J Pi (P) hagi K Pa vastu ühisvara jagamiseks K Pa hagi J Pi (P) vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
ja
3500 eurot 6750 eurot nende Hageja J P (isikukood xxx), lepinguline esindaja A P Kostja K Pa (isikukood xxx) lepinguline esindaja A M
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada J Pi (P) ja K Pa vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Lõpetada J P ja K Pa ühisomand korteriomandile xxx(registriosa number xxx) (edaspidi korteriomand) selliselt, et korteriomand jääb J P ainuomandisse;
1.2.Kohustada K Pat andma järgmise sisuga tahteavaldused: 2.2.1 J P ja K Pa lepivad kokku, et poolte ühisomandisse kuuluva korteriomandi omandiõigus läheb üle J Pile; 2.2.2 K Pa annab nõusoleku korteriomandi kehtiva omanikukande (II jagu kanne nr 4, mille kohaselt on ühisomanikud on K Pa ja J P) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse eelnimetatud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse J P (isikukood xxx).
Korteriomandi soetamiseks ühiselt võetud pangalaen jääb J Pi ainuisikuliseks kohustuseks ning ta kohustub tasuma pangalaenumaksed alates kompromissi jõustumisest. J P kohustub korteriomandi soetamiseks võetud pangalaenu ümber vormistama enda nimele 2 (kahe) kuu jooksul peale kompromissi jõustumist;
1.4.K Pa jääb edasi elama korteriomandisse kuni poolte ühise lapse D P (isikukood xxx) (edaspidi laps) 3 (kolme) aastaseks saamiseni, so kuni xxx;
1.5.K Pa elukoha registreerimine korteriomandis kehtib kuni lapse 3 aastaseks saamiseni, so kuni xxx või kuni tema korteriomandist väljakolimiseni;
1.6.J P kohustub tasuma xxx korteriühistule K Pa tekitatud kommunaalvõlad korteriomandile reaalses võlgnevuses, mis on tekkinud kompromissi jõustumise kuupäevaks;
1.7.K Pa kohustub tasuma igakuised korteriomandi kommunaalarved alates kompromissi jõustumisest kuni korteriomandist välja kolimiseni;
1.8.K Pa kohustub korteriomandis elamise ajal igakuiselt kalendrikuu viimasel kuupäeval teavitama J Pile veenäidud SMS-i või e-kirja vahendusel. K Pa kohustub edastama J Pile e-kirja teel ka kommunaalarve tasumist tõendava maksekorralduse;
1.9.Pooled lepivad kokku, et peale kompromissi jõustumist puudub J Pil korteriomandi võõrandamise ja üürile andmise õigus senikaua kuni K Pa korteriomandis elab. J P ei tohi takistada ega raskendada K Pal korteriomandi kasutamist ja sellesse sisenemist. Juhul, kui korteriomand võõrandatakse K Pa korteriomandis elamise ajal kuni xxx kasvõi J Pist olenemata põhjustel, kohustub J P tagama K Pale elamiskoha võimalusel samas elamupiirkonnas kuni lapse 3a saamiseni, so kuni xxx. J Pi kohustuseks jääb sellisel juhul K Pa üürikorteri tagatise ja üürimaksete tasumine kuni xxx;
1.10.Lapse 3 aastaseks saamisel, so xxx kohustub K Pa korteriomandist välja kolima. Pooled lepivad kokku, et väljakolimise tähtaeg on hiljemalt xxx;
1.11.Juhul, kui K Pa rikub kompromissi punktis 1.7. märgitud kohustust (tasuda korteriühistule korteriomandi igakuiseid kommunaalarveid) vähemalt 3 (kolmel) järjestikusel kalendrikuul, on J Pil õigus edastada K Pale kirjalik hoiatus, millega annab K Pale täiendav tähtaja 30 kalendripäeva kommunaalvõla tasumiseks. Juhul, kui K Pa ei tasu täiendavaks tähtpäevaks kommunaalvõlga, on J Pil õigus esitada kohtutäiturile täitmisavaldus K Pa korteriomandist väljatõstmiseks.
