Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-13425
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Transcom avaldus KL Partners Assets OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
võlausaldaja Aktsiaselts Transcom (registrikood 10550575, asukoht Emajõe 24/26, 80030 Pärnu); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat KarlMorten Jõgi (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]); võlgnik KL Partners Assets OÜ (registrikood 11069437, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn).
KL
Partners
Assets
OÜ
pankroti
Aktsiaseltsi
Transcom
avaldus
menetluskulude
2-17-13425
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud Aktsiaselts Transcom esitas 11.09.2017 Harju Maakohtule avalduse KL Partners Assets OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15355 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistnud põhivõla 4 000 eurot, viivise 446.44 eurot, viivise alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 3 553.56 eurot ja menetluskulud 2 608 eurot. 31.01.2017 algatati võlgniku suhtes täiteasi nr 025/2017/406. Pankrotiavalduse esitamise aja seisuga ei ole võlausaldaja nõuet täitemenetluses ka osaliselt rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 24.11.2017 esitas võlausaldaja kohtule taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja menetluskulude võlgniku kanda jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on võlgnik pärast pankrotiavalduse esitamist võlausaldajale pankrotiavalduse aluseks oleva võlgnevuse tasunud. Seega on pankrotiavalduse alus ära langenud ja võlausaldaja soovib pankrotiavalduse tagasi võtta. Võlausaldaja on kandnud menetluskulusid kokku summas 1 058 eurot, millest 300 eurot moodustab pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 758 eurot moodustavad võlausaldaja lepingulise esindaja kulud. Võlausaldaja palub võlgnikult välja mõista menetluskulud summas 1 058 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2-17-13425 TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Aktsiaselts Transcom esitas 11.09.2017 Harju Maakohtule avalduse KL Partners Assets OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15355 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistnud põhivõla 4 000 eurot, viivise 446.44 eurot, viivise alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 3 553.56 eurot ja menetluskulud 2 608 eurot. 31.01.2017 algatati võlgniku suhtes täiteasi nr 025/2017/406. Pankrotiavalduse esitamise aja seisuga ei ole võlausaldaja nõuet täitemenetluses ka osaliselt rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt palus võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 24.11.2017 esitas võlausaldaja kohtule taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja menetluskulude võlgniku kanda jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on võlgnik pärast pankrotiavalduse esitamist võlausaldajale pankrotiavalduse aluseks oleva võlgnevuse tasunud. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kuna võlausaldaja on kohtule teatanud, et pankrotiavalduse alus ära langenud, võlgnik on pankrotiavalduse aluseks olnud võlgnevuse võlausaldajale tasunud ja võlausaldajal puudub huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, siis tuleb pankrotiavaldus tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2 jätta läbi vaatamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas, siis kui menetlusosaline esitas põhjendamatu väite või tõendi. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
2-17-13425 Kuna võlausaldaja on võtnud pankrotiavalduse tagasi seetõttu, et võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva võlgnevuse pärast pankrotiavalduse esitamist tasunud, siis peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja on palunud mõista võlgnikult välja menetluskulud summas 1 058 eurot. Võlausaldaja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot ja õigusabikuludest seoses Advokaadibüroo RASK poolt osutatud teenustega summas 758 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on Advokaadibüroo RASK osutanud võlausaldajale õigusabi 6 tunni ja 14 minuti ulatuses hinnaga 120 eurot tunnis. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud: Pankrotiavalduse koostamisest 1 tundi ja 25 mintuit; Kohtu 21.09.2017 määruse analüüsist 6 minutit; Kohtunõude täitmisest (ajutise halduri tasu) 22 minutit; Kohtu 10.10.2017 määruse analüüsist (eelistungi pidamine, pankrotiavalduse kättetoimetamine) 6 minutit; Kohtuistungil osalemisest 1 tund ja 15 minutit; 08.11.2017 kohtuistungiks ettevalmistumisest 20 minutit; Kohtuistungil osalemisest 1 tund; Nõude suuruse täpsustamisest ja Kaido Groosi 13.11.2017 seisukohtadele vastamisest 1 tund; Pankrotiavalduse loobumise avalduse koostamisest (sh taotlus menetluskulude võlgniku kanda jätmiseks) 45 minutit. Võlausaldaja kinnitab, et ülalnimetatud kulutused on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 25 minutit, mis kulus pankrotiavalduse koostamisele. Võttes arvesse pankrotiavalduse sisu ja asjaolu, et pankrotiavaldus on sisuliselt 1 lehekülje pikkune, peab kohus pankrotiavalduse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 15 minutit, mis kulus 24.10.2017 kohtuistungil osalemiseks. 24.10.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas kõnealune istung 14.30 ja lõppes 14.53. Seega on 24.10.2017 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Kohus ei pea põhjendauks ka võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund, mis kulus 08.11.2017 kohtuistungil osalemiseks. 08.11.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kõnealune istung algas 16.30 ja lõppes 16.41. Seega peab kohus 08.11.2017 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Samuti ei pea kohus põhjendatuks võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 45 minutit, mis kulus pankrotiavalduse loobumise avalduse koostamiseks. Võttes arvesse kõnealuse avalduse sisu ja mahtu, peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 30 minutit.
2-17-13425 Ülejäänud osas peab kohus võlausaldaja esindaja ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus võlausaldaja esindaja põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 39 minutit. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et võlausaldaja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-115-14 tehtud otsuses märkinud, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Eelnevat arvesse võttes peab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on põhjendatud võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 406.80 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja taotlus õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata 351.20 euro (758 – 406.80) ulatuses. Ülejäänud osas (riigilõiv 300 eurot) peab kohus võlausaldaja menetluskulusid põhjendatuks. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning KL Partners Assets Oü-lt tuleb välja mõista menetluskulud 706.80 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.