lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-12115/16

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-12115/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
941
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-12115/22Viru Maakohus Narva kohtumaja21.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-12115

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1.Võtta B.B. apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
4.Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
5.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 18. augustil 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja palus kohtul lahutada poolte 14. veebruaril 2018 sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Kostja kasutab hageja suhtes vaimset vägivalda. Kostja vaidleb abielu lahutamisele vastu, mistõttu ei ole kohtuväline abielu lahutamine võimalik.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ela koos alates 2022. a augustist, mistõttu tuleb pooltele anda kuni kuus kuud leppimisaega (perekonnaseaduse § 67 lg 1 ja 3).

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 22. septembri 2022 otsusega hagi ning lahutas poolte 14. veebruaril 2018 sõlmitud abielu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et abielu on vabatahtlik leping ning kedagi ei saa sundida abielu jätkama. Kooselu taastamine ei ole võimalik, kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega anda pooltele kuni kuuekuuline leppimisaeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 3 alusel üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilasja materjalides on Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus, millel puudub kohtuniku digitaalallkiri. TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute

infosüsteemis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita lõikes 1 sätestatud nõudeid. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse nr 910/2014 artikli 3 p 12 kohaselt on kvalifitseeritud e-allkiri täiustatud e-allkiri, mis antakse kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil ja mis põhineb e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil. Määruse nr 910/2014 artikli 25 lg 2 kohaselt on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime. Toimikusse on lisatud otsuse järel allkirja kinnitusleht (tl 22), millest nähtub, et otsusega sama failinimega dokumendile on digitaalallkiri kohtuniku poolt antud, kuid kohtute infosüsteemi registreeritud digitaalallkirja konteineris ei ole ühtegi allkirja. Samuti puudub kohtuniku käsikirjaline allkiri paberil (TsMS § 441 lg 2). Veebilehe Id.ee andmetel on allkirja kinnitusleht informatiivne dokument, mis sobib näiteks tegevuste/protsesside ajaloolise logi pidamiseks, ent millel puudub iseseisev tõendusväärtus. Kinnituslehes olev teave kinnitab vaid seda, et infokoguga ehk räsiga fail eksisteerib. Seda, millist infot sisaldab allkirjastatud fail, saab kontrollida ainult allkirjastatud failist endast – ja seega ei saa e-allkirja kinnituslehte kasutada tõendamaks poolte tahteavaldusi (https://www.id.ee/artikkel/e-allkirja-kinnituslehe-salvestamine/). Eeltoodust tulenevalt tuvastas ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub 20. septembri 2022 otsuse allkirjastatud originaaldokument.

7.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse allkirjastamisel on tõendamisfunktsioon. Otsus allkirjastatakse asja läbivaadanud ja otsuse koostanud kohtuniku (kohtukoosseisu) poolt digitaalallkirjaga. Seadus ei võimalda kohtunikul otsust allkirjastamata jätta. Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektroonilise töökeskkonnaga ja registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus (põhimääruse § 3 lg 1). Seaduses sätestatud juhtudel on registris tehtud toimingutel ja sinna kantud andmetel õiguslik tähendus (põhimääruse § 3 lg 2). Seega on kohtute infosüsteemi registreeritud digitaalallkirjaga kohtulahendil õiguslik tähendus, kuivõrd muul viisil ei ole võimalik digitaalallkirja olemasolu kohtulahendil kontrollida.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsuse allkirjastamata jätmine oluline menetlusnormi rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 3 tähenduses, kuivõrd otsust ei ole allkirjastanud kohtukoosseisu (kohtuniku) poolt. Arvestades maakohtu menetlusnormide rikkumise ulatust ja olulisust ning et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-67-07, p 6).
9.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

10.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval