse liige XXXX oli samaaegselt XXXXOÜ juhatuse liige perioodil 02.01.2012-28.09.2012 (I kd lk 73) ja kostja juhatuse liige XXXX oli samaaegselt hageja juhatuse liige perioodil 30.10.2007-26.06.2013 (I kd lk 68). Seega suhtles XXXX hageja juhatuse liikmena XXXXi kui XXXXjuhatuse liikmega (I kd lk 124-129). Samuti on XXXX Osaühingu XXXX juhatuse liikmena (I kd lk 61) edastanud infot XXXX kui hageja juhatuse liikmele (I kd lk 130-131). Kuivõrd XXXX ja XXXX olid seotud erinevate hagejaga seotud äriühingutega ja XXXX oli ka hageja juhatuse liige, siis tuli neid teavitada hagejaga seotud kinnisvara puudutavatest üürivõlgadest ja investeeringute vajadusest (I kd lk

132-133). Kostja ei ole tõendanud, et esitatud kirjavahetus oleks mingil moel seotud kostjaga. Samuti ei tõenda kirjavahetus kostjalt hagejale teenuse osutamist. Alternatiivselt on kostja väitnud, et kui kohus ei nõustu, et kostja on hagejale osutanud käsunduslepingu alusel teenuseid, siis ei ole kostja siiski hageja arvel alusetud rikastunud, kuna hageja raamatupidaja on e-kirjas (I kd lk 77) finantsjuhile selgitanud, et arvel (I kd lk 51) olev summa oli läinud XXXXinimestele tasumiseks. Kostja selgituste kohaselt ei ole raamatupidaja väitnud, et tegemist oleks alusetu arve või maksmisega, vaid on kinnitanud arve tegelikku sisu. Kostja viitab, et asjaolu, et hageja kattis samasse kontserni kuuluvate teiste äriühingute kohustusi, oli XXXXpoolt juhitavas ja kontrollitavas kontsernis tavapärane. Hageja leiab, et kostja väited on vastuolulised ja need ei selgita, miks hageja oleks pidanud makse teostama kostjale. Samuti ei tähenda raamatupidaja e-kirjas olev lause, et maksel oleks õiguslik alus. Hageja finantsjuht on raamatupidajal palunud arvet mitte aktsepteerida (I kd lk 77). Raamatupidaja teeb makseid juhatuse liikme korraldusel (I kd lk 75-76), kelleks makse perioodil oli XXXX, kes ilmselt andis raamatupidajale viidatud selgituse. Hagejal ei olnud alust ka raamatupidaja selgitusega makset kostjale teha. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõlgendused raamatupidaja kirjast (I kd lk 77) ei anna alust maksete tegemiseks kostjale. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et oleks hagejalt saanud korralduse maksete tegemiseks XXXXinimestele ja et need maksed reaalselt kostja poolt ka teostati. Alusetust rikastumisest Vastavalt VÕS § 1027 peab isik VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kooskõlas VÕS § 1028 lõikega 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal esines alus hagejale arve esitamiseks ning selle alusel 4000 euro saamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hagejaga sõlmitud käendusleping või, et ta oleks muul alusel olnud õigust hagejalt 4000 euro saamiseks. Kostja juhatuse liige XXXX oli samaaegselt nii hageja kui ka kostja juhatuse liikmeks ning see on võimaldanud tal teostada hagejalt kostjale kande tegemist. Viivisest Enne hagiavalduse esitamist nõuab hageja viivist seaduses (VÕS § 113 lõikes 1 ja §-s 94) sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist enne hagi esitamist 30.05.2014-14.10.2015 eest summas 446,44 eurot. Hageja nõudis kostjalt alusetust rikastumisest tulenevast nõudest (sh viivisenõudest) kostjale 30.05.2014. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 30.05.2014. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb kostjalt välja mõista ka TsMS § 367 järgi VÕS §-st 113 tulenev viivis vastavalt hageja poolt nõutule põhivõlgnevuselt 4000 eurolt. Seega on kogu hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjal hüvitada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Hageja esindajal on kulunud õigusabitoimingutele maakohtus, sh 15.03.2016 istungiga seotud õigusabile kokku 18 tundi 24 minutit, hinnaga 120 eurot tund (ilma km). Õigusabitoimingud ja nendele kulunud aeg on kirjeldatud kohtule esitatud arvete spetsifikatsioonis. Õigusabi eest on hagejale esitatud arved summas 2208 eurot (ilma km). Kohus kontrollis osutatud õigusabi põhjendatust ja vajalikkust ja leiab, et hagejale osutatud õigusabi on olnud vajalik. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Hageja esindaja on olnud oma toimingutes efektiive ja ei ole õigusabi osutamisel kulutanud ülemääraselt aega. Väljamõistetav menetluskulu suurus ei ületa tsiviilasja hinda. Menetluskulud on mõistlikus proportsioonis hageja nõudega. Kokku on kostja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 2608 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.