Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2023, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-22-12115 G Zi hagi I K abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Asja läbivaatamine
14.03.2023. a kohtuistungil
Menetlusosalised
Hageja: G Z (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman; Advokaadibüroo Narlex; e-post [email protected] Kostja: I K (ik x, elukoht x)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaeg-
2-22-12115 selt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
G Z (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi I K (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 14.02.2018. Kostja ründab hageja vaimset tervist kasutades psüühilist vägivalda. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja on veendunud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu säilitada on võimatu. Kostja vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi. Kostja leiab, et antud menetluses on poolte leppimine võimalik eesmärgiga säilitada perekond. 15.09.2022. a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja oli abielu lahutamise vastu ja soovis suhteid taastada. Kostja palub kohut anda aega leppimiseks ning loodab, et peresuhteid on võimalik taastada. Kohus rahuldas 20.09.2022. a otsusega hagi ning lahutas poolte 14. veebruaril 2018 sõlmitud abielu. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega anda pooltele kuni kuuekuuline leppimisaeg. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27.10.2022. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas Viru Maakohtu 20.09.2022. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, kuna maakohtu otsusel ei olnud digitaalallkirja. 14.03.2023. a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja teatas kohtule, et poolte suhted halvenesid. Kostja teatas kohtule, et viimase poole aasta jooksul näitas hageja end halvemast poolest. Kostja ei ole abilelulahutusega nõus. Kostja palub kohut anda aega leppimiseks.
Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära 15.09.2022. a ja 14.03.2023. a kohtuistungitel. Hageja soovis abielu lahutada, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja soovis suhteid taastada. Kostja palus korduvalt kohut anda aega lepitamiseks. Hageja kinnitas kohtuistungitel, et ta leppimisaega ei soovi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus selgitab, et abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Tehnilisel põhjustel jäi 20.09.2022. a otsus allkirjastamata, mistõttu oli pooltel rohkem kui pool
2-22-12115 aastat suhete parandamiseks ja taastamiseks. Kuid poolte ütluste kohaselt suhted halvenesid veelgi. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.