1.12.Lähtudes käesolevas kompromissis kokku lepitust ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 sätestatust, annab K Pa enda nõusoleku ja kohustub alluma Korteriomandist väljatõstmise sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Nimetatud nõusolek kehtib juhul, kui:
1.12.1.K Pa ei ole Korteriomandist väljakolinud kompromissi punktis 1.10. näidatud kuupäevaks;
1.12.2.K Pa on rikkunud kompromissi punkti 1.11 sätteid, st jätnud tasumata 3 järjestikuse kalendrikuu kommunaalarved ning J P poolt kirjalikult antud täiendava tähtaja jooksul ei ole likvideerinud nimetatud võlgnevust;
1.13.Pooled lepivad kokku, et loobuvad teineteise vastu esitatud nõutest. Käesoleva kohtukompromissi sõlmimisega kinnitab K Pa, et tal puuduvad igasugused nõuded J P vastu;
1.14.Pooled lepivad kokku, et J Pil on õigus siseneda korteriomandisse 2 (kaks) korda kalendriaastas kontrolli eesmärgil, teavitades sellest kirjalikult e-kirja või SMS-i teel ette K Pat vähemalt 1 (üks) nädal. Pooled lepivad kokku kontrolli teostamise kuupäeva ja kellaaja kirjalikult eraldi;
1.15.Juhul kui K Pa kolib korteriomandist vabatahtlikult enne lapse 3 aastaseks saamist, so xxx välja, siis koostavad pooled korteriomandi üleandmisevastuvõtmise akti ning K Pal ei ole enam antud kuupäevast kohustust korteriomandile esitatud kommunaalarveid tasuda, samuti puudub K Pal õigus korteriomandisse tagasi kolida;
1.16.Menetluskulud jäävad Poolte enda kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes nõuded ning pretensioonid.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-19064.
3.Tagastada J Pile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 200 eurot J P arvelduskontole nr xxx Coop Pank AS-is selgitusega „Tsiviilasi nr 2-21-19064 riigilõivu tagastamine“.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg on üks (1) päev.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on J Pi (P) hagi K Pa vastu ühisvara jagamiseks ning K Pa hagi J Pi (P) vastu elatise nõudes.
2.J P ja K Pa on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille kohaselt on pooled kokku leppinud järgnevas: 2.1.Lõpetada J P ja K Pa ühisomand korteriomandile xxx (registriosa number xxx) (edaspidi korteriomand) selliselt, et korteriomand jääb J P ainuomandisse; 2.2.Kohustada K Pat andma järgmise sisuga tahteavaldused: 2.2.3 J P ja K Pa lepivad kokku, et poolte ühisomandisse kuuluva korteriomandi omandiõigus läheb üle J Pile; 2.2.4 K Pa annab nõusoleku korteriomandi kehtiva omanikukande (II jagu kanne nr 4, mille kohaselt on ühisomanikud on K Pa ja J P) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse eelnimetatud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse J P (isikukood xxx). 2.3.Korteriomandi soetamiseks ühiselt võetud pangalaen jääb J Pi ainuisikuliseks kohustuseks ning ta kohustub tasuma pangalaenumaksed alates kompromissi jõustumisest. J P kohustub korteriomandi soetamiseks võetud pangalaenu ümber vormistama enda nimele 2 (kahe) kuu jooksul peale kompromissi jõustumist; 2.4.K Pa jääb edasi elama korteriomandisse kuni poolte ühise lapse D P (isikukood xxx) (edaspidi laps) 3 (kolme) aastaseks saamiseni, so kuni xxx; 2.5.K Pa elukoha registreerimine korteriomandis kehtib kuni lapse 3 aastaseks saamiseni, so kuni xxx või kuni tema korteriomandist väljakolimiseni; 2.6.J P kohustub tasuma xxx korteriühistule K Pa tekitatud kommunaalvõlad korteriomandile reaalses võlgnevuses, mis on tekkinud kompromissi jõustumise kuupäevaks; 2.7.K Pa kohustub tasuma igakuised korteriomandi kommunaalarved alates kompromissi jõustumisest kuni korteriomandist välja kolimiseni; 2.8.K Pa kohustub korteriomandis elamise ajal igakuiselt kalendrikuu viimasel kuupäeval teavitama J Pile veenäidud SMS-i või e-kirja vahendusel. K Pa kohustub edastama J Pile e-kirja teel ka kommunaalarve tasumist