2.Välja mõista kostjalt Ü. M. ́lt hageja M. K. kasuks võlgnevus summas 8602,08€ (kaheksa tuhat kuussada kaks eurot ja 8 senti), millest põhivõlg 7000€, viivised kuni 10.10.2015.a. 980€, viivis põhivõlgnevuselt perioodil 11.10.2015.a. kuni otsuse tegemiseni 06.04.2016.a. kokku 622,08€.
3.Välja mõista kostjalt Ü. M. ́lt hageja M. K. kasuks alates 07.04.2016.a põhinõudest (7000 eurolt) arvestatav viivis kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
2-15-15702
1.Menetluskulud jätta kostja Ü. M. kanda.
2.Välja mõista kostjalt Ü. M. ́lt hageja M. K. kasuks menetluskulud summas 1378€ (ükstuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa eurot), s.o 550 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning 828 eurot hageja õigusabikulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja M. K. on 21.10.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul välja mõista kostjalt Ü. M.lt põhivõlgnevus summas 7000 eurot ja viis seisuga 10 10 2015 a summas 980 eurot. TsMS § 133 lg 2 ja § 367 taotleb hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist kostjalt kindla summana päevas, so 0,05 % põhivõlgnevuselt summas 7000 eurot, milline moodustub igas päevas 3,5€ (kolm eurot ja viiskümmend senti) kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.08.2014.a. Pärnu Notar Anne Kaldvee büroos XXX XX osa müügilepingu (kohustus- ja käsutuslepingu), mille kohaselt lepingu punkt 4.1 kohaselt hageja M. K. müüs ja Kostja Ü. M. ostis XXX XX 1250 (ühe tuhande kahesaja viiekümne) eurose nimiväärtusega osa ostuhinnaga 7 000 (seitse tuhat) eurot. Lepingu alusel võttis kostja Ü. M. endale kohustuse tasuda osa ostusumma hiljemalt 31.12.2014.a. Kostja ei ole kuni endale võetud kohustust täitnud. Kooskõlas notariaalsele lepinguga võttis kostja endale kohustuse tasuda Hagejale viivist 0,05 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hageja on seisukohal, et käesoleva aja seisuga moodustub Kostja võlgnevus alljärgneva summa: põhivõlgnevus: 7 000 eurot, viivis kohustuse mittetäitmisega viivitamisel, so 0,05 % päevas võlgnevuse summalt 7000 eurot, mis on seisuga 10.10.2015 a summas 980 eurot, alljärgneva arvestuse järgi: tasumisega viivitatud aega alates 01.01.2015.a. a kuni 10.102015.a., so 280 kalendripäeva, korrutades nimetatud kalendripäevade arvu kokkulepitud viivise suurusega, so 3, 5 eurot päevas (7000 x 0, 05% = 3,5 eurot) saame viivise suuruseks 980,00 eurot. Kostja võlgnevuse suuruseks seisuga 15 10 2015 on seega 7000,00 eurot põhivõlgnevust + 980,00 eurot viivist, kokku 7980 eurot.
1.3.20.12.2015.a. on hageja esitanud vastuväited kostja vastuväidetele, mille järgi puuduvad andmed/tõendid, millised kinnitaksid, et kostja ei oleks notariaalse tehingu sõlmimisel 19.08.2014.a. aru saanud lepingu sisust, endale võetud kohustustest ja sellest, et sarnaselt hagejaga oli ka kostjale arusaadav notariaalse lepingu punktis 10 fikseeritu. Kostja avaldus, et ta tühistab XXX XX osa müügilepingu TsÜS § 94 lg 3 alusel, sest see on tehtud pettuse mõjul, ei ole õigustatud ja tõendatud ei ole ka fakt, et M. K. on XXX XX osa müügilepingu puhul osaühingu faktilist majandus-ja varalist seisu puudutavatest olulistest asjaoludest kostjat jätnud teavitamata. Kostja arvamus, et 19.08.2014.a. notariaalne tehing on tühine, on äärmiselt ekslik.
2-15-15702
1.4.Hageja on pärast eelistungit 10.02.2016.a. ja 17.02.2016.a. enda seisukohti täiendanud, mille järgi oli kostjal igal ajal ja ööpäevaringselt tagatud ligipääs kõigile XX XXX varadele ja raamatupidamisdokumentidele. Hageja avaldas kostjale kogu informatsiooni osaühingu varalise seisundi, tegeliku majandusliku seisu kohta adekvaatse informatsiooni, sh varade ja võlgnevuste kohta ning kostjale sai ka edastatud osaühingu igapäevast majandustegevust käsitlevad kõik raamatupidamisandmed/dokumendid. Kostja avaldus, et ta ostis äriühingu teadmiseta, milline on äriühingu tegelik varaline seis, on eelnevat arvestades kohatu.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 02.12.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kuivõrd hageja jättis lepingu sõlmimisel kostjale avaldamata olulise info seoses XXX XX majandusliku seisuga, st et tema elukaaslasega seotud ühing on esitanud XXX XX-le arveid seoses heli- ja valgustustehnika rendiga kokku summas 5208,96 EUR ning et hageja XXX XX juhatuse liikmena on võõrandanud XXX XX majandustegevuseks olulise vara hageja elukaaslasega seotud äirühingule Xxxxx xxxxx xx, edastas kostja 08.07.2015 hagejale e-posti teel kirjaliku teate, milles andis teada oma keeldumisest täita lepingust tulenev kohustus. Kostja selgitab, et nimetatud keeldumise teate tegelikuks sisuks oli soov taganeda lepingust, kuid kuna kostjal puuduvad juriidilised teadmised, tugines ta teate koostamisel ja sõnastamisel lepingus sätestatud notari selgitustele ning sai aru, et lepingu täitmisest keeldumine tähendabki lepingust lahtiütlemist ehk taganemist. Samas, 19.08.2015 vastuskirjas kostjale on hageja kinnitanud, et ta on aru saanud kostja soovist lepingust taganeda XX XXX võõrandas 18.08.2014.a. vara kostja teadmata Xxxxx xxxxx xx-le. XX XXX raamatupidamist kontrollima asudes avastas kostja, et 18.08.2014, s.o vahetult enne kostjaga XXX XX osa müügilepingu sõlmimist on Hageja XXX XX juhatuse liikmena võõrandanud olulise osa XXX XX varast (kassaaparaadid, -monitorid, nõudepesumasin, videovalvesüsteem, lauaarvuti ja Blackline) Hageja elukaaslasega seotud äriühingule Xxxxx xxxxx xx. Seejuures selgus, et Xxxxx xxxxx xx nimetatud vara eest rahas tasunud ei ole, vaid arve on tasutud nn tasaarvestuse teostamise korras. Tasaarvestuse teostamise kokkuleppe kohaselt oli Xxxxx xxxxx xx esitanud XXX XX raamatupidamisesse kolm arvet seoses heli- ja valgutustehnika rendiga perioodil 14.0616.08.2014. Kostja avaldab ja kinnitab, et kuni 16.06.2015 temal teave eelnimetatud arvete osas täielikult puudus, st Kostja XXX XX juhatuse liikmena ei olnud teadlik, et 18.08.2014 oleks toimunud varade võõrandamine Xxxxx xxxxx xx-le ega sellest, et Xxxxx xxxxx xx on esitanud XXX XX-le sellises mahus arveid seoses heli- ja valgutustehnika rendiga. Ajavahemikul 19.08.2014-16.06.2015 ei küsinud Hageja ega Xxxxx xxxxx xx juhataja M.R. kordagi eelpool nimetatud asjade järele, ei avaldanud soovi neid ära viia ega teinud ettepanekut neid rendile anda. Lepingu alusel võõrandas hageja kostjale teadlikult osaühingu osa nominaalhinnast kõrgema hinnaga, jättes kostjale avaldamata olulise info seoses osaühingu majandusliku seisuga, so osaühingu majandustegevuseks olulise vara võõrandamine vahetult enne osa võõrandamist hageja elukaaslase äriühingule. Lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kostja avaldas oma tahet lepingust taganeda 08.07.2015 tahteavaldusega (mis on ekslikult pealkirjastatud keeldumisteatena, kuid 19.08.2015 on Hageja kinnitanud, et on saanud aru Kostja tahtest Lepingust taganeda). Vastavalt VÕS § 186 punktile 5 lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. Alternatiivselt avaldab kostja, et juhul, kui Hageja asub seisukohale, et kostja ei ole lepingust taganenud või selleks puudub alus, on kostjal õigus tehing tühistada TsÜS § 94 lg 3 alusel. Kostja sai pettusest, et lepingu sõlmimisel jättis hageja kostjale teatamata XXX XX oluliste varade võõrandamisest 18.08.2014 Xxxxx xxxxx xx-le, teada 16.06.2015. Arvestades eeltoodut esitas kostja hagejale avalduse 19.08.2014 XXX XX osa müügilepingu tühistamiseks. Kostja avaldab, et tühistab 19.08.2014.a. M. K. ja Ü. M. vahel sõlmitud XXX XX osa müügilepingu TsÜS § 94 lg 3 alusel, kuivõrd nimetatud tehing tehti pettuse mõjul.
2.2.11.02.2016.a. ja 17.02.2016.a. on kostja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi XXX XX pearaamatu väljavõttest nähtub, et 18.08.2014.a. põhivara saldo 4349,17 eurot, mis arvestades põhivara kulumit ja lisanduvat käibemaksu teeb kokku 5151,80 eurot, ehk sama summa, mis on Xxxxx xxxxx xx-le võõrandatud. XXX XX raamatupidamise bilanssi osa müügilepingu
2-15-15702
sõlmimise ajal, so 18.08.2014.a. seisuga ei koostatud. Kostja, kes esiteks ei teadnud 18.08.2014. a. vara võõrandamisest, ei saanud ka teada, et hageja tungib 16.06.2015. a. öösel klubi ruumidesse ja viib vara endaga kaasa. Kostja hinnangul seisneb pettus selles, et kui kostja oleks teadnud, et osaühingul ei ole majandustegevuse tarbeks vara, siis ei oleks lepingut sõlmitud.
MENETLUSE KÄIK
3.28.10.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 18.01.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 10.02.2016.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 17.02.2015.a. 22.02.2016.a. määra kohus kirjaliku menetluse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja M. K. ja kostja Ü. M. sõlmisid 19.08.2014.a. notariaalse XXX XX osa müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs ja kostja ostis XXX XX 1250€ nimiväärtusega osa ostuhinnaga 7 000€; - hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 31.12.2014.a., kui kostja pidi lepingu p 4.1. alusel ostuhinna hageja pangakontole kandma; - kostja ei ole osa eest tasunud ja on 08.07.2015.a. saatnud hagejale „keeldumisteate“, mille alusel teavitas kostja hagejat: „[...], keeldun võlgnetava kohustuse täitmisest.“ - enne osa müügilepingut on XX XXX 18.08.2014.a. võõrandanud vara Xxxxx xxxxx xx-le koguväärtuses 5208,96€; - 16.06.2015.a. XX XXX on hageja viinud 5151,80€ väärtuses.
5.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud notariaalne XXX XX osa müügileping, mille kohaselt hageja M. K. müüs ja kostja Ü. M. ostis osaühingu osa 7000 euro eest, kohustudes selle eest tasuma hiljemalt 31.12.2014.a. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudub vaidlus selles, et kohustus on muutunud sissenõutavaks, kuid kostja hinnangul esinevad olulised asjaolud lepingust taganemiseks VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Kostja leiab, et lepingu sõlmimisel jättis hageja tahtlikult avaldamata teabe selle osas, et tema on osaühingu juhatuse liikmena võõrandanud osaühingu majandustegevuseks olulise vara. VÕS § 217 lg 2 p 1 alusel ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kostja seisukoha järgi omandas ta XXX XX osa hagejalt teadmises, et osaühingule kuuluvad igapäevase majandustegevuse tarbeks vajaliku vara koosseisus ei ole muutunud. Kohus nõustub kostjaga selles, et osaühingule kuuluvate varade kohta valeandmete esitamine saaks olla müügilepingu rikkumiseks, kuid ainult juhul, kui on teada, et põhivarasse kuuluvate asjade puudumine vähendab oluliselt osade väärtust. Eelistungil on kohus teinud kostjale ettepaneku tõendatud seisukohtade esitamiseks, millest nähtuks, et osade väärtus oli väiksem kui 7000 eurot. Kostja ei ole osade väiksemat väärtust kohtule tõendanud. Kõnealuse lepingu p 3.2.3. kohaselt on ostja Ü. M. (kostja) avaldanud, et „tema on XXX XX osanikuna ja juhatuse liikmena teadlik XXX XX majanduslikust ja õiguslikust seisundist ja temal
2-15-15702
on juurdepääs XXX XX majandustegevuse raamatupidamisega seotud dokumentatsioonile.“ Kohus on 18.01.2016.a. eelistungil selgitanud, et kostjal on asjaolude tõendamiskoormus, mis puudutab hagejapoolset kohustuste rikkumist, ehk siis – osaühingu osade väärtus oli kokkulepitust väiksem ja erinevalt lepingus deklareeritust ei olnud kostja teadlik osaühingu varade võõrandamisest Xxxxx xxxxx xx-le. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, mille järgi ta ei ole üldse hagejalt raamatupidamisdokumente kätte saanud, dokumentide üleandmises vaidlus puudub. Tulenevalt VÕS § 218 lg 4 ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Puudub vaidlus, et osade üleandmiseaegse seisuga, so 19.08.2014.a. ei ole pooled äriühingu bilanssi koostanud. Kostja on aga esitanud XXX XX pearaamatu väljavõtte, millest nähtub, et 18.08.2014.a. põhivara saldo 4349,17 eurot, samuti on kuupäevaga 18.08.2014.a. osaühingu raamatupidamises kirje, et XXX XX on arve nr 5 alusel müünud vara Xxxxx xxxxx xx-le hinnaga 4349,17 eurot. Kostja ei ole ka vaatamata kohtu ettepanekule esitanud tõendeid selle kohta, et