tõendava maksekorralduse; 2.9.Pooled lepivad kokku, et peale kompromissi jõustumist puudub J Pil korteriomandi võõrandamise ja üürile andmise õigus senikaua kuni K Pa korteriomandis elab. J P ei tohi takistada ega raskendada K Pal korteriomandi kasutamist ja sellesse sisenemist. Juhul, kui korteriomand võõrandatakse K Pa korteriomandis elamise ajal kuni xxx kasvõi J Pist olenemata põhjustel, kohustub J P tagama K Pale elamiskoha võimalusel samas elamupiirkonnas kuni lapse 3a saamiseni, so kuni xxx. J Pi kohustuseks jääb sellisel juhul K Pa üürikorteri tagatise ja üürimaksete tasumine kuni xxx;
2.10.Lapse 3 aastaseks saamisel, so xxx kohustub K Pa korteriomandist välja kolima. Pooled lepivad kokku, et väljakolimise tähtaeg on hiljemalt xxx;
2.11.Juhul, kui K Pa rikub kompromissi punktis 2.7. märgitud kohustust (tasuda korteriühistule korteriomandi igakuiseid kommunaalarveid) vähemalt 3 (kolmel) järjestikusel kalendrikuul, on J Pil õigus edastada K Pale kirjalik hoiatus, millega annab
K Pale täiendav tähtaja 30 kalendripäeva kommunaalvõla tasumiseks. Juhul, kui K Pa ei tasu täiendavaks tähtpäevaks kommunaalvõlga, on J Pil õigus esitada kohtutäiturile täitmisavaldus K Pa korteriomandist väljatõstmiseks.
2.12.Lähtudes käesolevas kompromissis kokku lepitust ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 sätestatust, annab K Pa enda nõusoleku ja kohustub alluma Korteriomandist väljatõstmise sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Nimetatud nõusolek kehtib juhul, kui:
2.12.1.K Pa ei ole Korteriomandist väljakolinud kompromissi punktis 2.10. näidatud kuupäevaks;
2.12.2.K Pa on rikkunud kompromissi punkti 2.11 sätteid, st jätnud tasumata 3 järjestikuse kalendrikuu kommunaalarved ning J P poolt kirjalikult antud täiendava tähtaja jooksul ei ole likvideerinud nimetatud võlgnevust;
2.13.Pooled lepivad kokku, et loobuvad teineteise vastu esitatud nõutest. Käesoleva kohtukompromissi sõlmimisega kinnitab K Pa, et tal puuduvad igasugused nõuded J P vastu;
2.14.Pooled lepivad kokku, et J Pil on õigus siseneda korteriomandisse 2 (kaks) korda kalendriaastas kontrolli eesmärgil, teavitades sellest kirjalikult e-kirja või SMS-i teel ette K Pat vähemalt 1 (üks) nädal. Pooled lepivad kokku kontrolli teostamise kuupäeva ja kellaaja kirjalikult eraldi;
2.15.Juhul kui K Pa kolib korteriomandist vabatahtlikult enne lapse 3 aastaseks saamist, so xxx välja, siis koostavad pooled korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akti ning K Pal ei ole enam antud kuupäevast kohustust korteriomandile esitatud kommunaalarveid tasuda, samuti puudub K Pal õigus korteriomandisse tagasi kolida;
2.16.Menetluskulud jäävad Poolte enda kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes nõuded ning pretensioonid.
3.Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg on üks (1) päev.
4.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tagajärgedest.
5.J P taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 400 eurost 1⁄2, so 200 euro tagastamist. Nimetatud summa palub hageja kanda J P Coop Pank AS arvelduskontole nr xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-21-19064 riigilõivu tagastamine“.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
9.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle
tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10.Kohus selgitab, et kui menetlusosalised vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel.
11.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled teisiti kokku leppinud.
12.J P on tasunud käesolevas tsiviilasjas ühisvara jagamise hagiavalduse esitamisel 03.12.2021 riigilõivu summas 400 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 200 eurot.
13.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud 1 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.