raamatupidamise dokumentatsioon oleks olnud ka pärast lepingu sõlmimist hageja valduses. Kohus leiab, et kostja Ü. M. eest ei ole midagi varjatud või siis jäetud teatamata olulistest asjaoludest, XXX XX osade ostjana on ta sõnaselgelt kinnitanud teadmist osaühingu majanduslikust olukorrast ja on omanud raamatupidamisele juurdepääsu. Kohtu järeldust ei väära ka kostja poolt väidetud asjaolu, et dokumendid sai kostja kätte pärast 20.09.2014.a. kui hageja elukaaslane väidetavalt esitas käibedeklaratsiooni. Maksudeklaratsioonide esitamise kohta hageja (elukaaslase) poolt kostja tõendeid ei esitanud, samuti ei ole kostjal esitada ühtki tõendit pärast lepingu sõlmimist (19.08.2014.a.) dokumentide kättesaamise kohta. Kohus leiab, et kostja pidi teadma, et kuni 16.06.2015.a. XXX XX valduses olnud asjad ei olnud osaühingu vara, sest kostjal oli juurdepääs raamatupidamisdokumentatsioonile vähemalt lepingu allkirjastamisest alates. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostja oli ka enne lepingu sõlmimist juhatuse liige ja võis igal ajal kontrollida osaühingu raamatupidamist. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kostja väidet, et ta sai põhivarade puudumisest teada alles 16.06.2015.a., so üheksa kuud pärast osade ostmist. Äriühingu juhi hoolsusstandardi järgides pidi kostja teadma osaühingu varade koosseisu (varade väidetavat puudumist) varasemalt, kui juuni 2015.a., sest nii pika aja jooksul on põhivarade puudumine kindlasti raamatupidamisest näha. Seega ei ole hageja lepingut rikkunud, sest kostja pidi teadma osade tegelikust väärtusest (eeldusel, et kõnealune põhivara üldse võis oluliselt mõjutatada osade väärtust). Kostja on 08.07.2015.a. saatnud hagejale „keeldumisteate“, mida kostja on lugenud taganemise avaldusena VÕS § 188 lg 1 tähenduses. VÕS § 189 lg 1 alusel võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Nimetatud teatest selgub selge soov mitte täita oma kohustusi, mis on kohustuse täitmisest keeldumine. Vaatamata eelistungil kohtu osundatud võimalusele esitada taganemise avaldus kohtumenetluses, ei ole kostja seda teinud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et leping on tühistatud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 3 ja § 90 lg 1 alusel, mille järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse või pettuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostjat ei ole tahtlikult eksimusse viidud või eksimuses hoitud temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, mille eesmärk oleks olnud kallutada isik tehingut tegema (TsÜS § 94 lg 1). See tähendab, et kostjale ei ole valeandmeid esitatud ega eksimuses hoitud, mis oleks saanud mõjutada teda lepingut sõlmima. Kohus rahuldab hagi täielikult ja mõistab kostjale hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7000 eurot ja viivise seisuga 10.10.2015.a. summas 980,00 eurot, samuti viivist otsuse tegemiseni, so 622,08 eurot (11.10.2015.a. kuni 06.04.2016.a.) 0,05% päevas ja seejärel kindla summana päevas, so 0,05% põhivõlgnevuselt summas 7000,00 eurot, kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Hagihind
2-15-15702
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 21.10.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on kohtule esitanud viiviste arvestuse 10.10.2015.a seisuga. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas hagihinnaks 9296 eurot (põhinõue 7000 eurot + viivis hagiesitamise seisuga 1018,50 eurot ning viivis ühe aasta eest 1277,50 eurot). Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 18.03.2015.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kostja taotleb riigilõivu summas 550 euro ja lepingulise esindaja tasu 690 euro (lisandub käibemaks 138 eurot) hüvitamist. Nimetatud kulu sisaldab nii hagiavalduse koostamist kui ka vastuse koostamist vastaspoole seisukohtadele, esindust kohtulikus menetluses ja lõplike seisukohtade koostamist kohtule. Kostja ei ole hageja menetluskulude vastuväiteid esitanud. Hageja, juhindudes TsMS § 176 lg-st 5 kinnitab, et kõik näidatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab kostjalt Ü. M.l hageja M. K. kasuks välja riigilõivu summas 550 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotluses nimetatud kulud on põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus on vähem kui keskmine turuhind, so 80 €/h. Seega kohus rahuldab täielikult hageja menetluskulude hüvitamise taotluse.